1 / 27

EVOLUTSIOONI MEHHANISMID

EVOLUTSIOONI MEHHANISMID. Koostas Kersti Veskimets. Evolutsioon toimub ainult organismi-rühmades. Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon .

savannah
Télécharger la présentation

EVOLUTSIOONI MEHHANISMID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. EVOLUTSIOONI MEHHANISMID Koostas Kersti Veskimets

  2. Evolutsioon toimub ainult organismi-rühmades Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsioonimoodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil, kellel on võimalik vaba ristumine ja kes saavad viljakaid järglasi. Ühe kindla populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi erinevad populatsioonid. Miks?

  3. Genofond = geenifond – populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid. Mis on genotüüp? Populatsiooni geneetiline struktuur – pop. geenide ja alleelide arvuline suhe. Kui pop. geneetiline struktuur muutub püsivalt, ühes suunas, siis kujuneb evolutsiooniline muutus.

  4. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: • Kombinatiivne muutlikkus • Mutatsiooniline muutlikkus • Geenivool • Geenitriiv

  5. Lisalugemine Geenide „horisontaalset ülekandumist“ loomadele on peetud võimatuks. Nüüd on avastatud, et teatud loomadel on võime toiduga saadud võõrad geenid suunata oma sugurakkudesse ja teatud tingimustel hakkavad need seal ka tööle. Kes on need loomad? Milliseid tingimusi on vaja, et nimetatud protsess toimuks? Usskeriliste seltsi bdelloidid (Bdelloidea) omastavad taimeosi, seeni või baktereid pöörleva kerielundiga. Võõr-DNA sattumine sugurakkudessse toimub aga alles siis, kui loomakesed on ära kuivanud. Kuivamise ajal kahjustuvad sugurakkude membraanid ja võõras DNA tungib rakkudesse. Kui organism saab hiljem taas vett, on keriloomadel eriline võime täielikult taastuda ja taastada oma DNA kahjustustest. Selle käigus liitub ka võõr-DNA, mis on seejuures täiesti funktsioneerimisvõimeline. „ Geo“ 2009/3, lk 18

  6. Mutatsioonid Kuidas jaotatakse mutatsioone ulatuse järgi? Millised tegurid põhjustavad mutatsioone? Kui suur osa mutatsioonidest on kahjulikud? kasulikud? Kas kõik mutatsioonid avalduvad? Kas mutatsioon võib tekitada uue geeni? alleeli? Kas pildil on mutatsioon?

  7. Mutatsioonid võivad tekitada suuri ja väikeseid muutusi Roheline papagoi on "originaal", kollane mutant. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Agapornis_roseicollis-_Peach-faced_Lovebird_and_yellow_mutant.JPG.jpg

  8. Albiinod - kas evolutsioonis edukad? Albinism on määratud ühe mutantse alleeliga

  9. http://www.canpages.ca/blog/wp-content/uploads/2008/04/albino-hedgehog-small.jpghttp://www.canpages.ca/blog/wp-content/uploads/2008/04/albino-hedgehog-small.jpg http://www.huntinglife.com/imgLib/20090218_albinomoose1.jpg http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2008/04_01/albinoUPPA0304_468x315.jpg

  10. http://www.freewebs.com/oscarcare/albino1.gif http://scienceblogs.com/deepseanews/albino-crab2-b.jpg http://www.huntinglife.com/imgLib/20090218_albinomoose1.jpg http://www.lifeinthefastlane.ca/wp-content/uploads/2008/12/albino_deer_5sfw.jpg

  11. Kas albiino neegrid saavad Aafrikas hästi hakkama? http://www.welt.de/multimedia/archive/1236168157000/00765/eng_albino_1_BM_Bay_765729g.jpg http://wearestjohns.com/wp-content/uploads/2008/11/albino1.jpg http://www.campbell.k12.ky.us/programs/gtservice/Thingsforweb/albino11.JPG

  12. Ka inimestel on kasulikke mutatsioone • Erütropoietiin (hormoon) stimuleerib punaliblede kasvu. Selle geeni aktiivsus on nagu doping! E.Mäntyranda, A.Veerpalu omavad. • HIV immuunsus – lümfotsüüdil on retseptor muteerunud ja HIV ei kinnitu. AIDSi ei jää. • Teatud ensüüm, mis eraldab kolesterooli verest (Itaalia külas üle 40 inimese on100 a-sed) 4. Laktaas on tekkinud 10 000 a. tagasi…

  13. 2. Kombinatiivne muutlikkus Millest tuleneb kombinatiivne muutlikkus? (3 aspekti) 1. Gameetide tekkel (meioosis) toimub ristsiire 2. Meisoosi lahknevad paarilised kromosoomid juhuslikult 3. Sugurakud kohtuvad juhuslikult Kas kombinatiivset muutlikkust esineb bakteritel? viirustel? vegetatiivselt paljunevatel taimedel?

