1 / 93

Tarneahela haldamine I OSA

Tarneahela haldamine I OSA. J.Kotkas. Termin „ haldama ” tähendab „ valitsema , administreerima ”.

zuzana
Télécharger la présentation

Tarneahela haldamine I OSA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Tarneahelahaldamine I OSA J.Kotkas

  2. Termin „haldama” tähendab „valitsema, administreerima”. • Sellinelähenemineon alusekskavaldavasosasingliskeelseskirjanduses, kusmõiste Supply Chain Management on tõlgitaveestikeeldemõistena „tarneahelakorraldamine”, mittekui „tarneahelajuhtimine”.

  3. Sellestlähtuvaltkujutametarneahelakorraldamisevaldkondajärgmiseljoonisel.Sellestlähtuvaltkujutametarneahelakorraldamisevaldkondajärgmiseljoonisel.

  4. Tarneahelatekorraldamine (võijuhtiminelaiemastähenduses) kujutabendasttugevaltintegreeritudneljapõhitegevustjanendeomavahelistestmõjutustesttulenevaidlisategevusi.

  5. Selgituseksnendeosategevustesisukirjeldused. • Juhtimine • Eespoolkirjeldatudkoolkonnaarusaamadestlähtuvaltsaabjuhtidaüksnesprotsesse. Juhtimiseobjektikssaavadseega olla tarneahelastoimuvadprotsessid.

  6. Valitsemine • Valitsemiseobjektiks on inimesedehktarneahelatekontekstiserinevatessüsteemilülidestöötavadinimesed. Töötajaideijuhita, vaidmotiveeritaksevõikaristataksejmsseadusandlikuskeskkonnas. Valitseminekuulubpersonalitöövaldkonda.

  7. Valdamine • Valdamiseobjektiks on varad, midasüsteemioperaatorsaabkäsundada. Need varadvõivad olla esemelised (nttöövahendid) võifinantsvahendid (ntrahajanõuded). Varadvõivadolla omandusesvõirenditudjalaenatud.

  8. Haldamine • Haldamineon kõigikorraldamiseosategevustepaigutamineõigusruumiehkmäärataseadustesttulenevraamistiktarneahelatekorraldamiseks.

  9. Haldamisetemaatika on kõigiteisteosategevustegatihedaltseotud. See tingibkäsitlusesmõningaidüldistusi. Seetõttupööratakseerinevatespeatükkidestähelepanuerinevateleseostele. • Näiteksveolepingutekorralkäsitletaksejuhtimisejahaldamisevahelistseost, joonis 2

  10. Joonis 2. Haldamisemõjuprotsessidejuhtimisele

  11. Lihtnetarneahel

  12. Rahaahel

  13. Mõisted • Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. • Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel.

  14. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijaid, tootjad, laod, jaotuskeskused kauba tootmiseks ja jaotamiseks õiges koguses, õigesse kohta õigel ajal selleks, et minimeerida kogukulu ja maksimaalselt rahuldada klintide vajadused.

  15. Tarneketi juhtimine – kaubavoogude organiseerimine, planeerimine, kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult.

  16. Rahvusvahelinemüügileping • Rahvusvahelinemüügilepingofertijaaktseptivormis • ÜRO konventsioonkaupaderahvusvahelisteostu-müügilepingutekohta

  17. Rahvusvahelisedmüügilepingudpeavadlähtumaasjaoludest, et eririikides (võilaiemaltregioonides) toimivaderinevadäritavad, misbaseeruvadvaadeldavateregioonidekultuuritaustal, poliitilisejasotsiaalsekeskkonnaeripäradesttulenevaltjne.

  18. See seabrahvusvahelisekaubandusegategelejateettesooviläbirääkidajakehtestadareegleidningsoovitusiühtlustamaksarusaamisiärikeskkonnastjatavadest. • Need soovitusedvõireeglid on suureüldistusegadokumendid.

