1 / 28

Erinevad pedagoogilised suundumused

Erinevad pedagoogilised suundumused. Kadri Ugur 20.01.2010. Kes see Ugur on?. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadur Uurimisteemad ja töövaldkonnad Õpilaste ja õpetajate meediakasutus Meediapädevus ja meediadidaktika Meediatekstide retseptsioon

kimi
Télécharger la présentation

Erinevad pedagoogilised suundumused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Erinevad pedagoogilised suundumused Kadri Ugur 20.01.2010

  2. Kes see Ugur on? • Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi teadur • Uurimisteemad ja töövaldkonnad • Õpilaste ja õpetajate meediakasutus • Meediapädevus ja meediadidaktika • Meediatekstide retseptsioon • Õpetatavad ained • Meediaõpetus põhikoolis ja gümnaasiumis, meediadidaktika, kuulamistreening ja avalik intervjuu, kriisi- ja katastroofipsühholoogia

  3. Miks ma siin olen? • Häirekell paanikaosakonnas: mida on mul öelda HARIDUSTEHNOLOOGIDELE? • Internet kubiseb materjalist - otsigu ise! • Ma pole ju haridusteadlane?! • Mis on see, mida saan pakkuda ainult MINA?

  4. Soojendusülesanne • Moodustage 5liikmelised rühmad! • Igas rühmas peab olema nii mehi kui naisi • Eesmärk • Valmistada kolm erinevat paela, igaühe pikkus 3-5 cm • Iga paela peab valmistama inimene, kes seda hetkel veel ei oska, so ta õpib seda kohapeal • Need rühmaliikmed, kes tehnoloogiat tunnevad, võivad toimida instruktorina • Kui muu ei aita, lugege juhendit • Kõige kiiremale rühmale magus auhind!

  5. Kasutage 10 minutit aruteluks • Mida me tegime? • Kuidas meil läks? • Millised õppijad me oleme? • Millised raskused töös ette tulid? • Milliseid erinevusi me üksteise õpistiilides märkasime? • Mis hinde me võiksime saada?

  6. Biheivioristlik õpikäsitlus • Põhineb I.Pavlovi käsitlusel refleksidest • Stiimul tingib reaktsiooni • Vaja leida tõhus stiimul! • Õppimine on tõhus, kui tasu on positiivne, vahetu ja korduv. • Õpitut on võimalik hiljem korrata ka ilma stiimulita. • Meenutage õppimismasinaid!

  7. Paneb mõtlema... • ...kas inimene ikka õpib samamoodi nagu rott? • ...kas sellepärast ongi hinded õppijale nii olulised? • ...kas biheivioristlikku õpikäsitlust ei ole äkki valesti mõistetud? • ...kas see käsitlus sobib IGASUGUSE õppimise disainimiseks? • ...kas inimõpetaja elimineerimine on mõistlik?

  8. Kognitiivne õpikäsitlus • Õppimine on mõtestatud tunnetuslik protsess. Vajadus selleks on kaasasündinud. • Sisemine motivatsioon ja eesmärk on olulised. • Õppija suunab ise oma tegevust, teeb aktiivselt valikuid. • Tagasiside aitab õppijal protsessi suunata.

  9. Paneb mõtlema... • ...milleks siis üldse koolid? • ...äkki igaüks ei suuda näha puudujääki oma teadmistes? • ...kuidas saada aru, millised infotöötlus-oskusi on vaja arendada? • ...äkki mõni ei taha üldse õppida?

  10. (Sotsiaal)konstruktivistlik õpikäsitlus • Õppimine on meeskonnatöö. • Uued teadmised ühendatakse olemasolevatega, luues ainulaadse süsteemi. • Õpitakse üksteiselt, õpitav tuleneb keskkonnast. • Tulemuseks pole tark indiviid, vaid tark kogukond.

  11. Paneb mõtlema... • ...kas mitu rumalat ikka annavad kokku ühe targa? • ...kas laisemad ei lase mitte virgemate turjal liugu? • ...kuidas leida uut motivatsiooni, et tehtud vigu parandada?

  12. Aidake arutleda! • Miks inimesed õpivad erinevalt? • Miks mõnda inimest on nii raske õpetada-motiveerida-juhendada-suunata? • Miks mõni muidu nutikas inimene ei võta uut tehnoloogiat üldse külge? • Miks me siin üldse istume?

  13. Inimkäsitlus on kõige alus • Inimkäsitlus on personaalne vaadete, uskumuste ja kogemuste süsteem • Prillid, mida me kasutame igal hetkel sotsiaalses keskkonnas orienteerudes. • Inimkäsitlus muutub elu jooksul mõnevõrra. • Inimkäsitlus on vaid osaliselt teadvustatud.

