1 / 24

Reformi eesmärk - võimaldada puudega inimestele võimetekohane töö

Seminar „Mida toob kaasa uus töövõimereform? “ Reformi vajalikkusest ja puuetega inimeste perspektiiv Genadi Vaher, Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja 13.02.2013. Reformi eesmärk - võimaldada puudega inimestele võimetekohane töö. on ühiskonnas hädavajalik ja möödapääsmatu kõigile:

milica
Télécharger la présentation

Reformi eesmärk - võimaldada puudega inimestele võimetekohane töö

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Seminar „Mida toob kaasa uus töövõimereform?“Reformi vajalikkusest ja puuetega inimeste perspektiivGenadi Vaher, Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja13.02.2013

  2. Reformi eesmärk - võimaldada puudega inimestele võimetekohane töö on ühiskonnas hädavajalik ja möödapääsmatu kõigile: • Puudega inimesele • Tööandjatele • Riigile

  3. Puudega inimesele võimaldab võimetekohane töö: • tagada töölkäiva inimesega võrdväärse elustandardi - ainult pensioni ja toetustega pole see võimalik mitte üheski riigis! • sotsiaalset ja professionaalset eneseteostust • tunda end võrdväärse ühiskonna liikmena.

  4. Tööandjatele • elanikkond vananeb ja tööjõu puudus on vaid aja küsimus – puudega inimeste „armee“ on seni kasutamata ressurss ja seda kogu maailmas! • puudega inimesed on väga tihti motiveeritumad kui “terved inimesed” – NB! mitte luua illusioone, sest eelkõige on nad siiski inimesed (ka nende hulgas on laisku, intrigante, joodikuid või lihtsalt „lolle“)

  5. Riigile • investeerimine puuetega inimeste haridusse, rehabilitatsiooni ja tööhõive meetmetesse toob juurde uusi maksumaksjaid! • kehtiv sotsiaalsüsteem ei ole jätkusuutlik (sellele on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon, OECD ja meie Riigikontroll)

  6. Peamise takistusena/ohuna reformi eesmärkide edukaks saavutamiseks on eelkõige ühiskonnas aegunud/iganenud suhtumine puudega inimesse ja seda nii: • ühiskonna liikmete üldises suhtumises • tööandjate teadmatuses ja sellest tulenevates „hirmudes“ • puudega inimese enda mõtlemises.

  7. See on ka mõistetav sest puuetega inimestele võrdsete võimaluste, õiguste ja kohustuste temaatika on maailmas suhteliselt „noor nähtus“ – vaevalt sajandi pikkune: • 1944 - Inglismaa kehtestab tööhõivekvoodid • 1971 - esimene Iseseisva Elu Keskus USA-s, puuetega inimeste liikumise esiletõus • 1990 - võetakse vastu ADA - Americans with Disabilities Act, esimene laialdane puuetega tegelev seadusandluslik akt • 1983-92 - rahvusvaheline puuetega inimeste dekaad, ÜRO töötab välja "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste tagamise standardreeglid" • 1980-ndate algus – invaliikumise algus Eestis (“Autom”) • 1995 - Inglismaal kaotatakse kvoodisüsteem • 1995 - EV võtab vastu "Standardreeglid" kui EV Invapoliitika üldkontseptsiooni! • sajandivahetus – Euroopas massiivsed võrdõiguslikkust tagavad seadusandlikud initsiatiivid • 2006 – ÜRO kiitis heaks „Puuetega inimeste õiguste konventsiooni“ • 2012 – Riigikogu ratifitseeris ÜRO „Puuetega inimeste õiguste konventsiooni“

  8. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest • Liikumispuudelised: • Eestis puudub hetkel trauma, haiguse või muul põhjusel liikumisvõime kaotanud inimeste läbimõeldud ja süsteemne tööturule ennistamise programm. • peale haiglat ja sellele järgnevat rehabilitatsiooni või taastusravi, jääb inimene oma puudega üksi. Puudub riiklik sotsiaal-psühholoogiline rehabilitatsiooni süsteem inimese taaskaasamiseks ühiskondlikku ellu. • suur puudujääk meie rehabilitatsioonisüsteemis on pere, kus pereliikmega on toimunud õnnetus, üksijätmine. Abi perele on vaja kohe, juba siis, kui trauma saanud inimene on haiglas ja ise veel toimuvat täie selgusega ei pruugi tajudagi.