  19. Üksselliseid on Viinikonventsioonaastast 1980. EestiVabariigiRiigikoguratifitseeris1993. aastalkaksväliskaubandustoluliseltpuudutavatrahvusvahelistkonventsiooni: • 1) välisriigivahekohtuotsustetunnustamisejatäitmisekohta (1958. a New York’ikonventsioon)4; • 2) ÜRO konventsioonkaupaderahvusvahelisteostu-müügilepingutekohta (1980. a Viinikonventsioon).

  20. Nendekonventsioonideaktsepteeriminetähendab, et Eestieksportöörid/importööridsaavadkasutadatunnustatudrahvusvaheliseõigusallikaeeliseidjaselleõigusallikanõudeidtulebkatäita.

  21. Viinikonventsioon on läbinistidispositiivneõigusnorm, sestmüügilepingu pooled, s.oostjajamüüjavõivadvälistadakogukonventsioonivõiselleüksikutenõueterakendamistjuhul, kuinadselleskokkulepivad. • Dispositiivsustähendab, et võlaõigusseadusessätestatutvõivad pooled lepingugamuuta, kuiseadusesendas pole selgetsellekohastkeeldu.

  22. Samalajal on Viinikonventsioonisüksimperatiivneklausel, millenõudeidmüügilepingu pooled eisaaisegivastastikuselkokkuleppeleirata. • Imperatiivne norm/säte on norm, mis on absoluutnejatäitmiseksigaljuhulkohustuslik.

  23. See on 12. klausel, mispuudutabmüügilepingusõlmimise, muutmisevõilõpetamisevõimistahesmuutahteavaldusesuulistvormi. • Kuikasvõiükslepingupooltekommertsettevõtteasukohariikidest on Viinikonventsioonigaühinedesteinudavalduse, et riiktunnistabainultkirjalikumüügilepingusõlmimisevormi, siiseisaakumbkilepingupoolsedaarusaamaignoreerida.

  24. Nimetatuddokumentkoosnebneljastosast, kokku 101 artiklit. • 1. Rakendussfäärjaülds.tted, (kuskäsitletaksekakirjeldatut). • 2. Lepingusõlmimine, kuskäsitletakselepingusõlmimisekorda (ofert, aktseptjanendestkohustused). • 3. Vägaolulinejamahukas on kolmasosa. Kaupadeost-müük, kus on kirjeldatudlepingusisu, ostjajamüüjakohustused, kaubaettevalmistamine, kohaletoimetamine, üleandmine, tasumine, riskideüleminekjateisedlepingugakaasnevadtoimingudningnendegakaasnevadkohustusedjavastutus.

  25. I peatükk. Üldsätted (artiklid 25 kuni 29). • II peatükk. Müüjakohustused (artiklid 30 kuni 52) jajagunebomakordakolmeks: (I) kaubatarniminejadokumentideüleandmine, (II) kaubavastavusjakolmandateisikuteõigusedning(III) õiguskaitsevahendidjuhul, kuilepingutrikubmüüja.

  26. III peatükk. Ostjakohustused (artiklid 53 kuni 65) jajagunebomakordakolmeks: (I) hinnatasumine, (II) tarnevastuvõtminening (III) õiguskaitsevahendidjuhul, kuilepingutrikubostja. • IV peatükk. Riskiüleminek (artiklid 66 kuni 70).

  27. V peatükk. Müüjajaostjakohustusteühisedsätted (artiklid 71 kuni 88) jajagunebomakordakuueks: (I) lepinguettenähtavrikkuminejalepingudkaubatarnimiseksüksikpartiidena, (II) kahjumid, (III) protsendid, (IV) vastutusestvabastamine, (V) lepingulõpetamisetagajärjedja (VI) kaubasäilitamine. • 4. Lõppsätted (artiklid 89 kuni 101)

  28. Lepingusõlmimineofertijaaktseptivormis • Rahvusvahelisespraktikas on vägalevinudmüügilepingusõlmimineofertijaaktseptivormis. • Müüja (võiostja) esitabteiselepoolele (aktseptandile) pakkumise. Aktseptantsaadaboma • nõusolevavastuse (aktsepti). Selhetkel, kuioferentvastusekättesaab, on müügilepingsõlmitud.

