1 / 36

Madis Kaldmä e ja Liis Palumets Siseministeeriumi regionaal p oliitika büroo

Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng K ohaliku arengu meetmed 2007-2013 E uroopa Regionaal a rengu F ondi toel. Madis Kaldmä e ja Liis Palumets Siseministeeriumi regionaal p oliitika büroo. Valdkondlikud rakenduskavad. Inimressursi arendamise rakenduskava :

marsha
Télécharger la présentation

Madis Kaldmä e ja Liis Palumets Siseministeeriumi regionaal p oliitika büroo

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud arengKohaliku arengu meetmed 2007-2013Euroopa Regionaalarengu Fondi toel Madis Kaldmäe ja Liis Palumets Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo

  2. Valdkondlikud rakenduskavad Inimressursi arendamise rakenduskava: • Juhtministeerium Haridus- ja Teadusministeerium • ESF 6,126 miljardit krooni Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava: • Juhtministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • ERF ja ÜF 25,149 miljardit krooni Elukeskkonna arendamise rakenduskava: • Juhtministeerium Keskkonnaministeerium • ERF ja ÜF 21,978 miljardit krooni

  3. Elukeskkonna arendamise rakenduskava • suunab ERF ja ÜF vahendite kasutamist keskkonnakaitse, energeetika, kohaliku ja regionaalse arengu, hariduse ning tervishoiu ja hoolekande arendamise valdkonnas • juulis 2007 said Eesti rakenduskavad Euroopa Komisjonilt põhimõttelise nõusoleku, allkirjastamist ootame septembri alguses 3

  4. Elukeskkonna arendamise rakenduskava Prioriteetsed suunad: • Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine (9,8 mlrd EEK) • Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride tugisüsteemide arendamine (1,44 mlrd EEK) • Energiamajanduse arendamine (1,364 mlrd EEK) • Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng (6,08 mlrd EEK) • Hariduse infrastruktuuri arendamine (3,329 mlrd EEK) • Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine (2,646 mlrd EEK)

  5. Prioriteetne suund 4: Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng Alasuunad 1. Kohalike avalike teenuste arendamine – üks meede (2,254 mlrd krooni) 2. Linnaliste piirkondade arendamine – üks meede (0,886 mlrd krooni) 3. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine – kuni 3 meedet (2,94 mlrd krooni) Rakendusasutus siseministeerium, rakendusüksus EAS

  6. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine Eesmärgid: • kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste avalike teenuste kättesaadavuse tagamine maakondlikes ja kohalikes keskustes • kohalike avalike teenustega seotud infrastruktuuri kasutuse efektiivsuse parandamine maapiirkondades

  7. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine • meetme rakendamise sihtpiirkonnaks on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Saue linn, Maardu linn, Viimsi vald • toetust võib taotleda ka juhul, kui objekt ja selle omanik asub sihtpiirkonnast väljaspool, tingimusel, et vähemalt 50% omafinantseeringust katavad sihtpiirkonna omavalitsusüksused

  8. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine Toetatavad tegevused: • investeeringud üldhariduskoolide (sh spordirajatised ja õpilaskodud) arendamiseks • investeeringud koolieelsete lasteasutuste arendamiseks (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad) • investeeringud vaba aja keskustesse ja spordiobjektidesse (rahvamajad, huvikeskused, raamatukogud, võimlad, spordiväljakud, lähiliikumispaigad jms) • investeeringud üldarstiabi ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud jms) • investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks (reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad, peatuskohad jms) soositakse olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamist ja ümberkohandamist (kogukonnakeskused, polüfunktsionaalsed ehitised)

  9. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine • toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 5 milj krooni • toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest • s.t. riigi, kohaliku omavalitsuse, muude avalik-õiguslike organisatsioonide või sihtasutuste või mittetulundusühenduste panus peab moodustama vähemalt 15%

  10. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine • abikõlblikud on ehitustööd, ehituslik projekteerimine, ehituslikud uurimistööd, samuti objekti funktsioonide täitmiseks vajaliku mööbli ja sisseseade ost • abikõlblikud on kulud, mis on tehtud alates taotluse registreerimist EAS-s • Ehituslike uurimistööde ja ehitusliku projekteerimise kulud, mis on tehtud alates 1.jaanuarist 2007 ja enne taotluse esitamist EAS-le, kompenseeritakse kuludokumentide alusel juhul kui toetuse taotlus rahuldatakse • kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust võib moodustada kinnisasja ost, kuni 10% ehitusliku projekteerimise kulu • halduskulud ei ole abikõlblikud

