I osa

2. I osa

3. Siin tahaks rääkida muistse Tallinna kaitserajatistest Vanimad leiud kinnitavad, et juba 4500 aastat tagasi oli Pirita jõe ääres püsiv asula Seal asus nn Iru Linnapära Aegade jooksul sai sellest korralik linnus Ja juba muinasajal teati, et transiit on meiekandi suurim väärtus Seepärast oli Pirita jõe suudmes oluline sadamakoht Aga see asus linnusest 3 kilomeetri kaugusel Niisiis oli sadama kaitsmine raskendatud

4. Praegu on selle kohal 15 meetri kõrgune järskude nõlvadega küngas ilusti nähtav Kuid veidi lääne pool oli parem koht Nimelt Härjapea jõe suudmes oli päris kõrge nõlv See oli pankranniku peal ja tollal täiesti mere ääres Ideaalne sadamakoht ja ideaalne linnusekoht Ta põles mitmel korral Iru linnust rünnati korduvalt Ja ta jäeti 11. sajandil lõplikult maha

5. 1154 oli Härjapea mäel juba kindlustatud asum Siis mainiti seda kindlust esmakordselt välismaistes allikates Ja nimeks öeldi talle Qleweny (Kalevan) ??? Venelased ütlesid selle kohta Kolõvan Praegu on arheoloogidel seal raske toimetada, kuna sinna peale on rajatud väga tihe hoonestus Arvatakse, et muinasajal oli see lihtsalt muldvall ja mördita paemüür 1219. aastal ründasid seda linnust taanlased Siis visati valli pealt alla miski verine kalts Taanlased aga peavad seda siiamaani oma lipuks Ja nad arvavad, et jumal viskas selle Selle teadmisega nad võitsid eestlasi

6. Koht oli niipalju atraktiivne, et taanlased hakkasid peale eestlaste metsa ajamist sellele kohale kivilinnust rajama Koha nimeks sai Lindanise Ja nüüd te muidugi mõtlete, et mis Linda Oo ei! ja mis kuradima nisad? Taani See oli hoopis Lin-Danise See Linda on tunduvalt hilisem tegelane kusagilt Kreutzwaldi eeposest Kindlus

7. Mingil ajal läks kindlus sakslaste kätte ja sai uueks nimeks Toompea Mis Eesti keeles vist ei tähendagi eriti midagi aga kõlab kangesti kristlikult Ajapikku kerkisid nurkadesse tornid ja maa poolne müür lammutati Mäe otsas läks juba väga kitsaks Ja mäe maapoolsele küljele tekkis nii-öelda all-linn Sakslased ei viitsinud sellele uut nime leiutada Käiku läks muistse maakonna Rävala nimi Ehk “tuunituna” Reval Venelased olid ka nõus ja ütlesid “ΡΕΒΕΛЬ”

8. All-linn oli juba õige suur Edu tagas teisel pool Toompead asunud sadam Reval ise oli suur kaubanduse ja transiidi keskus Seepärast tuli ka ette sagedasi rünnakuid linna ja sadama vastu Pisike Toompea kõrgendik ei ajanud asja enam kuidagi ära Nüüd tuli juba linna ennast kaitsma hakata Taani kuningas Valdemar II pani 1238. aastal paika all-linna piirid Aga vastikud venelased ja veel vastikumad eestlased ehk nn sarase Ja linnast sai täiesti omaette haldusüksus muudkui rüüstasid seda linna 1170-1241 1248. aastal sai ta Lüübeki linnaõiguse

9. Eestimaa emandaks nimetati hilisema Taani kuninga Erik V Klipping’i ema MargaretheSambor Ja tema lasi ümber linna esimese ringmüüri ehitada See korraldus pärineb aastast 1265 Müüri nimetati Margareti Müüriks See langes enam-vähem kokku praegu teadaoleva linnamüüri asukohaga 1249-1286 1230-1282 Aga too müür oli madal ja õhuke Seal oli olemas mingisugune kaitsekäik ja ju vist ka mingid tornid Täpselt vist ei teatagi 1310 alustati praegu tuntud ja osaliselt säilinud müüri rajamist Ja see sai tõepoolest toekas

