DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

1. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM TPL 2012 – 2013 Koostanud Anneli Oidsalu

2. SISSEJUHATUS • Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Prantsuse revolutsiooni käigus. • Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789 – 1799 toimus, on mõjutanud peaaegu kõigi maailma rahvaste käekäiku, kutsutaksegi seda sündmust Suureks Prantsuse revolutsiooniks.

3. MÕISTED I • DEMOKRAATIA – • rahvavõim (kr k demos – ‘rahvas’ ja kratos – ‘võim’); poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused • Demokraatlik – • rahva võimul põhinev • REVOLUTSIOON – • pööre (ld k → pr keel → eesti k); ühiskondlik pööre; seisundi v. olukorra kiire ja murranguline muutumine

4. I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA

5. PERIKLESE AJASTU DEMOKRAATIA • Poliitilise korra vormina e. režiimina esines demokraatia juba antiikajal. • Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. • Periklesoli Ateena riigimees V sajandil eKr, ta valiti esimeseks strateegiks* viisteist korda järjest. ____________________ * väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki ** hermid – neljatahulised tulbad, mille ülaosas oli jumala või inimese peakuju; tähistasid ristteed Herm** Periklese büstiga. Vatikan

6. PERIKLESE AJASTU DEMOKRAATIA • Perikles oli oma aja suurte skulptorite, kunstnike ja näitekirjanike hea sõber ja toetaja. • Periklese ajal kerkis Ateena akropolileehk ülalinnale imeline Parthenon*. • ________________ • * Parthenon – ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos - ‘neitsi’), mis paikneb Ateena linna akropolil, ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan - ‘kõik’) Roomas, kuid ka Pariisis

7. PERIKLESE AJASTU DEMOKRAATIA Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München

8. ATEENA DEMOKRAATIA • Võim kuulus kõigile Ateena linnriigi ehk polisekodanikele (alates 30. eluaastast) • Otsuseid tehti ja seadusi võeti vastu rahvakoosolekul ehk ekleesial häälteenamusega iga kümne päeva tagant. • Ekleesiaid peeti agoraal*, sageli ka teatris või odeionis**. ____________________ * agoraa – rahvakoosolekute pidamise väljak, turuplats ** odeion – varikatusega teatrihoone, kus korraldati muusikaettekandeid; vanima odeioni lasi ehitada Perikles 442 eKr Ateena akropoli kagunõlvale

9. Ateena linnriigi ehk polise kõrgem seadusandlik organ oli rahvakoosolek ehk EKLEESIA. Jätan meelde!

10. ATEENA DEMOKRAATIA • Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. • 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras oli korraga nõukogus 50 liiget. • Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele*, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. ____________________ * kolleegium – administratiivne organ** ** siin: korraldav, täidesaatev asutus

11. NB! SEADUSANDLIK VÕIM Riigivõimu organ, mis võtab vastu seadusi; Ateena demorkraatias oli seadusanlik organ ekleesia (rahvakoosolek); tänapäeva Eesti vabariigis on seadusandlik võim riigikogukäes. TÄIDESAATEV VÕIM Riigivõimu organ, mis korraldab seaduste täitmist; allub seadusandlikule võimule; Ateena demokraatias teostasid täidesaatvat võimu ametnike kolleegiumid; tänapäeva kehastab täidesaatvat võimu Eestis vabariigi ministritest koosnev valitsus.

12. ATEENA DEMOKRAATIA ERIPÄRAD • Võimu said teostada Ateena vabad kodanikud (alates 30. eluaastast). • Valimisõigus puudus • naistel, • võõramaalastest vabadel elanikel, • orjadel.

13. SUHTUMINE ORJADESSE • Orje oli Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti “kõnelevaks tööriistaks”, mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. • Orjade ostmist ja müümist pidasid loomulikuks isegi suured filosoofid PLATONja ARISTOTELES. • Platon ei pidanud õigeks, et kreeklased üksteist orjastaksid. Ta suhtus eitavalt ka võlaorjusesse. • Aristotelese arvates oli osa inimesi loomu poolest orjadeks määratud ega kõlvanudki muuks.