  14. Kuidas inimkäsitlus mõjutab? • Mida ma inimestest usun, ootan, loodan? • Millist käitumist pean ma tavapäraseks, millist erakordseks • Kas normaalne on esitada kodutöö õigeks ajaks või hilineda pool päeva? • Kuidas ma püstitan oma eesmärke? Õpieesmärke? Õpetamiseesmärke?

  15. Nüüd on sissejuhatus läbi • Õpetamine võiks olla efektiivsem, kui kasutada impulsse, mida annavad • Narratiivpedagoogika • Väärtuskeskne kasvatus • Süsteemteoreetiline lähenemine • Probleemõpe • Refleksiivpedagoogika

  16. Narratiivpedagoogika • Õppimine lugude kaudu • Lugu võib raamistada õppeprotsessi • Loo kaudu antakse edasi väärtusi ja perspektiive • Lugu töötab nagu viitsütikuga pomm; õpetab ka pärast lõppemist • Aktiviseerub sümboliline mõtlemine • Lood aitavad taluda paradokse

  17. Ideid ja allikaid • Nick Owen “Metafoori maagia” • Mary Elizabeth Moore “Narrative Teaching: An Organic Methodology” • http://www.religion-online.org/showarticle.asp?title=2765 • Aune Past “Juhtimine ja suhtekorraldus: Meelespealilledega tass”

  18. Väärtuskeskne kasvatus • Nihe teadmistekeskselt õppeprotsessilt väärtuskesksele • Õppija harjub tegema iseseisvaid valikuid ja neid põhjendama • Õppija saab hakkama moraalsete dilemmadega • Õpetajalt eeldatakse omaenda väärtushinnangute teadvustamist ja arendamist

  19. Harjutamiseks: Väärtused haridustehnoloogias • Püüdke sõnastada, millistest väärtustest lähtute teie oma töös haridustehnoloogina? • Kuidas olete just nende väärtusteni jõudnud? • Kas näete konfliktseid väärtusi? • Kuidas lahendate väärtuste konflikti?

  20. Allikaid ja ideid • “Väärtused ja väärtuskasvatus: Valikud ja võimalused 21.sajandi Eesti ja Soome koolis” • “Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik”

  21. Süsteemteoreetiline lähenemine • Konnaperspektiiv ja kotkaperspektiiv • Süsteemne lähenemine võimaldab probleemi vaatlemist kõigi osapoolte perspektiivist nng PROTSESSINA • Traditsioonilised lahendused võivad probleemi taastoota • Nt Juku segab tundi ja saadetakse klassist välja. Kuidas aitab see kaasa probleemi lahendamisele?

  22. Näide: Jäämägi • Faktid: Mis toimus? • Mustrid: Kas oleme selles seisus varem olnud? • Süsteemsed struktuurid: Missugused jõud põhjustavad neid korduvusi? • Mõttemudelid: Mis meie mõtlemises võimaldab sellel olukorral kesta?

  23. Ideid ja allikaid • Peter Senge “Õppiv kool” • Peter Senge “Viie distsipliini käsiraamat”

  24. Probleemõpe • PBL on väga populaarne kõigil haridusastmetel. • Õpetaja roll on nõu anda ja toetada - teadmisi otsivad õpilased ise. • Põhiküsimuseks motiveerimine ja osalejate taustateadmiste adekvaatne hindamine. • Väga oluline on protsessi planeerimine.

  25. Ideid ja allikaid • Probleemõpe veebipõhises keskkonnas: • http://www.htk.tlu.ee/pbl/ • Probleemõpe sotsiaalse tarkvara vahenditega • http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/koolitus/probleemope-koolis-sotsiaalse-tarkvaraga

  26. Refleksiivõpe • Põhirõhk on oma õpitegevuse reflekteerimisel • Enesehinnangu kujunemine kui protsess • Pidev eneserefleksioon, väikeste sammude teadvustamine • Aitab näha oma rolli tulemuseni jõudmises; väheneb edu juhuslikkuse tajumine

  27. Ideid ja allikaid • Pollard, Triggs “Reflektiivõpe keskkoolis” • Üllatus-üllatus - e-õpipäevik! • http://eportfoolio.opetaja.ee/Members/AnitaBaumbach

  28. Tagasiside • Mille üle tahaksite pärast tänast loengut edasi mõelda? • Millised küsimused tekkisid? • Mida saate oma töös kohe kasutada?

More Related