1 / 13

Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas Esitlus 2012

Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas Esitlus 2012. Sissejuhatuseks Jaehinna kujunemise üldine skeem. Jaehinna komponendid:. Käibemaks. Kaubanduse marginaal. Töötleja marginaal. Tootja marginaal. Selgitused antud töö arvutustele

lysa
Télécharger la présentation

Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas Esitlus 2012

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelasEsitlus2012

  2. SissejuhatuseksJaehinna kujunemise üldine skeem Jaehinna komponendid: Käibemaks Kaubanduse marginaal Töötleja marginaal Tootja marginaal Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas • Selgitused antud töö arvutustele • Kaubanduse marginaal (Mj) arvutatakse järgmiselt: jaehinnast (Pj) on lahutatud käibemaks (KM) ning töötleja väljamüügihind (Pt). Mj = Pj-KM-Pt • Töötleja marginaal (Mt) arvutatakse järgmiselt: töötleja väljamüügihinnast (Pt) on lahutatud toote tootmiseks kulunud põhitooraine (nt toorpiima) kulu (Pf) Mt = Pt-Pf

  3. Tootja marginaalid üleeuroopalises uuringus - piim Euroopa Parlamendi tellitud longituuduuringust selgus, et perioodil 2003-2005 oli Eestis tootja osa piima lõpphinnast veidi üle 50% ja seega hinnamarginaalid võrreldes enamike teiste riikidega üsna madalad. Joonis 1: Piima tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine) Täispiim Väherasvane piim Kooritud piim Kõrgkuumutatud piim Steriliseeritud piim Pastoriseeritud piim Kõrgkuumutatud/ steriliseeritud/ pastoriseeritud piim Tootja osakaal jaehinnas (%) Töötleja ja jaekaubanduse summaarne hinnamarginaal (€/l) Allikas: AGRA CEAS Consulting Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  4. Tootja marginaalid üleeuroopalises uuringus - juust Joonis 2: Juustu tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine) Kõva juust Kõva/poolkõva juust Poolkõva juust Poolpehme juust Pehme juust Tootja osakaal tarbijahinnas (%) Töötleja ja jaekaubanduse summaarne hinnamarginaal (€/kg) Allikas: AGRA CEAS Consulting Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  5. Tootja marginaalid üleeuroopalises uuringus - või Joonis 3: Või tootja-tarbija vaheline hinnalõhe (2003-2005 keskmine) Tootja osakaal tarbijahinnas (%) Töötleja ja jaekaubanduse summaarne hinnamarginaal (€/kg) Allikas: AGRA CEAS Consulting Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  6. Tootja, töötleja ja jaekaubanduse hindade dünaamika Euroopas 2000-2012 Joonis 4: Hindade pikaajaline arenemine piima ja piimatoodete tarneahelas Euroopa Liidus (hinnaindeks, jaanuar 2000=100) lõssipulber Piima, juustu ja munade jaehinnaindeks toorpiim või juust (Cheddar) piimapulber • Allikas: EUROSTAT, AGRIVIEWS Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  7. Juustu hindade dünaamika Eestis 2011-2012 • Joonis 5: Juustu ja toorpiima hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – september 2012 • (hinnaindeks, jaanuar 2011=100%) Alates 2012. aasta teisest kvartalist languses olnud piima kokkuostuhind ei peegeldu endiselt juustu jaehindades, küll aga on augustis märgata väikest langust töötleja väljamüügihinnas. Juulikuu jaehinnad kauplustes on arvutatud juuni- ja augustikuu keskmisest. Allikas: TNS Emori hinnaseire, EKI hinnaseire Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  8. Või hindade dünaamika Eestis 2011-2012 Joonis 6: Või ja toorpiima hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – september 2012 (hinnaindeks, jaanuar 2011=100%) Ka või jaehinna kujunemises peegeldub viimaste kuude jooksul teatud asümmeetria–langev trend toorpiima kokkuostuhinnas ei ole kaasa toonud olulist langust või töötleja väljamüügihinnas ning jaehind püsib üsna muutumatuna. Juulikuu jaehinnad kauplustes on arvutatud juuni- ja augustikuu keskmisest. Allikas: TNS Emori hinnaseire, EKI hinnaseire Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  