DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

1. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM TPL 2012 Koostanud Anneli Oidsalu

2. II EUROOPALIKU DEMOKRAATIA IDEELINE ALUS

3. EUROOPALIKU DEMOKRAATIA ALUS • 18. sajand oli valgustussajand – usuti mõistuse jõusse. Filosoofid arutlesid parema ühiskonnakorralduse üle. • 18. sajandi prantsuse valgustusfilosoofid panid euroopalikule demokraatiale ideelise aluse juba enne Suurt Prantsuse revolutsiooni. • Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös.

4. “ÜHISKONDLIK LEPING” • Prantsuse filosoofi Jean Jacques Rousseau’ [ru’soo] sõnastas teoses “Ühiskondlik leping” demokraata põhimõtted: • ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigusest otse osaleda võimu teostamisel. Tema asemel teostab võimu see inimene, kelle poolt kodanik valimistel oma hääle andis. • Kui valitud isik (saadik) valija mandaati (volitust) ei õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim.

5. J. J. ROUSSEAU • Rousseau uskus, et inimesed sünnivad ilma võrdsetena. Quentin de La Tour. J. J. Rousseau’ portree

6. KOLME VÕIMU LAHUSUS • 18. sajandil pani prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tesk´jöö] esimest korda kirja kolme võimu lahususepõhimõtte: • seadusandlik, • täidesaatev, • kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Tundmatu autor Montesquieu’ portree

7. Demokraatliku ühiskonna põhitunnus on võimude – seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu – lahusus. Jätan meelde!

8. PARLAMENT • Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud. • Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. • Igas riigis on parlamendil oma nimi: • Eestis Riigikogu • Soomes Eduskunta • Lätis Seim • Prantsusmaal Rahvusassamblee • Ühendatud Kuningriigis the Commons • Venemaal Duuma

9. Eesti Vabariigi Riigikogu (parlamendi) hooneToompeal

10. RIIGIKOGU • Eesti riigi parlamendi – RIIGIKOGU – saavad valida kõik riigi täiskasvanud kodanikud (s.t inimesed alates 18. eluaastast, kui neil on Eesti kodakondsus). • Rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. • Viimati valisime uue Riigikogu koosseisu märtsis 2011, järgmised Riigikogu valimised on aastal 2015. • Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks).

11. Vaade Riigikogu istungitesaali

12. J. L. David. Pallimängusaali vanne. Visand paberil. Carnavalet’ muuseum, Pariis. See pilt kujutab euroopaliku demokraatida sünniloos väga tähtsat päeva – 20. juunit 1789. Verivärske parlament ei pääsenud Versailles’s istungite hoonesse; nad kogunesid lähedal paiknevasse spordisaali, kus andsid vande olla koos seni, kui riik on saanud konstitutsiooni.

13. KAHEKOJALINE PARLAMENT • Suurtes riikides on parlamendil kaks koda: alamkoda ja ülemkoda. • Prantsusmaal kutsutakse alamkoda Rahvuskoguks (l’Assamblée Nationale) ja ülemkoda Senatiks (le Sénat). • Kahekojalise parlamendi suur pluss on see, et ebaõnnestunud või puuduliku seaduse puhul ei tule seda kohe ellu rakendada. Uue seaduse puudusi saab ülemkojas veel pikalt lahata. • Kõik poliitilised otsused sünnivad alamkojas, ülemkoda üksnes kinnitab alamkojas vastu võetud seaduse või saadab seaduse alamkotta täiendusteks tagasi.

14. RIIGIKOGU JA PRESIDENT • Eesti riik on liialt väike, et kaht parlamendikoda üleval pidada. • Eestis allkirjastab Riigikogus vastu võetud seaduse või saadab selle parlamenti tagasi vabariigi president. • Vajadus parlamendi ülemkoja järele tekiks Eestis üksnes siis, kui presidendi praegune funktsioon peaks muutuma. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves

15. KONSTITUTSIOON • Igal riigil on oma põhiseadusehk KONSTITUTSIOON, kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused. • Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust, määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi alusseadus, millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. • Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused.

16. KONSTITUTSIOON ja teised seadused • Konstitustsioon ehk põhiseadus hõlmab vaid riigi ülesehituse põhimõtteid ning kodanike põhikohustusi ja -õigusi. • Üksikud argielu seadused on aga kirjas eraldi seadustes (nt töölepingu seaduseks), millel on palju paragrahve, lõike ja punkte. Seadused võtab häälteenamusega vastu parlament. • Meie president(mujal ülemkoda) kinnitab seaduse juhul, kui see seadus ei ole vastuolus põhiseaduse ehk konstitutsiooniga.

17. NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS • Tänapäeva väga paljude demokraatlike riikide seadusandluse vundamendiks on 1804. a. Prantsusmaal kehtima hakanud konstitutsioon ehk nn NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS (le Code Napoléon). • Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti) seadusandlus põhineb väga suures osas Napoleoni tsiviilkoodeksil.