  14. Kui geenil on kaks alleeli, siis mitu genotüüpi on võimalikud? Kasuta valemit: k (k + 1):2 Mis on k? Kui inimesel on 30 000 geeni, millest u. 30% on alleelidega, siis teoreetiliselt saab ühel inimesel olla 10300 erinevat gameeti. Kas kombinatiivne muutlikkus põhjustab uute geenide teket? alleelide teket?

  15. Geneetiline mitmekesisus sugulisel paljunemisel – kombinatiivne muutlikkus- kõik koeratõud on pärit huntidest.

  16. Koerad põlvnevad samadest esivanematest, kuid erinevused on...

  17. Metsik esivanem. Hollandi tulbisorte on üle 3000

  18. 3. Geenisiire = geenivool ühe populatsiooni geenid tulevad teise Pruunide geenide sisseränne Kas muutub populatsiooni geneetline struktuur?

  19. Kuidas taimedel saab toimuda geenisiire? • Kas mulatid on geenisiirde tulemus? • Kas eestlastel on toimunud geenisiiret? • Kas geenisiire populatsioonis on kasulik? Tuleb “värsket verd” - öeldi vanasti

  20. 4. Geneetiline triiv – juhuslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis. Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone Hukkuvad isendid sõltumata nende n-ö. headusest, sobivusest antud keskkonnas.

  21. Geenitriivi näide: Soome põtrade areng. Isastel on kahte tüüpi sarvi: pulk- ja kühvelsarved. 20.saj. alguses üleküttimise tõttu surid põdrad peaaegu välja. Säilus vaid ühel LK alal pulksarvedega põdrad.

  22. Pudelikaela efekt järgneb geenitriivile http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.biologycorner.com/APbiology/images/bottleneck.gif

  23. Tulemusena võivad harvaesinevad alleelid kaduda Kas geenitriivi tulemusena muutub populatsiooni geeetiline struktuur? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://biology200.gsu.edu/houghton/2107%2520'10/Figures/Chapter22/bottleneck.jpg

  24. Alleelide kadmine Mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. Palmisaared? Kihnu? Soomlased? Eestlased? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brooklyn.cuny.edu/bc/ahp/LAD/C21/graphics/C21_Bottleneck_2.GIF

  25. Kordamiseks • Kas geneetiline triiv väikeses populatsioonis suurendab või vähendab geneetilist muutlikkust? • Kas geneetiline triiv suurendab või vähendab populatsioonidevahelisi erinevusi? • 3. Oletame: üleüldise globaliseerumise tulemusena saabub Eestisse 100 aasta jooksul tuhandeid neegreid. Nende vererühm on valdavalt 0. Kuidas muutub elanikkonna geneetiline struktuur ABO süsteemis? • 4. Mitu võimalikku genotüüpi on veregrupi ABO süsteemis? • 5. Mitu võimalikku genotüüpi on inimese nahavärvusel, kui • on teada, et värvus on määratud 4 geeniga, igal 2 alleeli? • 6. Kas uute geenide teket populatsioonis põhjustavad: • geenitriiv? geenivool? kombinatiivne muutlikkus? • mutatsiooniline muutlikkus?

  26. 7. Eestlased on olnud rootslaste, liivlaste, sakslaste, venelaste alluvuses. Kas see on toonud kaasa: • eestlaste populatsiooni geneetilise struktuuri muutusi? • geenitriivi? • geenivoolu? • kombinatiivse muutlikkuse suurenemist? • mutatsioonilist muutlikkust? 8. Kihnu saare elanikkond vähenes katku ajal mõnekümnele perele. Elanikkonna arvukus taastus peamiselt saare-elanike endi perede suurenemise arvel. Millist geneetilise struktuuri muutust see näide iseloomustab? Miks pärilike haiguste osakaal on kihnlaste seas väga kõrge? 9. Kuidas erinevad üksteisest soojärve ja selgeveelise järve ahvena populatsioonid? Mis põhjusel?

  27. Allikad 1. http://commons.wikimedia.org 2. Bioloogia gümnaasiumile II osa 4. kursus. T. Sarapuu, M.Viikmaa, I. Puura, Eesti Loodusfoto, 2006.a. Tartu

More Related