14. PLATON (u 428 eKr – u 348 eKr) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. • Platon rajas filosoofilise idealismi (õpetus ideedest); • Platoni ideaalses riigikorralduses valitsevad riiki filosoofid, kelle ideid viivad ellu sõnakuulekad, kuid hea hariduse saanud kodanikud-käsutäitjad; • Platoni nimest on tulnud omadussõna platooniline – ainult hingeline, ideeline; nt platooniline armastus

15. ARISTOTELES • Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik tolle aja teadmised ja pani aluse mitmele teadusele (loogika jt); • ta eitas Platoni ideedeõpetust ja seadis sellele vastu reaalselt eksisteerivad asjad; • riigiõpetuses pooldas keskklassile toetuvat valgustatud monarhiat; • riigi põhieesmärgiks pidas kodanike heaolu; • pidas orjust paratamatuks nähtuseks, sest orjaks sünnitakse. (384 eKr – 322 eKr) oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval üks mõjukamaid lääne filosoofe. 

16. MÕISTED II • AKROPOL – • ülalinn • PARTHENON – • (kr. k parthenos – ‘neitsi’), Neitsiliku Athena tempel mis paikneb Ateena linna akropolil • POLIS – • linnriik • EKLEESIA – • rahvakoosolek

17. TÜRANNIA • Kreeka on andnud meile demokraatia kõrval ka palju ebameeldivama mõiste – türannia. • Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameele rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas türanne, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. • Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand.

18. Selle kuju algvariandi viisid pärslased Ateenast ära. Pärast võitu pärslaste üle tellisid ateenlased „Türannitapjate” teise variandi, millest sai Ateena demokraatia sümbol. Kuju autorid on skulptorid Kritios ja Nesiotes. Türannitapjad Rahvuslik Arheoloogiamuuseum, Napoli

19. MÕISTED III • AGORAA – • turuplats, rahvakoosolekute pidamise väljak • PLATOONILINE – • ainult hingeline, ideeline • TÜRANN – • Vana‑Kreeka polistes ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja; vägivallavalitseja, hirmuvalitseja

20. KORDAMINE I • Millist Vana-Kreeka poliitikut seostad mõistega demokraatia? • PERIKLES • Milline oli antiikaja demokraatia suurim puudus? (L. Leesi arvates) • SUHTUMINE ORJADESSE • Keda pead antiikaja suurimaks mõtlejaks? Kas tema seisukohtades oli ka puudusi? • PLATON (pidas loomulikuks orjade ostmist ja müümist) • ARISTOTELES (arvas, et osa inimesi ei kõlba loomu poolest muuks kui orjaks)

21. KORDAMINE II • Miks on vaja ära käia Ateena akropolil? • Ateena akropolil asub Parthenon – Athenale pühendatud tempel • Kuidas toimis Ateena kodanik, kui tal oli vaja ära teha mingi töö? • Pani tööle olemasolevad orjad või ostis uue orja. • Kui vana on tänapäeva euroopalik demokraatia? • Pisut üle 200 aasta

22. KORDAMINE III • Miks nimetatakse Prantsusmaal aastatel 1789 – 1799 toimunud revolutsiooni suureks ja teistel maadel toimunud revolutsioone (Inglismaal, Hollandis jm) suureks ei nimetata? • 1789 – 1799 toimunud Prantsuse revolutsioon on mõjutanud peaaegu kõigi maailma rahvaste käekäiku • Kas türanniat esineb ka tänapäeval? Ehk tead mõnda türanni? • Klassikalises mõttes türanniat ei esine, aga on riike, kus on võim väikese kildkonna või üksikisiku käes, nt Põhja-Korea Ülim Juht Kim Chŏng-un

23. Allikad • Lauri Leesi õppematerjal “Demokraatia ja totalitaarne režiim” (http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid) • „Eesti keele seletav sõnaraamat“ http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=t%C3%BCrann&F=M • www.valitsus.ee • http://www.google.ee

24. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM TPL 2012 – 2013 Koostanud Anneli Oidsalu

25. II EUROOPALIKU DEMOKRAATIA IDEELINE ALUS

26. EUROOPALIKU DEMOKRAATIA ALUS • 18. sajand oli valgustussajand – usuti mõistuse jõusse. Filosoofid arutlesid parema ühiskonnakorralduse üle. • 18. sajandi prantsuse valgustusfilosoofid panid euroopalikule demokraatiale ideelise aluse juba enne Suurt Prantsuse revolutsiooni. • Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös.