18. KAPITALISM • Napoleoni tsiviilkoodeksit on tabavalt nimetatud kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed ettevõtlikele inimestele. • Kapitalist on majandusettevõttesse kapitali (raha, vara) investeerija ehk paigutaja. Esmalt peab keegi kapitali omanikuks saama. • Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil ja turu- ja kapitalisuhetel ongi KAPITALISM. • Eesti on kapitalistlik maa. Ka meie ühiskonna heaolu oleneb kapitaliturgude tõusudest ja mõõnadest, mis on teiste sõnadega riigi või riikide majanduse tõus ja langus.

19. MÕISTED IV • SAADIK – • siin: valitud isik; isik, kes on (hrl. määratuna v. valituna) teiste esindajana saadetud tegutsema, ülesannet täitma • MANDAAT – • volitus • KONSTITUTSIOON – • riigi alusseadus, põhiseadus • INVESTEERIMA – • kapitali (raha, vara) mingisse ettevõttesse paigutama

20. MÕISTED V • TSIVIIL- – • mittesõjaväeline; eraõiguslik • KOODEKS – • normide süstematiseeritud kogu • KAPITALISM – • Majandusik ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine

21. KORDAMINE IV • Kes on kaasaja euroopaliku demokraatia ideelised alusepanijad? • 18. sajandi valgustusfilosoofid (Rousseau, Montesquieu) • Kes andis ideelise aluse meie praegusele valimissüsteemile? • Rousseau • Mis on euroopaliku demokraatia põhitunnus? • Võimude lahususe põhimõte • Kes selle põhimõtte esimesena kirja pani? • Montesquieu • Kust pärineb sõna parlament? Mida see sõna tähendab? • Prantsuse keelest: parler ‘kõnelema, kõne’; parlament = kõnekoda

22. KORDAMINE V • Kuidas nimetatakse parlamenti Eestis? • Riigikogu • Soomes? • Eduskunta • Prantsusmaal? • Rahvusassamblee (l’Assamblée Nationale) • Ühendatud Kuningriigis? • the Commons • Ühendatud Kuningriigi parlamendil on kaks koda: the Commons ja the Lords. Kummal nendest kodadest on ühiskonnas rohkem kaalu? • Alamkojal (the Commons), sest kõik poliitilised otsused sünnivad seal.

23. KORDAMINE VI • Mitu saadikut on Eesti parlamendis ja miks just selline arv? • 101. Eesti riik on väike, suuremat parlameti pole vaja. Paaritu arv on seetõttu, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks. • Mis on konstitutsioon ja milline on selle sõna eestipärane vaste? • Riigi alusseadus, kus kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku põhiõigused ja -kohustused ja millega peavad kõik teised seadused kooskõlas olema. Eestis on põhiseadus. • Millise Euroopa riigi seadusandlus on enim mõjutanud Eestis praegu kehtivat seadusandlust? Kuidas seda seaduste kogu nimetatakse? • Prantsusmaa – Napoleoni tsiviilkoodeks

24. KORDAMINE VII • Mis on kapitalism? • Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil • Kes on kapitalist? • Inimene, kes omab kapitali – vara, mida investeerida ettevõtlusesse. • Nimeta mõni tänapäeva Eesti kapitalist? Millega ta tegeleb? • Urmas Sõõrumaa (turvateenused, energeetika jpm) • Hans H. Luik (meedia)

25. KORDAMINE VIII • Rousseau väidab, et ka sina saad ja peadki osalema riigi valitsemisel. Kuidas see käib? • 18-aastaselt saab hakata osalema kohalike omavalitsuste ja Riigikogu valimistel: anda oma hääle (mandaadi) mõnele üles seatud kandidaadile. Samuti saab astuda mõnda erakonda ja ise kandideerida mõnda valitsemisorganisse. • Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. • Suurem mõõn on esialgu möödas, kas loodetud tõus tuleb, pole teada.

26. KORDAMINE IX • Ühendatud Kuningriigi parlamendi ülemkoja nimi on theLords, Eestis aga … • ülemkoda puudub. Ülemkoja rolli täidab Eestis president. • Partei on eestipäraselt … • erakond. • Konstitutsioon on eestipäraselt … • põhiseadus. • Meie valimissüsteemile pani aluse (kes?) … • Rousseau.

27. KORDAMINE X • Kolm võimu, mis demokraatlikus riigis lahus peavad olema, on … • seadusandlik võim, • täidesaatev võim, • kohtuvõim. • Eestis esindab seadusandlikku võimu … • Riigikogu, mis asub … • Toompeal. • Rousseau’ järgi on demokraatlikus ühiskonnas õigus osaleda võimuorganite töös (kellel?) • kõigil soovijail / kõigil kodanikel

28. Allikad • Lauri Leesi õppematerjal “Demokraatia ja totalitaarne režiim” (http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid) • „Eesti keele seletav sõnaraamat“ http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=t%C3%BCrann&F=M • http://www.google.ee