  9. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest • Liikumispuudelised: • taastusravi süsteem ei valmista liikumispuudega inimesi ette edaspidiseks iseseisvaks toimetulekuks, see omakorda takistab tööturule naasmist. Meie suurim taastusravikeskus Haapsalus on väga kaasaegne, kuid vajaka jääb patsientide ettevalmistusest iseseisvaks toimetulekuks. Ning taastusravi saamise aeg on äärmiselt piiratud! • puudulik on täiend- või ümberõppe toetamine. Alates oskuste ja võimete hindamisest kuni toetavate teenuste pakkumiseni, et saaks võimalikuks tööle minek ja seal igapäevane käimine.

  10. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Liikumispuudelised: • väga oluline moment on värske puudega inimese nõustamise teema. Ükski terapeut, sotsiaal- ega meditsiinitöötaja ei tea tegelikult inimese siseelu, tema tundeid ja tahtevõimet. Siinkohal on ainus abistaja teine sarnase puude ja pikaajalise elu- kogemustega inimene. Ka meil tuleks riikliku rahastuse toel rakendada puudeorganisatsioone sarnase võrdse toe teenuse elluviimisel. • tööturule naasmise oluliseks komponendiks on inimese isiklik elu, õigemini tema elamistingimused – iseseisva elu võimalus. Tuleks luua programm, et puudega inimene teha ühiskonnale taas väärtuslikuks, tuua ta tagasi normaalse tööinimese ellu. Siinkohal tuleb riigil kaasata üleriigilisi puudeliite ning finantseerida nende tegevust.

  11. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Nägemise kaotanud inimesed: • Suur infosulg hiljuti nägemise kaotanu ja reha.teenuse osutaja vahel. Silmakliinikute juurde rehabilitatsioonijuhendaja ametikohtade loomine. Rehabilitatsioonijuhendaja võiks olla eripedagoogi või sotsiaaltöötaja haridusega nägemispuudega inimene, kes valdab põhjalikult pimedatele ja nõrgaltnägijatele mõeldud tugisüsteemi toimimist • Hiljuti nägemise kaotanute rehabilitatsiooniks tuleb välja töötada programmipõhine lähenemine, mis on vajaduse tekkides koheselt kliendile kättesaadav ning annab esmased teadmised ja oskused nägemispuudelisena igapäevaelus toimetulekuks.

  12. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Nägemise kaotanud inimesed: • Nägemispuudega inimesele tuleb kindlustada reha. teenuste kättesaadavus aastaringselt. Hetkel jätkub rehabilitatsiooniasutusel limiidist napilt esimeseks poolaastaks. • Õppima asuvatele nägemispuudega inimestele tuleb tagada vajalik rehabilitatsioonialane ettevalmistus enne ülikooli või kutseõppeasutusse astumist. Õppimine võtab pimedal või nõrgaltnägeval inimesel tunduvalt rohkem aega, kui nägijal inimesel ja ta ei suuda paralleelselt õpingutega omandada ka õpinguteks vajalikke muid oskusi.

  13. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Nägemise kaotanud inimesed: • Nägemise languse korral peab olema koheselt kättesaadav töökoha kohandamise võimalus ning tagatud inimese enda ja tema tööandja nõustamine. Hetkel puudub täiesti nägemise languse tõttu töötuks jäämist ennetav tegevus. • Nägemise kaotanud inimesele tuleb tagada süsteemne rehabilitatsioon. Vajalik on tagada esmatasandirehabilitatsioon, sobivad abivahendid, jõukohase elukutse omandamine kohandatud õppekeskkonnas või vajalikud tugiteenused integreeritud õppes, töötamise võimalus toetatud töökeskuses või naastes avatud tööturule töökoha kohandamise võimalus ning töötamisel või õppimisel vajalike täiendavate rehabiliteerimisteenuste kättesaadavus.

  14. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Nägemise kaotanud inimesed: • Vajalik on kaardistada nägemispuudega inimestele toimivad tugisüsteemid ning kindlustada need tööks vajalike ressurssidega. • Rehabilitatsiooniteenusena tuleks kasutusele võtta ka tugiisiku teenus, mis on teise hästi toimetuleva nägemispuudega inimese tugi ja nõustamine. Kuivõrd nägemispuudega inimese toimetuleku üheks põhiliseks aluseks on kogemusepõhine nõustamine.

  15. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Vaimupuudega inimesed: Vaimupuue ei ole haigus- see on seisund. Ravimid siin ei aita. Küll aitavad töövõimet mõnel juhul parandada teenused- mis ei ole hetkel kättesaadavad (väga pikad riiklike erihoolekandeteenuste järjekorrad), pidev toetus (tugiisiku teenus sõltub KOVist). Vaimupuudega inimene vajab pidevat toetust töökoha leidmiseks ja säilitamiseks. Sisenemine avatud tööturule ei ole kõikidele vaimupuudega inimestele jõukohane!