27. „ÜHISKONDLIK LEPING” • Prantsuse filosoofi Jean Jacques Rousseau’ [ru’soo] sõnastas teoses „Ühiskondlik leping” demokraata põhimõtted: • ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigusest otse osaleda võimu teostamisel. Tema asemel teostab võimu see inimene, kelle poolt kodanik valimistel oma hääle andis. • Kui valitud isik (saadik) valija mandaati (volitust) ei õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim.

28. J. J. ROUSSEAU • Rousseau uskus, et inimesed sünnivad ilma võrdsetena. Quentin de La Tour. J. J. Rousseau’ portree

29. NB! KOLME VÕIMU LAHUSUS • 18. sajandil pani prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tesk´jöö] esimest korda kirja kolme võimu lahususepõhimõtte: • seadusandlik, • täidesaatev, • kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Tundmatu autor Montesquieu’ portree

30. NB! Demokraatliku ühiskonna põhitunnus on võimude – seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu – lahusus. Jätan meelde!

31. PARLAMENT • Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. • Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. • Igas riigis on parlamendil oma nimi: • Eestis Riigikogu • Soomes Eduskunta • Lätis Seim • Prantsusmaal Rahvusassamblee • Ühendatud Kuningriigis the Commons • Venemaal Duuma

32. Eesti Vabariigi Riigikogu (parlamendi) hoone Toompeal

33. RIIGIKOGU • Eesti riigi parlamendi – RIIGIKOGU – saavad valida kõik riigi täiskasvanud kodanikud (s.t inimesed alates 18. eluaastast, kui neil on Eesti kodakondsus). • Rahvas valib Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. • Viimati valisime uue Riigikogu koosseisu märtsis 2011, järgmised Riigikogu valimised on aastal 2015. • Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks).

34. Vaade Riigikogu istungitesaali

35. J. L. David. Pallimängusaali vanne. Visand paberil. Carnavalet’ muuseum, Pariis. See pilt kujutab euroopaliku demokraatida sünniloos väga tähtsat päeva – 20. juunit 1789. Verivärske parlament ei pääsenud Versailles’s istungite hoonesse; nad kogunesid lähedal paiknevasse spordisaali, kus andsid vande olla koos seni, kui riik on saanud konstitutsiooni.

36. KAHEKOJALINE PARLAMENT • Suurtes riikides on parlamendil kaks koda: alamkoda ja ülemkoda. • Prantsusmaal kutsutakse alamkoda Rahvuskoguks (l’Assamblée Nationale) ja ülemkoda Senatiks (le Sénat). • Kahekojalise parlamendi suur pluss on see, et ebaõnnestunud või puuduliku seaduse puhul ei tule seda kohe ellu rakendada. Uue seaduse puudusi saab ülemkojas veel pikalt lahata. • Kõik poliitilised otsused sünnivad alamkojas, ülemkoda üksnes kinnitab alamkojas vastu võetud seaduse või saadab seaduse alamkotta täiendusteks tagasi.

37. RIIGIKOGU JA PRESIDENT • Eesti riik on liialt väike, et kaht parlamendikoda üleval pidada -- Eestis ülemkoda pole! • Eestis allkirjastab Riigikogus vastu võetud seaduse või saadab selle parlamenti tagasi vabariigi president. • Vajadus parlamendi ülemkoja järele tekiks Eestis üksnes siis, kui presidendi praegune funktsioon peaks muutuma. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves

38. Kadriorus (Väliskunsti muuseumi taga) asub Eesti Vabariigi presidendi residents – Kadrioru administratiivhoone

39. KONSTITUTSIOON • Igal riigil on oma põhiseadusehk KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. • Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. • Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt (mitte monarhilt ega parlamendilt) ning teda piiravad inimõigused.

40. KONSTITUTSIOON ja teised seadused • Konstitustsioon ehk põhiseadus hõlmab vaid riigi ülesehituse põhimõtteid ning kodanike põhikohustusi ja -õigusi. • Üksikud argielu seadused on aga kirjas eraldi seadustes (nt töölepingu seaduseks), millel on palju paragrahve, lõike ja punkte. Toome näite: et vallandada inimest töölt, peab tööandja lähtuma seadusest, mida kutsutakse töölepingu seaduseks, millel on palju paragrahve, lõike ja punkte. • Seadused võtab häälteenamusega vastu parlament. • Meie president(mujal ülemkoda) kinnitab seaduse juhul, kui see seadus ei ole vastuolus põhiseaduse ehk konstitutsiooniga.

41. NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS • Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seadusandluse vundamendiks on 1804. a Prantsusmaal kehtima hakanud konstitutsioon ehk nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS(le Code Napoléon). • Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadusandlus põhineb väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil.

42. KAPITALISM • Napoleoni tsiviilkoodeksit on tabavalt nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele. • Kapitalist on majandusettevõttesse kapitali (raha, vara)investeerija ehk paigutaja. Esmalt peab keegi kapitali omanikuks saama. • Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil ja turu- ja kapitalisuhetel ongi KAPITALISM. • Eesti on kapitalistlik maa. Ka meie ühiskonna heaolu oleneb kapitaliturgude tõusudest ja mõõnadest, mis on teiste sõnadega riigi või riikide majanduse tõus ja langus.

43. MÕISTED I • SAADIK – • siin: valitud isik; isik, kes on (hrl. määratuna v. valituna) teiste esindajana saadetud tegutsema, ülesannet täitma • MANDAAT – • volitus • KONSTITUTSIOON– • riigi alusseadus, põhiseadus • INVESTEERIMA– • kapitali (raha, vara) mingisse ettevõttesse paigutama

44. MÕISTED II • TSIVIIL- – • mittesõjaväeline; eraõiguslik • KOODEKS – • normide süstematiseeritud kogu • KAPITALISM – • majanduslik ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine

45. KORDAMINE I • Kes on kaasaja euroopaliku demokraatia ideelised alusepanijad? • 18. sajandi valgustusfilosoofid (Rousseau, Montesquieu) • Millise prantsuse valgustusfilosoofi teos on „Ühiskondlik leping”? • Rousseau • Mis on euroopaliku demokraatia põhitunnus? • Võimude lahususe põhimõte • Kust pärineb sõna parlament? Mida see sõna tähendab? • Prantsuse keelest: parler ‘kõnelema, kõne’; parlament = kõnekoda

46. KORDAMINE II • Kuidas nimetatakse parlamenti Eestis? • Riigikogu • Soomes? • Eduskunta • Prantsusmaal? • Rahvusassamblee (l’Assamblée Nationale) • Ühendatud Kuningriigis? • the Commons • Ühendatud Kuningriigi parlamendil on kaks koda: the Commons ja the Lords. Kummal nendest kodadest on ühiskonnas rohkem kaalu? • Alamkojal (the Commons), sest kõik poliitilised otsused sünnivad seal.

47. KORDAMINE III • Mitu saadikut on Eesti parlamendis ja miks just selline arv? • 101. Eesti riik on väike, suuremat parlameti pole vaja. Paaritu arv on seetõttu, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks. • Mis on konstitutsioon ja milline on selle sõna eestipärane vaste? • Riigi alusseadus, kus kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused ja millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Eestis on põhiseadus. • Millise Euroopa riigi seadusandlus on enim mõjutanud Eestis praegu kehtivat seadusandlust? Kuidas seda seaduste kogu nimetatakse? • Prantsusmaa – Napoleoni tsiviilkoodeks

48. KORDAMINE IV • Mis on kapitalism? • Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil • Kes on kapitalist? • Inimene, kes omab kapitali – vara, mida investeerida ettevõtlusesse. • Nimeta mõni tänapäeva Eesti kapitalist? Millega ta tegeleb? • Urmas Sõõrumaa (turvateenused, energeetika jpm) • Hans H. Luik (meedia jm)

49. KORDAMINE V • Rousseau väidab, et ka sina saad ja peadki osalema riigi valitsemisel. Kuidas see käib? • 18-aastaselt saab hakata osalema kohalike omavalitsuste ja Riigikogu valimistel: anda oma hääle (mandaadi) mõnele üles seatud kandidaadile. Samuti saab astuda mõnda erakonda ja ise kandideerida mõnda valitsemisorganisse. • Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. • Suurem mõõn on esialgu möödas, kas loodetud tõus tuleb, pole teada.

50. Allikad • Lauri Leesi õppematerjal “Demokraatia ja totalitaarne režiim” (http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid) • „Eesti keele seletav sõnaraamat“ http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=t%C3%BCrann&F=M • www.valitsus.ee • http://www.google.ee