EESTI TEEDEGA EUROOPASSE?

1. EESTI TEEDEGA EUROOPASSE? Probleemid ja lahendused teehoiu finantseerimisel Vabariiklik teehoiu finantseerimisalane konverents

2. Kohalike omavalitsuste võimalused munitsipaalteede korrashoiuks ja arenguks Ivar Tedrema, aseesimees, Eesti Maaomavalitsuste Liit

3. OLUKORD 2009

4. Olukord 2009 • Valdadel ja linnadel ei ole jäänud muud üle kui võtta teehoiuks vahendeid muude valdkondade kulutuste ja laenu arvel. • 2009 kulus valdadel ja linnadel teehoiuks 1,274 miljardit krooni, so. 6,3% eelarve mahust. Sealhulgas (remont, ehitus, suvine ja talvine hoole) 1,198,5 miljardit ja liikluskorraldus 75,6 miljonit krooni. • Riigieelarvest oli selleks eraldatud toetust vaid 13,97% kulutatud vahendite mahust, 178 miljonit krooni. • Headel aastatel sai keskvalitsus siiski hakkama peaaegu 50% toetuse eraldamisega kohalike teede hoiuks kulutatud vahendite mahust.

5. Miks see nii on? • Juba 1994. aastast, on omavalitsusliidud läbirääkimistel kohalike eelarvete üle taotlenud rohkem vahendeid kohalike teede hoiuks. • 2000 aastatel, kui rakendati teeregister ja oli võimalus võrrelda kohalikke ning riigiteid ja nende hoiuks kulutatavate vahendite mahtu, esitati konkreetsed ettepanekud: • Eraldada kohalike teede hoiuks riigieelarvesse teehoiuks kogutavast vahendite mahust kuni 30%. • Läksime isegi kompromissile ja olime nõus selle mahuni minema aasta aastalt mahtu suurendades.

6. Miks see nii on? • 2005. aastal nõustuti muutma seadust ja kirjutati sinna kohustus eraldada riigieelarvesse teehoiuks kogutavate vahendite mahust 5% kohalike teede hoiuks. • Kaks aastat hiljem seadustati 10% ja aasta hiljem eraldati läbirääkimiste tulemusena 15% kütuseaktsiisist teehoiuks kogutavatest vahenditest kohalikele teedele. See tegi kokku 670 miljonit krooni. • Majanduslanguse ajal leiti aga kiire kokkuhoiu võimalus. Seadust muudeti. Vahendite eraldamise kohustus võeti välja ja läbirääkimistel pakuti omavalitsustele vaid 178 miljonit krooni. Meie proteste ei arvestatud.

7. Miks see nii on? • Läbirääkimistel soovitakse ministeeriumide esindajate poolt rääkida vaid sellest, kuidas neid vahendeid jaotada omavalitsuste vahel, mitte sellest, kui palju neid vahendeid peaks riigieelarves kavandama. • MKM ja RM on üle läinud retoorikale: • Kohalike teede hoid on kohalike omavalitsuste kohustus, selleks on nende tulubaasis vahendid ette nähtud. • Teeseaduses nimetatud vahendid olevat aga riigi toetus, mida eraldatakse siis kui raha on. • Meie järelepärimisele, avalikustada arvestused ja õigusaktid, millega on omavalitsuste tulubaasi kavandatud vahendid teehoiuks, soovitati meil ise neid otsida.

8. Kas ikka on nii? • Meie otsisime ja leidsime, et nii Rahandusministeerium kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hämavad, et mitte öelda karmimalt. • Vähemalt Teeseaduse kohta antakse endale sobivaid tõlgendusi. • Teeseaduse mõte ja eesmärk on aga kirjas 19.02 1999 vastu võetud Teeseaduse seletuskirjas. (edasi väljavõtted seletuskirjast) • Teeseaduse § 15 kohta (rahastamine) väidab seadust ette valmistanud töörühm: • Eesti territooriumi ja teedevõrgu kompaktsuse tõttu on käsitletud riigi-, kohalikke- ja erateid ning tänavaid kui ühtset tervikut, mille hoiuks ning võimaluste piires ka arendamiseks tehtavad kulutused tuleksid ühest allikast.