9. Piima hindade dünaamika Eestis 2011-2012 Joonis 7: Toorpiima ja joogipiima hindade dünaamika Eestis jaanuar 2011 – september 2012 (hinnaindeks, jaanuar 2011=100%) Juulikuu jaehinnad kauplustes on arvutatud juuni- ja augustikuu keskmisest. Allikas: TNS Emori hinnaseire, EKI hinnaseire Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  10. Eesti piimatoodete hinnamarginaalide arvutamine Järgnevas alajaotuses tehtud kalkulatsioonide aluseks on Statistikaameti andmed toorpiima kokkuostuhindade ja TNS Emori poolt kogutavad andmed töötlejate väljamüügihindade ning jaehindade kohta. Erinevate piimatoodete tootmiseks vajamineva toorpiima kogused saadi ekspertide küsitlemise tulemusena. Juustu ja või marginaalide arvutamisel kasutatakse toorpiima rahalise kulu arvutamiseks korrigeerivaid koefitsiente, kuna näiteks juustu tootmisel jääb toorpiimast üle koort ja vadakut ning või tootmisel lõssi ja petti. Juustu puhul on korrigeerivaks koefitsiendiks 0.65 ja või puhul 0.52. 2.5% piima puhul arvestasime asjaoluga, et toorpiimast osa läheb kooreks, mida saab kasutada või tootmiseks. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks aluseks on kõrvaltoote - või - väljamüügihind, millest on lahutatud tööstuse omahind (ilma tooraine kuluta) ja muud kulud. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on 2.5% piimal 0.94. Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  11. Juustu hinnamarginaalide kalkulatsioon • 1kg juustu Edam tootmiseks kulub töötlejate andmetel 10.878 liitrit toorpiima (4.1% rasva). Juustu tootmiseks vajaminevast 10.878 liitrist toorpiimast jääb üle koort ja vadakut. Seega tootja marginaali arvutamisel tuleb kasutada korrigeerivat koefitsienti, millega korrutatakse toorpiima kulu 1 kg Edam juustu (plokk) tootmiseks. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on 0.65, kuna 35% juustu tootmiseks kulunud toorpiima rahalisest väärtusest kasutatakse kõrvaltoodete (koor ja vadak) müügis (andmeallikaks töötlejate finantsnäitajad). Näiteks 2012. aasta augustikuu toorpiima rahaline kulu 1 kg juustu tootmiseks saadakse järgmiselt: • 0.65 × 10.878 × 0.27369 =1.94 (ümardatult). Tabel 1: Juustu hinnamarginaalid NB! Keskmiseks „jaeboonuse“ suuruseks on arvestatud 5% väljamüügihinnast. Allikas: SA, TNS Emori hinnaseire Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  12. Või hinnamarginaalide kalkulatsioon 1kg või tootmiseks kulub töötlejate andmetel 20 liitrit toorpiima (4.1% rasva). Või tootmiseks vajaminevast 20 liitrist toorpiimast jääb üle lõssi ja petti. Seega tootja marginaali arvutamisel tuleb kasutada korrigeerivat koefitsienti, millega korrutatakse toorpiima kulu 1 kg või tootmiseks. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on 0.52, kuna 48% või tootmiseks kulunud toorpiima rahalisest väärtusest kasutatakse kõrvaltoodete (lõssipulber ja pett) müügis. Näiteks 2012. aasta augusti toorpiima rahaline kulu 1 kg või tootmiseks saadakse järgmiselt: 0.52 × 20 × 0.27369 =2.85 (ümardatult). Tabel 2: Või hinnamarginaalid NB! Keskmiseks „jaeboonuse“ suuruseks on arvestatud 5% väljamüügihinnast. Allikas: SA, TNS Emori hinnaseire Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

  13. 2.5% joogipiima marginaalide kalkulatsioon koos korrigeeriva koefitsiendiga • Antud juhul on toorpiima rahalist kulu korrigeeritud vastava koefitsiendiga. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks aluseks on kõrvaltoote – või - väljamüügihind, millest on lahutatud tööstuse omahind (ilma tooraine kuluta) ja muud kulud. Korrigeeriva koefitsiendi arvuliseks väärtuseks on 2.5% piimal 0.94 (andmeallikaks töötlejate finantsnäitajad). Tabel 3: Joogipiima hinnamarginaalid korrigeeriva koefitsiendiga NB! Keskmiseks „jaeboonuse“ suuruseks on arvestatud 5% väljamüügihinnast. Allikas: SA, TNS Emori hinnaseire Toidukaupade hindade kujunemine ja marginaalide muutused väärtusahelas

More Related