1 / 16

Sooline võrdõiguslikkus ja demokraatia

Sooline võrdõiguslikkus ja demokraatia. Tõnis Saarts Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut. Millest juttu?. Miks võrdõiguslikkus on oluline, ehk demokraatlikust kodakondsusest Väärtused ja poliitiline kultuur Eesti väärtuspilt Naised ja poliitika Milles probleem?

mitch
Télécharger la présentation

Sooline võrdõiguslikkus ja demokraatia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Sooline võrdõiguslikkus ja demokraatia Tõnis Saarts Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut

  2. Millest juttu? • Miks võrdõiguslikkus on oluline, ehk demokraatlikust kodakondsusest • Väärtused ja poliitiline kultuur • Eesti väärtuspilt • Naised ja poliitika • Milles probleem? • Millised on lahendused?

  3. Demokraatlik kodakondsus • Küsimus võrdõiguslikkuse ja demokraatia seostes - küsimus kodakondsusest • Kodakondsus: • Mitte vaid pass taskus, vaid võimalus täiemõõduliselt poliitikas/ühisk. osaleda • Kõik grupid pole võrdsed – teatud gruppidele tarvis erikohtlemist • Feministlik perspektiiv: • Naised surutud privaatsfääri, kus nende panus pole väärtustatud. Pole võrdsused võimalusi meestega olla tippotsustajate seas. • Naised, kui sotsiaalselt deriveeritud – vaesus, kohtlemine tööturul, jne.

  4. Poliitiline kultuur • Väärtused, hoiakud ja uskumused, mis raamivad poliitikat • Poliitiline kultuur ei saa olla kõrge ega madal, küsimus on avaldusvormides • Üks poliitilise kultuuri komponente suhtumine soorollidesse: • Eesti Maailma Väärtusuuringute alusel Euroopas vähim soolist võrdõiguslikkust väärtustav ük. (poliitika, perekond, tööturu võimalused, jne.) • Eesti võrreldav Venemaa, Vietnami, Montenegro, Jaapani, Albaaniaga… • Eesotsas Põhjamaad ja Saksamaa

  5. Eesti väärtuspilt I • Poliitilisi kultuuri väärtusalus võib olla feminiinne või maskuliinne • Feminiinne (Põhjala) – poliitikas pehmemad, sallivamad, kompromissialtimad väärtused. • Maskuliinne (Eesti) – saavutuslikkus, edukulus, “võitja võtab kõik” mentaliteet. • Poliitikute poolt signaliseeritud sõnumid: • Naise kohus isamaa ees on laste sünnitamine • Naine poliitikas pole tõsiseltvõetav • Euroopa suurimad palgaerinevused pole probleem, kuna naised pingutavadki vähem

  6. Eesti väärtuspilt II • Põhjalikumad viimased analüüsid (Sotsiaalministeerium, RASI 2005) näitavad partiarhaalset ühiskonnapilti: • Palgavahed õigustatud, kuna mehed töötavadki vastutusrikkamatel ametikohtadel • Naiste ja meeste tööd erinevalt väärtustatud • Mees leivatooja ja naine sõltuv ja perekeskne • Naisi ei taheta eriti näha juhtivatel kohtadel • Poliitika pole naiste ala (ligi pooled meestest sellest seisukohal) • EIA 2009 – nooremas põlvkonnas taas-toodetakse neid väärtusi (Läänes vastupidi)

  7. Naised poliitikas Allikas: Sotsiaalministeerium & TLÜ RASI 2006

  8. Naised poliitikas Allikas: Sotsiaalministeerium & TLÜ RASI 2006

  9. Naised poliitikas ja kodanikeühiskonnas • Naised tippotsustajate tasandil poliitikas (parlament+valitsus) • Eesti siin Euroopa keskmine • Siiski ei tasu arvata, et naised esindavad poliitikas naisi • Naiste aktiivsus kodanikeühiskonnas (Eestis –4%, Euroopa –4% naiste kahjuks) • Naised – rohkem hariduse, religiooni, sotsiaalhoolekande ühendused • Mehed - spordi ja poliitikaühendused

  10. Naised parlamentides Allikas: Inter-Parliamentary Union 2010

  11. Naised ja poliitiline osalus • Naised protestimas (Eestis mõnevõrra rohkem mehed, samuti Euroopas). Noorem põlvkond aktiivsem protestimisel • Naised valijatena – valimisaktiivsus: • Eestis 2003 (ligi 10% naiste kasuks) • Euroopa keskmine on –6% naiste kahjuks • Naiste kuulumine parteidesse • Eestis pole uuritud • Arenenud riigid u. –3% naiste kahjuks • Naised huvitumas poliitikast: • Eesti 2004 a. uuring – soolist erinevust ei ole • Arenenud riigid u. –3% naiste kahjuks

  12. Millisel määral Te üldse tunnete huvi poliitika vastu? Allikas: EMOR 2004

  13. Naised ja valimiskäitumine • Valimiskäitumise teooriad: • Naised konservatiivsemad kui mehed (religioossus ja alalhoidlikkus – vanem põlvkond) • Naised vasakpoolsemad kui mehed (heaoluriik, sotsiaalne turvalisus – noorem põlvkond) • Eesti hääletuskäitumine - naised pigem vasakpoolsemad: • Toetus SDE-le kõrgem naiste hulgas • Paremerakondade (IRL ja RE) toetuses suuri soolisi erinevusi pole • Üldisest Eestis olulisim: vanus ja rahvus

  14. Kus on probleemid? • Ei saa öelda, et Eestis oleksid naised täiesti teisejärgulised kodanikud • Probleem pole niivõrd tugevalt poliitilise aktiivsuse tasandil, vaid väärtustes: • Naine võrdne kohtlemine tööturul • Traditsioonilistest “Pätsu aja” väärtuste propageerimisest loobumine poliitikas ja ühiskonnas • Naise väärtustamine isiksusena, mitte “sünnitusmasinana” isamaa heaks • Naise väärtustamine avalikus sfääris ja poliitikas

  15. Kas on lahendused? • Küsimus võrdsest demokraatlikust kodakondsusest eri tasanditel: (1) poliitika, (2) erasfäär, (3) tööturg. • Institutsioonid (kvoodid, õigusvahemehed, valimisseadused, jne.) ei aita kui: • Ühiskond ei taju probleemi • Väärtused ei tule järele (Prantsusmaa) • Väärtusmuutused siiski väga aeglased • Vaja on teatud kriitiline mass eestkõnelejaid, kes kõigepealt üldse teadvustaksid probleemi!

  16. Tänan tähelepanu eest!

More Related