  29. Viinikonventsioonreglementeeribvägatäpseltofertijaaktseptigaseonduvat. Kuidsiinpeitubikkagiüksoht, missaabalguseofertidefinitsioonist. • „...1. Ühelevõimitmelekonkreetseleisikuleadresseeritudpakkumine on ofert, kuiseeonpiisavaltselgeningväljendaboferendikavatsustpidada end aktseptipuhulseotuks.Pakkumineon piisavaltselge, kuiselles on märgitudkaupningotseseltvõikaudseltmääratudkaubakogusja hind võiettenähtudnendekindlaksmääramisekord...” • Aktseptidefinitsioon: „...1. Ofertiadressaadiavaldusvõimuukäitumine, misväljendabnõusolekutofertiga, on aktsept. Vaikimineiseenesestei ole aktsept.”

  30. Definitsioonidestjäreldub, et ühelevõiisegimõlemalepooleleootamatultvõibosutudasõlmituksrahvusvahelinemüügileping, millesvägaolulisedpooltekohustused on jäetudfikseerimata.

  31. Näiteks, fikseeritud on kaupjaselle hind, kuidpuudubtarnetähtaeg, rääkimatateistesttähtsatestmomentidestnagutarnekohajariskiüleminekufikseeriminejms. • See on äärmusliknäide, kuidViinikonventsioonigaühinemisejärel pole sellisesituatsioonitekeüldsegimittevälistatud.

  32. Joonisel 3 on nähalepingusõlmimisekäik. Oferentsaadabkonkreetseleisikuleomapakkumise–oferti. Kuiaktseptant on ofertitingimusteganõus, saadab ta oferendileomanõusolevavastuse. • Selhetkel, kuioferentsaabvastusekätte, on pooltevahelsõlmitudmüügileping, mida pooled peavadkatäitma.

  33. Nõudedofertile • LisaksofertidefinitsioonilesätestabViinikonventsioontervereanõudeid (artikkel 14). • Pakkumineei ole ofert, kui ta on adresseeritudmääratlemataisikuteringile. • See on kutseofertitegemiseks. Seegakaubaväljapaneminevitriinileei ole ofertiesitamine.

  34. Järelikult on ofertsellinepakkumine, mis: • 1) on adresseeritudkonkreetseleisikulevõikonkreetseteleisikutele; • 2) on piisavaltkonkreetne, s.t on määratletudkaup, sellekogusja hind võinendemääramisekord; • 3) väljendabpakkujakavatsustpidadaennastnõustumisekorralseotuksedastatudpakkumisega.

  35. Ofertjõustubsiis, kuiadressaatsellekättesaab. • Ofertisaabtühistadaoferenditeatega, tingimusel, et adressaatsaabteatekätteennevõivähemaltofertigasamalajal. • Niisaabtühistadakatagasivõtmatutofertit.

  36. Ofertisaabtagasivõttatingimusel, et adressaatsaabofertitagasivõtmiseteatekätteenneaktseptiärasaatmist. • Ofertiteisaatagasivõtta, kui ta on tagasivõtmatu (näiteksjuhul, kuiaktseptiandmisekson antudkindelaeg) võikuiofertiadressaadiloliarukaspidadaofertittagasivõtmatuks. • Ofertkaotabkehtivusepärastseda, kuioferent on saanudadressaadiltteateselletagasilükkamisekohta.

  37. Nõudedaktseptile • Aktsept on ofertiadressaadiavaldusvõimuutegevus, misväljendabnõusolekut. Sellemuutegevuseall mõistetaksenäitekskaubasaatmist, arvetasumist, mistoimusofertijõulvõipooltevahelisevarasemapraktikaalusel. Tellimiskiriloetakseaktseptiks. • Aktsepteiole aktseptandivaikimine

  38. Seega: aktseptjõustubselhetkel, kuioferent on adressaadiltnõusolekukättesaanud. Selpole jõudu, kuioferenteisaaaktseptimääratudtähtajakskätte.

