1 / 10

EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED

EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED. Kristel Mäekask. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi .

maisie
Télécharger la présentation

EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Kristel Mäekask

  2. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geneetilise muutlikkuse peamised allikad

  3. Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus • Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. • Meioosis - kromosoomide ristsiire • viljastumisel - alleelide kombineerumine

  4. Geenisiire • Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. • Loomade ränded • Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv • Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. • Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. • Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult.

  5. LOODUSLIK VALIK

  6. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest. • Ellujäämist ja paljunemist piiravad: • liigikaaslased (konkurents) • teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) • eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) • (Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest - olelusvõitluseks) • Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, haigustele vastupidavus, suurem viljakus).

  7. Loodusliku valiku vormid: • Stabiliseeriv valik • Keskkonnatingimused on suhtelsielt püsivad. • Kõrvaldatakse erandid. • Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama “elavateks fossiilideks” - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria).

  8. Suunav valik • Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. • Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. • Liik muutub kindlas suunas. Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad vähem lindudele silma. Paljudel haigustekitavatel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid.

  9. Lõhestav valik • Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. • Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks.

  10. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kohastumused kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Kohastumused: siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg

More Related