  11. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine Taotlejad: • Kohaliku omavalitsuse üksused • Sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui tegevused, millele toetust taotletakse, kuuluvad organisatsiooni põhikirjaliste tegevuste hulka • sh MAK ja maakondlikud omavalitsusliidud, kui tegemist on omavalitsusüksuste ühisprojektiga, mida omafinantseerivad kõik projektis osalejad (sellisel juhul ei pea taotleja olema üks objekti omanikest)

  12. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine • Toetust saavad taotleda need omavalitsusüksused, kellel on kehtiv arengukava vastavalt KOKS-le (st. kehtivusega N+3 aastat, seega 2007. aastal kehtivusega vähemalt kuni 2010) • See kehtib nii eeltaotluse kui taotluse esitamise kohta

  13. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine • meetmest toetuse taotlemise aluseks on Vabariigi Valitsuse kinnitatav kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava • KOIT kava koostatakse kahes jaos – aastateks 2007-2010 ja 2010-2013 • maakondlikud indikatiivsed piirsummad arvestatakse maakonna elanike arvu alusel (v.a linnapiirkondade elanikud) • kava koostatakse maavalitsusele esitatud eeltaotluste põhjal

  14. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine • eeltaotlused esitatakse asukohajärgsele maavalitsusele • maavalitsus viib läbi eeltaotluste abikõlblikkuse kontrolli, küsides vajadusel lisainformatsiooni • eeltaotlusi hindab maavanema ettepaneku alusel regionaalministri poolt kinnitatud maakondlik hindamiskomisjon • eeltaotlusi hinnatakse regionaalministri poolt kinnitatud hindamismetoodika alusel

  15. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine Tähtsamad hindamiskriteeriumid on: • projekti tulenevus kohaliku omavalitsuse arengukavast • projekti kooskõla valdkondlike arendusdokumentidega • objekti olulisus maakondlike arendusdokumentide alusel ning maakonna tasakaalustatud arengu ja KOV-de ühishuvide seisukohast • projekti mõju regionaalne ulatus ja mõju meetme eesmärkidele • kavandatavate tegevuste jätkusuutlikkus • kavandatavate lahenduste komplekssus • varasemalt ja teistest allikatest saadud toetused • projekti ettevalmistatus

  16. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine • hindamistulemuste alusel pannakse kokku maakondlik reastus • reastus kooskõlastatakse maakondliku omavalitsusliiduga ning edastatakse siseministeeriumile • siseministeerium küsib valdkonnaomaste ministeeriumide arvamust ning EAS annab eeltaotlustele tehnilise hinnangu • 2007-2010 KOIT kava eelnõu koostamiseks moodustab regionaalminister ekspertkomisjoni (sh SiM ja teiste ministeeriumide, üleriigiliste KOV liitude, mittetulundussektori katusorganisatsioonide esindajad) • komisjonil on õigus kindlaksmääratud põhimõtete ja saadud hinnangute alusel kava võrreldes eelistusnimekirjadega korrigeerida. Õigus on kavast välja arvata selliseid projekte, mille puhul pole tagatud tegevuste komplekssus. Taotlejatele võib teha ettepanekuid kavandatavaid tegevusi ja projekti maksumust vajadusel korrigeerida • pärast kava heakskiitmist prioriteetse suuna seirekomisjonis esitatakse see Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks

  17. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine • eeltaotlusvorm kinnitatakse määruse lisana • eeltaotluses peab sisalduma: • info eeltaotluse esitaja kohta • projekti olulisus tulenevalt KOV arengukavast • projekti eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega • projekti põhjendus • investeeringuobjekti kirjeldus (sh kavandatavate tegevuste loetelu ja ehituslik projektdokumentatsioon eskiisi tasemel) • kuluprognoos ja kavandatavad rahastamisallikad • objekti haldamisega seotud kulude-tulude analüüs • info projekti ettevalmistatustaseme kohta • info taotleja finantskohustuste ja kavandatavate investeeringute kohta • MTÜ-de ja SA-de puhul majandusaasta aruanne ja KOV kaaskiri

