1 / 74

SISU VÕI VORMI MUUTUS? (Mõningaid tendentse)

SISU VÕI VORMI MUUTUS? (Mõningaid tendentse). Kalle Küttis HTM 05.11..09 Pärnumaa, Saaremaa, Valgamaa ja Viljandimaa koolijuhid Viljandis. Eesti hariduse märksõnad üld-ja kutsehariduses. Elukestva õppe strateegia väljatöötamine

lobo
Télécharger la présentation

SISU VÕI VORMI MUUTUS? (Mõningaid tendentse)

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. SISU VÕI VORMI MUUTUS?(Mõningaid tendentse) Kalle Küttis HTM 05.11..09 Pärnumaa, Saaremaa, Valgamaa ja Viljandimaa koolijuhid Viljandis

  2. Eesti hariduse märksõnad üld-ja kutsehariduses • Elukestva õppe strateegia väljatöötamine • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste vastuvõtmine ja haridusseadustiku edendamine • Riikliku õppekava arendus • Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine; üld- ja kutsehariduse käsitamine võrdväärse haridustasemena • Paindlikud õpivõimalused kutsehariduses • Kvaliteeditagamine kõrghariduses • Täiend- ja ümberõppevõimalused täiskasvanuhariduses

  3. 1. Õppekavaarendus • 2. Koolikorralduslikud muutused

  4. 1. Õppekavaarendus

  5. Lähteülesandest põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale aastatel 2008-2011 Üldharidussüsteemi vajadused: • Koolist väljalangevuse vähendamine ja hariduslike erivajadustega (sh andekad) laste toetamine • Turvalise koolikeskkonna saavutamine • Suurem kompetents ja huvi kasvatamine täppis- ja loodusteaduste ning tehnika/tehnoloogia valdkondades • Eetilised, vastutustundlike ja aktiivsete kodanike kujundamise toetamine • Eesti keelest erineva emakeele ja kultuuritaustaga õpilaste toetamine • Infotehnoloogiliste võimaluste kasutamine õppetöös

  6. Õppekava üldosa lähteülesandest Ainekavades: • vähendada õpilaste koormust, suunata kasutama aktiivseid õppemeetodeid • lõimida ainekavad valdkondlikult • lõimida ainekavad õppekavade üldosadega, arvestades õppekavade alusväärtusi, üldpädevusi, läbivaid teemasid ning teisi nõudeid ja põhimõtteid • arvestada asjassepuutuvates riiklikes strateegiates, arengukavades ning lepingutes toodut

  7. Ajakava • Põhikooli ja gümnaasiumi õppekava üldosade ja ainekavade versioonid on kättesaadavad www.oppekava.ee • Rakendumine algab 01.09.10, sh • 1., 4. ja 7. kl 01.09.11 • 2., 5. ja 8. kl 01.09.12 • 3., 6., 9., 10.-12. kl 01.09.13

  8. Õpetaja toetusmeetmed • Lähtetoetus • Õpetaja toetusmeede ESFi vahenditest (stipendium) • kutsutakse ellu 2009/2010 õppeaastast , et motiveerida õpetajaid asuma tööle üld- või kutseharidussüsteemis • rakendatakse Inimressursi arendamise prioriteetse suuna programmis „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ (elluviija Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus).

  9. Stipendium on kavandatud ajutisena ja seda rakendatakse 2011 aastani ning selle arvestuslik kogumaksumus on 25-30 miljonit • Sihtgrupi arvestuslik suurus meetme avamisel 350 taotlejat • Stipendiumi arvestuslik suurus on 12 000 krooni aastas, mis makstakse välja poolaasta kaupa kahes osas

  10. Sihtgrupp • I Koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpetajad, kes on lõpetanud alates 01.07.2008. a nõutud tasemel tasemehariduse õpingud ning asunud tööle lasteaias, üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses • Stipendiumi saajate hulka ei kvalifitseeru õpetaja riiklikku lähtetoetust saavad õpetajad • Sihtgrupi arvestuslik suurus 230 õpetajat

