1 / 43

Euroopa Liidu Läänemere Strateegia

Euroopa Liidu Läänemere Strateegia. Vilja Savisaar-Toomast Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liige 24. september 2010, Tallinn. Mis on Läänemere regioon, kellest me räägime?. Mis teeb Läänemere nii eriliseks? . Kust sai alguse ja kes olid algatajad? .

dillon
Télécharger la présentation

Euroopa Liidu Läänemere Strateegia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Euroopa Liidu Läänemere Strateegia Vilja Savisaar-Toomast Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni liige 24. september 2010, Tallinn

  2. Mis on Läänemere regioon, kellest me räägime?

  3. Mis teeb Läänemere nii eriliseks?

  4. Kust sai alguse ja kes olid algatajad? Christopher Beazley, Michael Gahler, Satu Hassi, Toomas Hendrik Ilves, Girts Valdis Kristovskis, Henrik Lax, Alexander Stubb

  5. Milleks meile Läänemere strateegia?

  6. Olulised daatumid strateegiani jõudmisel. • 14. detsember 2007 • September 2008 • Veebruar 2009 • 10. juuni 2009 • 29/30. oktoober 2009 • 6. juuli 2010

  7. Läänemere piirkonna strateegiaga kaasnev tegevuskava.

  8. Läänemere piirkonna strateegia 4 sammast. • Keskkond. • Heaolu. • Juurdepääsetavus ja atraktiivsus. • Turvalisus.

  9. 1. Läänemere piirkonna keskkonnasäästlikuks piirkonnaks kujundamise sammas hõlmab järgmisi prioriteetseid valdkondi. • Vähendada merre sattuvate toitainete koguseid vastuvõetava tasemeni. • Säilitada looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus, sh kalandus. • Vähendada ohtlike ainete kasutust ja mõju. • Saada puhta meretranspordi näidispiirkonnaks. • Leevendada kliimamuutuse mõju ja kohaneda sellega.

  10. 1. Vähendada merre sattuvate toitainete koguseid vastuvõetava tasemeni. Koordineerivad Poola ja Soome.

  11. 1. Vähendada merre sattuvate toitainete koguseid vastuvõetava tasemeni. Juhtprojektid: 1.1. Eemaldada detergentidest fosfaadid riikides, kus seda veel tehtud ei ole, nagu soovitatakse HELCOMi Läänemere tegevuskavas, st koostada ajakava detergentides fosfaatide kasutamise järkjärguliseks kaotamiseks. 1.2. Puhtam reovesi – näiteks Narva linna veemajandusprojekt 1.3. Analüüsida katsemeetmetetulemusi 1.4. Rakendada parimat põllumajandustava 1.5. Teha piirkondliku reostusohu igakülgsel hindamisel koostööd Venemaa ja Valgevenega

  12. 2. Säilitada looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus, sh kalandus. Koordineerib Saksamaa.

  13. 2. Säilitada looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus, sh kalandus. Juhtprojektid: 2.1. Luua merekaitsealad. 2.2. Piirata uute võõrliikide laevadega sissetoomist, peamiselt ballastvee käitlemise rahvusvahelise konventsiooni jõustamise ning eri meetmete rakendamise kaudu, 2.3. Kehtestada meetmed siirdekalade liikide rände ja reproduktsiooni hõlbustamiseks

  14. 3.Vähendada ohtlike ainete kasutust ja mõju. Koordineerib Rootsi. Juhtprojektid: 3.1. Vähendada ja piirata kõige ohtlikumate ainete kasutamist 3.2. Hinnata reostunud vrakkide ja keemiarelvade kõrvaldamise vajadust

  15. 4. Saada puhta meretranspordi näidispiirkonnaks. Koordineerib Taani.

  16. 4. Saada puhta meretranspordi näidispiirkonnaks. Juhtprojektid: 4.1. Edendada meetmeid laevaheidete kogumiseks 4.2. Edendada meetmeid laevadelt pärinevate heitkoguste vähendamiseks ja kaldapealsete elektrirajatiste arendamiseks või heidete puhastamiseks kõikides peamistes Läänemere sadamates 4.3. Laevade keskkonnamõjust sõltuvate diferentseeritud sadamatasude kehtestamine 4.4. Lõpetada laevadelt reovee purgimine 4.5. Tõhustada jäätmekäitlust pardal ja sadamates 4.6. Teha teostatavusuuring veeldatud maagaasi infrastruktuuri kasutamise kohta lähimereveos.