  16. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Vaimupuudega inimesed: • Hetkel on rehabilitatsiooni teenuste loetelu ebapiisav vaimupuudega inimeste tööhõive toetamiseks. • Erihoolekandeteenused ja teised toetavad teenused (KOV teenused ) ei ole kättesaadavad (puudub vajalik rahastus, maht, väga pikad järjekorrad). Esmatähtis on tagada erihoolekande teenuste kättesaadavus tööealistele vaimupuudega inimestele .

  17. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Vaimupuudega inimesed: • KOV teenuste kättesaadavus on piirkonniti väga erinev. Vaimupuudega inimene ei suuda püsida tööturul ilma toetavate teenusteta (tugiisik, transport, jne). Toetavate teenuste puudumine takistab ka võimaliku tulevikus toimuvate koolituste külastamist. • Elukestev õpe vaimupuudega inimestele praktiliselt puudub. Astangu rehab.keskuse üksikud kohad ei kata vajadusi. Tööturu koolitusi vaimupuudega inimestele ei tehta. .

  18. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Kurdid: • kurtide jaoks on kurtus väga sotsiaalset laadi, mis toob raskeid tagajärgi tööturule (sh uuesti) sisenemiseks või tööturul püsimiseks. • Probleeme soodustavad mitmed tegurid nagu näiteks õpitud sotsiaalne abitus, ebakvaliteetne haridus, kommunikatsiooni raskused, pädevad tugiteenused, asjakohased abivahendid (need on ka olulised, olulisemad on hoopis nn. kommunikatsiooniteenused!).

  19. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Kurdid: Need kurdid inimesed (väga väike protsent), kes suudavad hetkel tööturul püsida, kulutavad väga palju energiat ja aega põhiliselt kommunikatsiooni saamisele ja edastamisele!

  20. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Epileptikutele ja muude krooniliste haigustega isikutele on tööle saamine ja sobiva töö leidmine üks tõsine võtmeküsimus , kuna haigusest tingituna on teatud töökohad neile täielikult välistatud. Seega on mul tõsine mure, kust leida sobivaid töökohti ja sealjuures ka tööandjaid, kes on nõus, et haige käib tööl kas osalise töökoormusega või viibib osa tööajast haiguslehel.

  21. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Sclerosis multiplx’iga (SM) inimese jaoks: • osadel juhtudel saaks Töötukassa juhtumikorraldaja asemel, või vähemalt temaga koostöös, paremaid tulemusi saavutada patsiendiorganisatsiooni kogemusnõustaja (kes muidugi põhjaliku koolituse läbinud). See peaks olema sama loomulik, kui inimesele juba haiglas/arsti juures vastava patsiendiorganisatsiooni juurde juhatamine (kust ta asjakohast võrdset tuge saab) või rehabilitatsiooni /taastusravi keskuste haldamine tihedas koostöös patsiendiorganisatsioonidega. Peale heade tulemuste tekitaks selline korraldus juba iseenesest võimalusi kroonilise haigusega/puuetega inimeste tööhõiveks.

  22. Eri puudega inimesed reformieelsetest probleemidest ja ootustest Sclerosis multiplx’iga (SM) inimese jaoks: • SM’iga inimese kõiki tööga seotud probleeme peaks aitama lahendada SM ühingu juhtumispetsialist - tegelebiga tööealise SM’iga inimesega kui “vahendaja”, kes töötaja esindajana räägib tööandjaga läbi olukorrad, mis diagnoosist lähtuvalt tekkida võivad ning konkreetse situatsiooni/inimese vajadused, mille täitmisel töösuhe jätkuda saaks (vahel, eriti haiguse alguses, on need kohandused väikesed ning tööandjale tegelikult lihtsalt teostatavad, kuid töötajale endale raksed selgitada). Tööandja on seega juba alguses olukorrast teadlik ning saab oma personalipoliitikat ning töötingimusi planeerida selliselt, et tööjõud ei kaoks.

  23. LÕPETUSEKS Kaido Kikkaseväide: teatavast (haridus)tasemest alates on ka kõige alaarenenumal ühiskonnal täiesti kama, mitu jalga/ratast inimesel on! Seega võtmeküsimus puudega inimese integreerimisel ühiskonda on HARIDUSKÜSIMUS! Miski siin maailmas pole võimatu, kui vaid väga tahta ning näha takistuste asemel hoopis võimalusi.

  24. LÕPETUSEKS „Mella“ - Elu on elamiseks, mitte virisemiseks! Stephen William Hawking (sündinud 8. jaanuaril 1942) on inglise füüsik. Ta sai 1979. aastal Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessoriks - samal kohal oli kunagi olnud Isaac Newton. Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi.

More Related