  11. IIPõhikooliõpetajate teise või kolmanda aine (st lisaeriala, 40 AP) koolituse omandamist läbivad õpetajad • Kvalifitseeruvad töötavad, kvalifitseeritud (põhikooli-) õpetajad, kes on alustanud lisaeriala õpinguid alates 2008. a ja 2009.a ning põhikooliõpetajad, kes alustavad lisaeriala omandamist 2010.a ja 2011.aastal • kvalifitseeruksid ka lähtetoetuse saanud õpetajad, kes alustavad lisaeriala omandamist • Sihtgrupi arvestuslik suurus 120 õpetajat

  12. Üldeesmärk • Liikuda selles suunas, et põhikool muutuks ainekesksest gümnaasiumi farmkoolist iga õpilase võimeid ja huvisid arvestavaks õpilaskeskseks eluks toimetulekut tagavaks iseseisvaks lõpetatuks haridustasemeks • Eraldi õppekavad põhikoolile ja gümnaasiumile • Defineerida gümnaasiumitaseme (üldharidus+kutseharidus) hariduse mõiste • Lahutada põhikool ja gümnaasium ka institutsionaalselt

  13. Õpilaste jagunemine kutse- ja üldkeskhariduses

  14. 2. Koolikorralduslikud muutused Mis pilt see on?

  15. Kodulähedus Efektiivne toimetulek Akadeemiline valikuvõimalus http://mv.viljandimaa.ee

  16. Mütoloogiast • Üldsuses on levinud mitmeid sotsiaaldarvinistlikke müüte, mida kasutatakse tihti demagoogiliselt http://mv.viljandimaa.ee

  17. 1. Muutuste põhjus on õpilaste arvu vähenemine • Tegelikult on põhjus õppekava muutmise vajalikkuses • Õpilaste arvu vähenemine ja raske majanduslik seis on ajendid muutuste kiiremaks läbiviimiseks just praegu

  18. Põhikool ja gümnaasium – erinevad hariduslikud dominandid • Alg- ja põhikool: • esiplaanil kasvatusprotsess • õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku (koostöö, teistega arvestamine) arendamine • lapse kui terviku arendamine • Gümnaasium: • esiplaanil maailmapildi süvendamine • iseseisva töö harjumuse kujundamine • ainekeskne õppekava http://mv.viljandimaa.ee

  19. Õpetaja rolli erisus Põhikoolis: õpetaja kui kasvataja õpetaja lähtub lapsest, tema individuaalsusest tihe side koduga Gümnaasiumis: ainekeskne lähenemine vooruloeng, seminar, praktikum iseseisva töö juhendamine http://mv.viljandimaa.ee

  20. Õpiränne, üldhariduse päevane õppevorm, 3. kooliaste 2007/2008.õppeaastal

  21. Kuidas suhtuda progümnaasiumiga gümnaasiumi loomisesse? • See ahvatlev, sest võimalik paremini pakkuda õpetajatele koormust • Samas tõmbab tühjaks ümberkaudsete põhikoolide 3.astme

  22. 2. Midavähem on klassis lapsi, sedaparem on õpetada • See on tõde, kuid mitte kogu tõde • Selleks, et korralikult õppeprotsessi korraldada, on tarvis teatud kriitilist massi õpilasi • Põhikooli vanemas astmes muutub kooli kodulähedusest olulisemaks seal antav hariduse kvaliteet • Kool ei ole ju ainult õppimise koht • Seal toimub sotsialiseerumine, saadakse esimesed demokraatiakogemused • Vastatikuses suhtluses areneb emotsionaalne sfäär http://mv.viljandimaa.ee

  23. 3. Koolidevaheline konkurents on edasiviiv jõud • Darwin: looduslikus valikus jäävad tugevamad ja targemad ellu, • Me ei saa kõiki loomariigi reegleid otse ühiskonda tuua • “Pehmetes” valdkondades (N. haridus ja meditsiin) pole mõtet puhtalt konkurentsist edu oodata http://mv.viljandimaa.ee

  24. Õpiränne, üldhariduse päevane õppevorm, 4. kooliaste 2007/2008.õppeaastal

  25. Õpiränne • ei tulene ainult kooli tüübist • olulised on valikuvõimalused – ka õpitulemustest mõjutatud • traditsioonid suguvõsas • asumis väljakujunenud teenuste struktuur • rahvastiku koosseis (vanusjaotus, suhtluskeel ..)