  17. 5. Leevendada kliimamuutuse mõju ja kohaneda sellega. Koordineerib Taani. Juhtivprojektid: 5.1. Prognoosida teadustegevuse kaudu kliimamuutuse piirkondlikku ja kohalikku mõju 5.2. Täielikult rakendada ELi-Venemaa energiatõhususe algatust 5.3. Luua säästvate linnade ja külade võrgustik teadmiste ja heade tavade vahetamiseks keskkonnasõbralike haldustavade vallas

  18. 2. Läänemere piirkonna heaolupiirkonnaks muutmise sammas hõlmab järgmisi prioriteetseid valdkondi: 6. Kõrvaldada tõkked Läänemere piirkonna siseturult, sealhulgas parandada tolli- ja maksundusalast koostööd 7. Kasutada ära piirkonna teadustöö ja innovatsioonialast täit potentsiaali 8. Väikeettevõtlusalgatuse "Small Business Act" rakendamine: soodustada ettevõtlust, tugevdada väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tõhustada inimressursi kasutamist 9. Tagada säästliku põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse areng

  19. 6. Kõrvaldada tõkked Läänemere piirkonna siseturult, sealhulgas parandada tolli- ja maksundusalast koostööd. Koordineerib Eesti.

  20. 6. Kõrvaldada tõkked Läänemere piirkonna siseturult, sealhulgas parandada tolli- ja maksundusalast koostööd. Juhtprojektid: 6.1. Kõrvaldada allesjäänud takistused ühtsel turul: 1. Piirkonna riikide vahelist kaubandust takistavate tõkete kindlakstegemine siseturul ja nende eemaldamiseks meetmete võtmine 2.Koostöö, mille eesmärk on rakendada komisjoni soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta – meetmed, mis tagavad ühtse turuga seotud küsimuste parema koordineerimise 3. Hoogustada koostööd SOLVITi keskuste vahel piirkonna 4.Vahetada parimat tava toodete kontaktpunktide ja ühtsete kontaktpunktide praktilise toimimise kohta 5. Anda kodanikele ja ettevõtjatele rohkem teavet nn kaupade paketi ja teenuste direktiivi (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtte) kohta 6.2. Rakendada Läänemere piirkonnas Euroopa piirideta meretranspordiruumi. 6.3. Suurendada elektrooniliste allkirjade / elektroonilise identifitseerimise kasutamist 6.4. Edendada pädevuste jagamist akrediteerimisasutuste vahel. 6.5. Teostada järelevalvet ELi-Venemaa strateegia prioriteetide rakendamise üle 6.6. Teostada järelevalvet olukorra üle piiril

  21. 7. Kasutada ära piirkonna teadustöö ja innovatsioonialast täit potentsiaali. Koordineerivad Rootsi ja Poola.

  22. 7. Kasutada ära piirkonna teadustöö ja innovatsioonialast täit potentsiaali. Juhtprojektid: 7.1. Töötada välja Läänemere piirkonna innovatsiooni, klastrite ja VKEde võrgustike programm ja piirkondlik tulevikuprogramm 7.2. Luua Läänemere innovatsiooni ja teadustegevuse fond 7.3. Töötada välja ühine Läänemere piirkonna strateegia teenuste innovatsiooni edendamiseks. 7.4. Algatada valdkondadevahelised võrdlusprojektid innovatsiooni toetamiseks tervishoius ja bioteadustes 7.5. Läänemere teadusvõrgustiku (Baltic Science Link) loomine

  23. 8. Väikeettevõtlusalgatuse "Small Business Act" rakendamine: soodustada ettevõtlust, tugevdada väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tõhustada inimressursi kasutamist.Koordineerivad Taani ja Saksamaa. Juhtprojektid: 8.1.Soodustada noori ettevõtjaid. 8.2. Saavutada tihedam koostöö keskkonnatehnoloogia vallas, et luua uusi ärivõimalusi 8.3. Rakendada projekti „Innovaatiline säästev tootmine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates” 8.4. Muuta Läänemeri ökotõhusaks piirkonnaks 8.5. Kasutada võimalikult suurel määral ära Euroopa parimate tavade juhendit, millega lihtsustatakse VKEde juurdepääsu riigihankelepingutele 8.6. Muuta Läänemere piirkond juhtivaks disaini alal 8.7. Rakendada Läänemere piirkonna töötajate võrgustiku projekti 8.8. Riiklike tööhõiveametite koostöö

  24. 9. Tagada säästliku põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse areng. Maaelu koordineerivad Soome ja Leedu ning kalandust Rootsi.