  39. Kuioferent on jätnudtähtajamääramata, siisarukatähtajajooksul, arvestadestehinguasjaolusidningoferendikasutatudsidevahenditekiirust, võibofertijõulvõipooltevahelisepraktikavõitavaaluseladressaatavaldadaomanõusolekutoferendileteadetsaatmatamingitegevusekaudu, eritikaubalähetamistevõihinnatasumisega.

  40. Sellineaktseptjõustubsellesooritamisehetkeltingimusel, et tegevuson sooritatudeelmiseslõiguskirjeldatudtähtajajooksul.

  41. Kuioferent on aktseptitähtajaandnudkirjavõi e-postiteel, siistähtajaarvestusalgabkirjasnäidatudkuupäevast. • Kuikuupäeva pole näidatud, siisümbrikulnäidatudkuupäevastvõi e-postiajafikseeringustandmebaasisehktähtajaarvestusalgabhetkest, mil adressaatofertisai.

  42. Aktseptitähtajasissejäävaidriigipühivõitöövabupäevitähtajaarvestusestväljaeijäeta.Aktseptitähtajasissejäävaidriigipühivõitöövabupäevitähtajaarvestusestväljaeijäeta. • Kuiaktseptiandmistetähtaeglangebriigipühalevõitöövabalepäevale, pikendataksetähtaegaesimesejärgmisetööpäevani.

  43. Hilinenudaktsepteikaotakehtivust, kuioferentsaadabaktseptandileviivitamatultsellekohaseteate. Kuihilinenudaktseptisisaldavastkirjastvõimuustkirjalikustteateston näha, et aktsept on hilinenudselleedastamiselesinenudebanormaalseteasjaoludetõttu, säilitabhilinenudaktseptkehtivusejuhul, kuioferentviivitamataeisaadaaktseptandileteadet, et ta peabomaofertitjõukaotanuks.

  44. Aktseptisaabtühistada, kuioferentsaabtühistamisteatekätteennevõisamalhetkelkuiaktsepti. • Lepingloetaksesõlmitukshetkel, mil aktseptvastavaltkirjeldatudsätetelejõustub.

  45. Vastu- ehkkontraofert • Ofertileantudnõusolekuvastus, missisaldabtäiendusi, piiranguidvõimuidmuudatusionvastuofert. • Kuivastusessisalduvadlisatingimusedeimuudaoluliseltofertitingimusi, on sellinevastusaktseptjuhul, kuioferenteivaidleselleleviivitusetavastuvõieisaadavastavatkirjalikkuteadet.

  46. Selliseljuhul on lepingutingimusteksofertitingimusedkoosaktseptissisalduvatemuudatustega. • Ofertitingimusteoluliseksmuudatuseks on lisa- võierinevadtingimusedkaubahinna, maksmise, kvaliteedijakoguse, tarnekohajatähtaja, ühepooleteiseeesvastutamisemahuvõivaidlustelahendamisekorraosas.

  47. Ofertiesitamine • Kirjeldatu on refereeringViinikonventsiooniartiklitest 14 kuni 24, misvõrdlemisipõhjalikultsätestavadkõikvajalikudnõudedofertijaaktseptikohta. • Rahvusvaheliseskaubavahetuseson väljakujunenudteatudtavadofertikoosseisukohta. Sellepõhjal peaks ofertsisaldamajärgmisiandmeid: Järgslaidil 49

  48. 1) juriidiliseaktinimetus, millekspakkuminetehakse – näiteksmüügilepingusõlmimiseks; • 2) sõlmitavalepingu pooled, s.toferendijaadressaadinimed; • 3) ofertiobjekt e sõlmitavalepinguese; • 4) tarnetähtaeg; • 5) kauba hind võihinnamääramisemeetod; • 6) tarnetingimused;

  49. 7) maksetingimused; • 8) viideüldistelelepingutingimustele – viivised, garantiikohustused, vääramatujõud, vaidluste • lahendamine; • 9) eritingimused: pangagarantiid, varud, optsioonid, alternatiividjms; • 10) ofertikehtivusaeg; • 11) kuupäevjaallkiri (juhul, kuiseda on antudkontekstisvajalikukspeetud, nt e-kirjadekorral).

More Related