  26. Rände osakaal KOV lõikes, gümnaasium http://mv.viljandimaa.ee

  27. Allikas: Tiina Annus ja Priit Laanoja HTM http://mv.viljandimaa.ee

  28. Aastatel 2006 - 2008 Saare maakonnas põhikooli järgselt jätkanud õpilaste liikumine põhikooli lõputunnistuse keskmine hinde alusel.

  29. Gümnaasiumiastmega koolides põhihariduse omandanud õpilaste ränne Saare maakonnas aastatel 2006-2008, üld- ja kutseharidus.

  30. Õpiränne Pärnu maakonnas. Üldhariduse päevane õppevorm, gümnaasium 2007./2008. õppeaastal

  31. Koolide efektiivsuse varieeruvuse põhjused (Kristina Seepter, 2009) •  Erinevate koolide ja klasside akadeemilise edukuse erinevuste peamiseks aluseks on laste valik • Koolid ei eristu õpetajate kvaliteedi mõttes • Järelikult on koolide erineva efektiivsuse aluseks eelkõige laste arengupotentsiaal, mitte aga koolide poolt loodud „lisaväärtus“ • Teisisõnu, paremate õpitulemustega koolid ei ole paremad koolid; nendes koolides vaid õpivad kõrgema arengupotentsiaaliga lapsed

  32. EÕOL- haridusplatvorm • Kesk- ja kutsehariduse tasemel reorganiseerida koolivõrk riiklikult • Koolivõrgu reorganiseerimisel lähtuda põhimõttest, et algkool peab asuma õpilastele võimalikult lähedal • Põhikool võib asuda kaugemal, kuid kohalik omavalitsus peab korraldama koolitranspordi • Keskkoolid peaksid kvaliteedi tõstmise eesmärgil asuma keskustes ning töötama ainult gümnaasiumitena (10 – 12 klass) või progümnaasiumitena (7 – 12).

  33. 4. Kool on kohaliku kultuuri kandja ja traditsioone ei tohiks lõhkuda • Seepärast tuleks säilitada 1-12.klassiline koolisüsteemi ülesehitus • Jällegi tõde, kuid mitte kogu tõde • See traditsioon sama vana kui kolhoosikord • Eesti kooli tegelik vanus üle 300 aasta http://mv.viljandimaa.ee

  34. 5. Hävitatakse maakool • Kool ei ole institutsioon iseenesest • Arvatakse , et kool on pakihoiuruum, kus lapsi peaks hoidma teatud aja, et maailma pahed nendeni ei jõuaks • Kool on asutus, kus tähtsaim on lapsed ja nende arenguvõimalused • See on nagu koolitoiduga • Arvame, et pakume kasulikku toitu, kuid see on söödav ainult siis kui see on maitsev! • Tegelikult maahariduse päästeprogramm • Tasaarvelduse kaotamine

  35. 2009. aastal toetati omavalitsusi õpetamiskulude katmisel järgmiselt: • iga gümnaasiumiõpilase kohta eraldati 14650 krooni, • - iga III kooliastme õpilase kohta 16 546 krooni. • Seega kas gümnaasiumis 20 õpilast on ühes klassis või jagunevad kahe kooli peale pooleks, ei mõjuta riigi kulusid (küll aga omavalitsuste kulusid). • Põhikooli osas on aga ka riigi kulud mõjutatud sellest, et milline on klassi täituvus koolis.

  36. Ühe pedagoogi miinimum palgakulu on  10329 (astmepalkade keskmine miinimumpalk) * 12 (kuud) *1,33875 (keskmine maksukoormus) *1,03 (koolitus) = 170 913 krooni. • 30 õpilasega gümnaasiumiastmes on pearaha kokku on 439 500 krooni: • astmepalkade keskmise miinimumpalga korral jääb puudu 415 065 krooni • 60 õpilasega gümnaasiumiastmes on pearaha kokku on 879 900 krooni • astmepalkade keskmise miinimumpalga korral jääb täiendava õppe korraldamiseks ja palkade diferentseerimiseks üle 24 435 krooni

More Related