  25. 9. Tagada säästliku põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse areng. Juhtprojektid: 9.1 Arendada ja parandada liikmesriikide ja sidusrühmade vahelist koordineerimist ja koostööd 9.2. Kõrvaldada tagasiheide 9.3. Maaelu säästev areng 9.4. Tagada säästev kalapüük 9.5. Edendada säästvaid vesiviljeluse tootmismeetodeid 9.6. Luua võrgustik ELi toidu- ja söödaalaste õigusaktide rakendamiseks 9.7. Metsade säästev majandamine Läänemere piirkonnas – EFINORD9.8. Asutuste võrgustik Läänemere piirkonna taimede geneetiliste ressursside majandamiseks ja säilitamiseks muutuvates kliimatingimustes 9.9 Luua leidliku ja säästva sõnnikutöötlemisefoorum 9.10. Fosfori ringlussevõtt 9.11. Tugevdada loomatervishoiualast kontrolli ja loomahaiguste tõrjet

  26. 3. Läänemere piirkonna juurdepääsetavaks ja atraktiivseks piirkonnaks muutmise sammas hõlmab järgmisi prioriteetseid valdkondi: 10. Parandada energiaturgude juurdepääsetavust, tõhusust ja julgeolekut. 11. Parandada nii sise- kui ka välistranspordivõrku. 12. Säilitada ja suurendada Läänemere piirkonna atraktiivsust, eelkõige hariduse, turismi, kultuuri ja tervishoiu valdkonna meetmete kaudu.

  27. 10. Parandada energiaturgude juurdepääsetavust, tõhusust ja julgeolekut. Koordineerivad Läti ja Taani.

  28. 10. Parandada energiaturgude juurdepääsetavust, tõhusust ja julgeolekut. Juhtprojektid: 10.1. Teostada järelevalvet Balti energiaturu ühendamise plaani (BEMIP) rakendamise üle vastavalt BEMIPi kõrgetasemelise rühma tegevusele 10.2. Tutvustada avamere tuuleparkide ühendamise kooskõlastatud lahendusi 10.3. Rakendada Läänemere piirkonna bioenergia edendamise projekti 10.4. Laiendada Põhjamaade elektrituru mudelit (NORDEL) kolmele Baltimaale

  29. 11. Parandada nii sise- kui ka välistranspordivõrku. Koordineerivad Leedu ja Rootsi.

  30. 11. Parandada nii sise- kui ka välistranspordivõrku. Juhtprojektid: 11.1. Lõpetada kokkulepitud prioriteetsed transpordiinfrastruktuurid 11.2. Põhjamõõtme partnerlus transpordi ja logistika vallas 11.3. Arendada Läänemere meremagistraalide võrku 11.4. Lühemad lennumarsruudid 11.5. Koostöö arukama transpordi suunas

  31. 12. Säilitada ja suurendada Läänemere piirkonna atraktiivsust, eelkõige hariduse, turismi, kultuuri ja tervishoiu valdkonna meetmete kaudu. Koordineerib Saksamaa.

  32. 12. Säilitada ja suurendada Läänemere piirkonna atraktiivsust, eelkõige hariduse, turismi, kultuuri ja tervishoiu valdkonna meetmete kaudu. Juhtprojektid: 12.1. Haridus: tugevdada vabatahtlikku koostööd Läänemere piirkonna ülikoolide vahel 12.2. Haridus:BSR-Quick (Qualification, Innovation, Cooperation and Keybusiness for Small and Medium Enterprises in the Baltic Sea Region – Läänemere piirkonna väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kvalifikatsioon, innovatsioon, koostöö ja peamised ettevõtlusalad 12.3. Haridus: teha kindlaks ja kõrvaldada Läänemere piirkonna teadlaste ja üliõpilaste liikuvust takistavad tõkked 12.4. Haridus:edendada koolide vahetusprogramme ja luua Läänemere piirkonnassõpruskoolide ring 12.5. Turism: meelitada maapiirkondadesse ja eelkõige rannikualadele turiste 12.6. Turism: soodustada keskkonnasäästlike praamide ja matkelaevadega liiklemist Läänemerel 12.7. Turism ja kultuur: edendada kultuuripärandit ja ainulaadseid maastikke, 12.8. Turism: töötada välja säästva turismi strateegiaid 12.9. Tervishoid: vältida alkoholi- ja uimastitarbimist noorte hulgas 12.10. Tervishoid: parandadarahvatervist võrdsetel võimalustel põhinevate kvaliteetsete esmatasandi arstiabi süsteemide kaudu 12.12. Haridus ja noorsootöö: luua kohaliku noorsootööpoliitika struktuuride võrgustik 12.13. Haridus ja noorsootöö:rajada noorte ressursikeskus