10. Ning alles nüüd jõudsin ma põhiteemani milleks on Tallinna linnamüüri tornid Kõigepealt mõningad tuntud orientiirid Hobuveski Nikerdasin ise väikse skeemi kokku, kuna internetis ei leidunudki midagi sellist Oleviste kirik Tallinna Raekoda No tule taevas appi! Püha Miikaeli Tsistertslaste nunnaklooster Toompea Toomkirik Pühavaimu kirik Aleksander Nevski katedraal Dominiiklaste klooster Niguliste kirik Toompea kindlus (Riigikogu) Uus seek

11. Esimene torn olgu KiekindeKök Teeme nõnda, et liigume kella liikumise suunas Juba vanas Margareti Müüris olevat selle koha peal torn olnud Uus ehitati aastatel 1475-1483 Ja algul öeldi talle nimeks lihtsalt “uus torn Bolemanni sauna taga” Torni esialgne kõrgus oli 38 meetrit Tal on ümmargune põhiplaan läbimõõduga jalamil 17,3 m ja ülakorrusel 18,5 m Tal on kuus korrust, kuid hiljem rajatud Ingeri bastion neelas kaks alumist endasse Kõige alumisel korrusel oli soolaladu Ja kõige ülemiselt olevat võimalik paarist mantelkorstnast sisse näha No ei tea nüüd… Kuid võib-olla mõnest oligi midagi näha 1577 jäid temast peale lahingut enam-vähem varemed Ta taastati 1601, tehti ümber 1693 ja alates 1938. aastast on seal Linnamuuseum

12. Teine torn on Neitsitorn Esmakordselt mainiti teda 1373. aastal Nime lugu oli selline, et esimene tornipealik oli olnud HinseMeghe Aja jooksul, kui seda nime ennast enam mitte keegi ei mäletanud, tehti sellest Mägdethurm, siis Mädchenthurm ja kui see jutt lihtsaimal viisil Eesti keelde pandi, saadigi Neitsitorn Tema oli algselt kolmekorruseline Kõrgus oli toona 12,5 meetrit Ja konstruktsioon oli huvitav: võiks öelda, et ta oli “Rodster” Tal nimelt puudus tagasein 1577 sai ta hullusti kannatada 1980 tehti talle neljas korrus ja linna poole klaassein Siis oli seal noobel kohvik, praegu on üldse mitte noobel tondiloss

13. Kolmas torn on Tallitorn See torn on natuke väiksem Kuid ega sinna väga hullu kindlust polegi vaja Ta asub ju otse Toompea linnuse selja taga Ja tema kohta öeldakse konsooltorn Või no ütleme siis poolkonsool, sest sisemine külg Taani Kuninga Aias ulatub siiski vastu maad Kunagi süngel keskajal oli sealkandis miski tööhoov 1577 aastal pommitati see torn üsna sodiks Peale remonti oli seal kartser, sest vangla mõõtu see moodustis küll välja ei anna

14. Neljas on hoopistükkis Lühikese Jala värav See oli üks kahest sissepääsust Toompeale Ja see on alati olnud läbitav ainult jalgsi Ülemine pool on praeguse Aleksander Nevski katedraali taga, kunagises Toompea kindluse eelõues Ja alumine pool viib läbi Lühikese Jala tänava Rataskaevu tänavale Niguliste kiriku taha Ja selle värava kohal on neljakandiline torn Mis ehitati 1454 - 1456 See torn polnud vaatlustorn, ka mitte kaitsetorn käsitulirelvade positsioonideks, ammugi mitte suurtükitorn. See oli kõigest labane väravaputka Liivi Sõjas sai ta kõvasti kannatada ja oli vahepeal kogunisti madalam Kaheksakümnendatel taastati ta täielikult Viimastel andmetel pesitses seal HortusMusicus

15. Siis tuleb pikalt ilma tornideta lõik, Pika Jala värav mille lõpus on Ja see oligi see teine tee Toompeale Pika Jala tänav kulgeb pikki linna ja Toompea vahet Ning see oli nii lauge tõusuga, et hobune jaksas sealt vankrit üles vedada Pikk Jalg on kindlasti Tallinna vanim tänav Vanus üle tuhande aasta Eks ta oli juba muinasajal ainuke tee, mis viis Kalevani mäele Nelinurkne väravatorn valmis 1387. aastal Algul oli see maru madal: ainult 11 meetrit 1450 tehti ta kahe korruse jagu kõrgemaks 1454 sai ta korraliku värava mehhanismi 1608 ehitati seal midagi ümber, mida täpsemalt… no vot ei teagi Aga praegu on seal korterid ja kunstnike ateljeed

16. Esimese osa lõpp Kuid palun viska pilk ka järgnevatele osadele!