  18. Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine Ajakava: • eeltaotluste esitamine – oktoober 2007 • kava kinnitamine – 2008. aasta algus • taotluste esitamine EAS-le – jooksvalt alates Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud KOIT kava jõustumisest

  19. Alasuund 2: Linnaliste piirkondade arendamine Eesmärk: atraktiivsem ja paremat elukvaliteeti võimaldav avalik linnaruum

  20. Alasuund 2: Linnaliste piirkondade arendamine • meedet rakendatakse järgmiste haldusüksuste territooriumil: Tallinna linn, Saue linn, Saue vald, Saku vald, Maardu linn, Jõelähtme vald, Viimsi vald, Harku vald, Kiili vald, Rae vald, Tartu linn, Pärnu linn, Narva linn, Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald • toetust võib taotleda ka juhul kui objekt ja selle omanik asub sihtpiirkonnast väljaspool, tingimusel, et vähemalt 50% omafinantseeringust katavad sihtpiirkonna omavalitsusüksused • toetusmaht 886 miljonit krooni

  21. Alasuund 2: Linnaliste piirkondade arendamine Toetatavad tegevused: • säästva linnatranspordi arendamine (sh kergliiklusteed, liikluskorraldus, ühistranspordikorraldus jms) • lastehoiu parandamisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine • sotsiaalse turvalisusega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud, spordirajatised jms) • avaliku linnaruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse parandamine linnades ja linnalähedastel aladel (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad, valgustus jms) • avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine

  22. Alasuund 2: Linnaliste piirkondade arendamine Taotlejad: • kohaliku omavalitsuse üksused • sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui tegevused, millele toetust taotletakse, kuuluvad organisatsiooni põhikirjaliste tegevuste hulka

  23. Alasuund 2: Linnaliste piirkondade arendamine Rakendamine toimub kavapõhiselt: • investeeringutoetuste kava koostamine • kava kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt • taotluse esitamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele • projekti elluviimine Ajakava: • kava kinnitamine – 2007. aasta lõpp/2008.aasta algus • taotluste esitamine EAS-le – alates Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kava jõustumisest

  24. Alasuund 3: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine • prioriteetse suuna toetusmaht 2940 miljonit krooni • kuni kolm meedet: A üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine B piirkondade konkurentsivõime tugevdamine C regionaalsed tööstuspargid ja logistikakeskused, regionaalsed innovatsioonisüsteemid ning regionaalsed ettevõtlusvõrgustikud ja kompetentsikeskused

  25. A Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine • investeeringud suuremahuliste, Eesti kui turismi sihtmaa konkurentsivõimet ja tuntust tõstvate kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamiseks • Vabariigi Valitsus kinnitab objektide loetelu • meetme toetusmaht on 790 miljonit krooni

  26. B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine • meetme eesmärgiks on tõsta piirkondade konkurentsivõimet, muutes piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud tööjõu ja külastajate jaoks. • toetatakse tegevusi, mis on suunatud: 1) piirkondade arengupotentsiaali maksimaalset ärakasutamist takistavate tegurite kõrvaldamisele, 2) majandusarengu kiirendamisele piirkondadele omase konkurentsieelise väljaarendamise kaudu

  27. B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Toetatavad tegevused (turismi- ja puhkemajanduse edendamiseks): • külastus- ja vabaajavõimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine (nt külastuskeskused, muuseumid, teemapargid, käsitöökojad), • sh vajalike lisateenuste loomine; • aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine (nt matka- ja õpperajad, kergliiklusteed, supelrannad); • külalissadamate ja randumiskohtade arendamine; • kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade eksponeerimine • sh kultuuriliselt väärtuslike objektide, alade ja asulate kaitse ja eksponeerimine, ajalooliste ehitiste ja objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine, ajalooliste varemete konserveerimine ning nende taaskasutusele võtt, külastajaprogrammide loomine, loodusobjektide ja maastike miljööväärtuse tõstmine, vaadete avamine ja maastike ajaloolise ilme taastamine, vaateplatvormide ja –tornide rajamine, puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine ja heakorrastamine • puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (nt parkimiskohad, juurdepääsuteed ja –rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja –viidad) • miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine

  28. B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Toetatavad tegevused (kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamiseks – taotlejad ainult KOV-d): • ettevõtluse seisukohalt olulise avaliku tehnilise infrastruktuuri rajamine ja renoveerimine (juurdepääsuteed (v.a parklad), vee- ja kanalisatsioonitrassid, maaparandussüsteemid, välisvalgustus, elektri- ja sideliinid, küttesüsteemid) • endiste militaar-, tööstus- ja põllumajandusobjektidemaa-alade ettevalmistamine nende taaskasutuselevõtuks ettevõtluse arendamise eesmärgil, miljööd risustavate kasutusel mitteolevate ja ohtlike ehitiste likvideerimine ja pinnase puhastamine • kasutusel mitteolevate ehitiste konserveerimine taaskasutusele võtmise eesmärgil

  29. B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Projekti põhitegevustele lisaks toetatavad tegevused: • piirkondlike koostöövõrgustike ja partnerluste (sh era- ja avaliku sektori vaheliste) väljaarendamine (nt seminarid, ümarlauad) • objektispetsiifiliste koolituste korraldamine • objekti turundamine (sh turunduskampaaniate korraldamine, infokandjate ja jaotusmaterjalide valmistamine jms) • külastajatele suunatud objektispetsiifiliste regulaarürituste käivitamine • avalikuks kasutuseks mõeldud internetiühenduste loomine • jääkreostuse likvideerimine

  30. B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine • abikõlblikud on kulud, mis on tehtud alates taotluse registreerimist EAS-s • kinnisasja ost võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust • projekti üldkulud võivad moodustada kuni 7% projekti abikõlblike kulude kogumahust • ehitusliku projekteerimise kulud võivad moodustada maksimaalselt 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust • ehitusliku projekteerimise kulud, mis on tehtud alates 1.jaanuarist 2007 ja enne taotluse esitamist EAS-le, kompenseeritakse kuludokumentide alusel juhul kui toetuse taotlus rahuldatakse • mitterahaline sissemakse ei ole abikõlblik

  31. B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Taotlejad: • kohaliku omavalitsuse üksused • sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui tegevused, millele toetust taotletakse, kuuluvad organisatsiooni põhikirjaliste tegevuste hulka • riigiasutused külastus- ja vabaajavõimalusi pakkuvate objektide haldajatena • avalik-õiguslikud kõrgkoolid, kui projekti tegevused toetavad meetme eesmärkide täitmist • spordiasutused ministeeriumide ja maavalitsuste hallatavate asutustena, kui projekti tegevused toetavad meetme eesmärkide täitmist NB! Ettevõtluskeskkonna arendamise projektidele saavad toetust taotleda ainult kohaliku omavalitsuse üksused

  32. B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine • toetuse minimaalne suurus on miljon krooni • maksimaalne toetus projekti kohta on 50 milj krooni turismimajandust edendavate projektide puhul ning 25 milj krooni ettevõtluskeskkonda arendavate projektide puhul • toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest • eraisikute ja avaliku sektori valitseva mõju all mitte olevate äriühingute kaasfinantseering pole abikõlblik

  33. B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine • üldjuhul peab taotleja peab olema objekti omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest • investeeringud äriühingute tulundusasutuste või eraisikute omandisse või valdusse kuuluvatesse objektidesse on abikõlblikud ainult matkaradade, vaatlustornide ja vaadete avamise (vajalik avaliku kasutuse kokkulepe), jalgratta- ja juurdepääsuteede (vajalik servituut) puhul • MAK, omavalitsusliit või muu omavalitsusüksuste ühisorganisatsioon võib olla taotlejaks, kui tegemist on omavalitsusüksuste ühisprojektiga, mida finantseerivad kõik projektis osalejad. Sellisel juhul ei pea taotleja olema üks objekti omanikest või valdajatest.

  34. B Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Ajakava: • määruse jõustumine september 2007 • taotluste esitamine EAS-le – jooksvalt alates määruse jõustumisest

  35. C Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine II (tööstuspargid ja kompetentsikeskused) Toetatavad tegevused • regionaalsete tööstusparkide ja logistikakeskuste väljaarendamine • regionaalsete innovatsioonisüsteemide loomine ja tugevdamine ning regionaalsete ettevõtlusvõrgustike ja kompetentsikeskuste väljaarendamisele suunatud tegevused (eelkõige maakonnakeskuste baasil) Ajakava • valiku ja toetamise põhimõtted töötatakse välja 2007. aasta sügisel • taotlemine algab 2008. aasta alguses

  36. Kontakt: madis.kaldmae@siseministeerium.ee liis.palumets@siseministeerium.ee

More Related