  33. 4. Läänemere piirkonna turvaliseks piirkonnaks muutmise sammas hõlmab järgmisi prioriteetseid valdkondi: 13. Kujundada piirkond maailma juhtiva merereostuse ja -julgeoleku alaks. 14. Tugevdada hädaolukordi ennetavat tegevust merel ja maismaal. 15. Vähendada piiriülest kuritegevust ja leevendada selle tagajärgi.

  34. 13. Kujundada piirkond maailma juhtiva merereostuse ja -julgeoleku alaks. Koordineerivad Soome ja Taani.

  35. 13. Kujundada piirkond maailma juhtiva merereostuse ja -julgeoleku alaks Juhtprojektid: 13.1. Korraldada tehnilise teostatavuse uuring Läänemere rannavalvevõrgustiku kohta 13.2. Saada mereseiresüsteemide integreerimise katsepiirkonnaks 13.3. Kiirendada peamiste meremarsruutide ja sadamate ümberkaardistamist 13.4. Saada e-navigatsiooni katsepiirkonnaks 13.5. Luua merehariduse pädevuskeskuste võrgustik, Töötada koostöös välja koolituse, õppuste ja õppeharjutuste kõrged standardid, 13.6. Töötada välja kava õnnetuste arvu vähendamiseks kalanduses. 13.7. Teha eeluuring Läänemere piirkonnas veeldatud maagaasi tankerite kasutamise riskide ametliku hindamise võimaliku rahastamise kohta.

  36. 14. Tugevdada hädaolukordi ennetavat tegevust merel ja maismaal. Koordineerib Taani.

  37. 14. Tugevdada hädaolukordi ennetavat tegevust merel ja maismaal. Juhtprojektid: 14.1. Hinnata vabatahtlike meeskondade suutlikkust merereostusele reageerimisel ning mereotsingu ja merepääste operatsioonidel 14.2. Kaardistada olemasolev suutlikkus merereostusele reageerimisel ja koostada reageerimise vallas tehtava piiriülese koostöö allpiirkondlikud kavad 14.3. Koostada stsenaariumid ja teha kindlaks puudujäägid

  38. 15. Vähendada piiriülest kuritegevust ja leevendada selle tagajärgi. Koordineerivad Soome ja Leedu.

  39. 15. Vähendada piiriülest kuritegevust ja leevendada selle tagajärgi. Juhtprojektid: 15.1. Hinnata Läänemere piirkonna ohtusid 15.2. Luua ühtne riiklik koordineerimiskeskus igas liikmesriigis, kes koordineerib ööpäevaringselt kõigi välispiiri kontrolli ülesandeid täitvate riiklike ametiasutuste tegevust ning kes on võimeline vahetama teavet teiste liikmesriikide keskustega ja FRONTEXiga. Luua ühtne riiklik piiride valvamise süsteem 15.3. Luua ühised politsei ja tolli koostöökeskused 15.4. Ühendada ressursid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kontaktametnike lähetamiseks 15.5. Rakendada inimkaubanduse vastaseid ennetusmeetmeid

  40. Mis on Läänemere piirkonna strateegia tugevad ja nõrgad küljed?

  41. Rahastamine jooksval programmperioodil 2007-2013: • Keskkonna jätkusuutlikkus - 9,8 miljardit EUR • Konkurentsivõimelisus - 6,7 miljardit EUR • Juurdepääsetavus - 27,1 miljardit EUR • Turvalisus - 697 miljonit EUR

  42. Kasulikud viited: • Euroopa Komisjoni koduleht • Inforegio – Panorama – Läänemere Strateegia • Helsingi Komisjon – HELCOM • Põhjamõõtme raamistik

  43. Tänan tähelepanu eest!

More Related