9. Kas ikka on nii? • Kruusateede remondi ja neile katete ehitamise programmi väljatöötamine ja rakendamine pikemajalises perspektiivis on oluline regionaalarengule. (väljavõte seletuskirjast) • Ülaltoodust tulenevalt on rahastamise alused teeseaduses reguleeritud nii, et teehoiu rahastamiseks oleks teekapital. (väljavõte seletuskirjast)

10. Kas ikka on nii? • Teeseaduse § 15 lg 3: (väljavõte) Teekapitali jaotuse eelarveaastaks riigi maanteede, kohalike maanteede ja tänavate hoiuks, samuti teekapitali struktuuri kinnitab käesoleva seaduse § 14 lg 3 nimetatud teehoiukava alusel igaaastaselt teede- ja sideminister määrusega. Seejuures võetakse arvesse: • Eesti teede ja tänavate olem • Eesti teede ja tänavate tegevuskulud 1 km kohta aastas • Tegevuskulude rahastamise aastavajaduse arvestus tehakse eraldi: • Riigimaanteed • Linnatänavad ja -teed • Kohalikud maanteed • Erateed ja muud

11. Tähendab tegelikult ikka ei ole nii! • Kui seaduse hilisemate muudatustega on teekapital muutunud riigieelarveks, vahendite eraldamine riigi ja kohalikele teedele suunatud riigieelarvesse, kusjuures jaotamine omavalitsuste vahel tehakse Vabariigi Valitsuse poolt, ei ole seaduse eesmärki ja põhimõtteid muudetud. • Neid on oma tõlgendamisega püüdnud muuta nii Rahandus- kui Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium, millele kiidab takka regionaalminister ja peaminister. • Mis puudutab aga vahendite olemasolu kohalike omavalitsuste tulubaasis, siis selline väide ei ole asjakohane. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus hakkas kehtima 1993. aastast.

12. See polegi nii! • Samal ajal alles hakati rakendama omandireformi aluste seadust, maareformi ja põllumajandusreformi seadust, millede käigus anti omavalitsustele üle praegused kohalikud teed. • Omavalitsusõiguste saamisel anti üle vaid tänavad ja kohalike omavalitsuste kulude hulka arvestati vaid tänavate suvise ja talvise hoolduse kulud. • Seega omavalitsuste tulubaasi vahendeid planeerida polnud võimalik. Kuna meie esindajad olid nende arvestuste väljatöötamise juures, võime seda väita, isegi siis, kui riigiorganid on spetsiaalselt kaotanud dokumendid ja arvestused, mida nad praegu ise ei leia.

13. Mis edasi? • Kus on nüüd regionaalpoliitika? • Üheks põhjuseks, miks elanikud maapiirkondadest lahkuvad ja ettevõtlus sinna ei tule, on infrastruktuur. Selle vilets kvaliteet, arenguks vahendite puudumine. • Meie arvestuste kohaselt vajavad kohalikud omavalitsused selleks et kohalikke teid säilitada, nende kvaliteeti parandada ja aastaringselt hooldada, aastas vähemalt 1,6 miljardit krooni. Siis saaks kohalike teede mahust korrastada aastas sama osakaalu teid kui riik teeb seda oma teedel täna ning rohkem kui 25 aasta pärast saaksid maa-asulate sisesed teelõigud ka tolmuvaba katte.

14. Mis edasi? • Siis ei peaks omavalitsused teiste valdkondade vahendeid kulutama, ei saaks enam öelda, et omavalitsused pole haldussuutlikud. Poleks vaja ka sellises mahus laene võtta. Keskvalitsusel jääks ära hirm, et omavalitsused suurendavad riigi eelarvedefitsiiti. • Riigiorganid peavad hakkama suhtuma kohalikesse omavalitsustesse kui partnerisse, kelle korraldada on elanikele esmavajalik infrastruktuur ja milleks riigieelarvest nähakse ette vahendid või suurendatakse nende vahendite mahus kohalike omavalitsuste tulubaasi.

15. Mis edasi? • Küsitluse alusel, mille viisime läbi eelmise aasta lõpus, toetavad omavalitsused esimese eelistusena tulubaasi suurendamist kõigi nende ülesannete täitmiseks, mis on neile seadusega pandud. • Loodame, et oma õiguste kaitseks ei pea omavalitsused jälle pöörduma kohtusse. • Tänan tähelepanu eest!