1 / 39

Mis järgmisel aastal sektoris ja maailmamajanduses juhtub ?

Metsa- ja puidusektori ootused ja kartused aastaks 2014 Martin Arula AS Toftan Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Mis järgmisel aastal sektoris ja maailmamajanduses juhtub ?. Ausalt, mina ei tea, ei hakka ka ... ajama.

nell
Télécharger la présentation

Mis järgmisel aastal sektoris ja maailmamajanduses juhtub ?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Metsa- ja puidusektori ootused ja kartused aastaks 2014Martin ArulaAS ToftanEesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

  2. Mis järgmisel aastal sektoris ja maailmamajanduses juhtub ?

  3. Ausalt, mina ei tea, ei hakka ka ... ajama

  4. Ootused ja kartused Eesti ühiskonna hoiakute ja riigi majanduspoliitika osas, aastani 2100

  5. Jõukus – võimalus elada soovitud elatustasemel ja säästa selle taseme säilitamiseks tulevikus

  6. Milline neist meil Eestis täna -1) Vaesus2) Napilt toimetulemine3) Toimetulemine4) Jõukus5) Rikkus

  7. Riikide jõukuse allikaks on olnud maa- ja loodusvarad ning tootev töö nende varadegaLoodud väärtused on müüdud riigist välja

  8. Varade liikumine riigi sees liigutab jõukust käest kätte, aga ei loo uut väärtust – jagatakse niikaua, kuni otsa saabReeglina toimub siis jõukuse koondumine, mitte ühtlustumine

  9. Jõukuse avansiline väljavõtmine laenude abil on võimalik, aga lõpp hästi teada -Kreeka, Portugal, Hispaania, ItaaliaSMS- ja tarbimislaenud ...

  10. Eestis on üks maavara ja üks loodusvara

  11. Põlevkivi (fosforiit ka jälle)Muld

  12. Inimesed riigis jagunevad kaheks – väärtuse loojateks ja väärtuse ümberjagajateks

  13. Väärtuse loojad toodavad ja müüvad ekspordikõlbulikke tooteid või teenuseid

  14. Väärtuse loojad võivad toota palju või vähe ümberjagamiseks sobilikku rahaTöötlev tööstus ja turism vs kaupade re-eksport või Soome ehitaja

  15. Väärtuse loojate sissetulekud sõltuvad nende enda toimekusest ja konkurentsiolukorrast eksporditurgudel

  16. Väärtuse ümberjagajad toodavad tooteid ja teenuseid, mida tarbitakse siseturul.Või ei tooda midagi.

  17. Väärtuse ümberjagajate sissetulekud sõltuvad1) Loojate sissetoodud rahast2) Ümberjagamisotsustest3) Laenudest

  18. Väärtuse loojate ja ümberjagajate ligikaudne suhe riigis on 20/80%

  19. Riigieelarve tulud ei sõltu ekspordi ja impordi vahest, vaid mis iganes hinnaga tööhõivest ja tarbimisestTulu-, sotsiaal-, ja käibemaks on suur osa riigieelarve tuludest

  20. Inimeste jõukuse suurendamiseks on vaja suurendada riiki tuleva ja siia ringlema jääva raha hulka

  21. Kuidas ?

  22. Suurendame kasumlikku eksportiVähendame rumalat ehk mittevajalikku importi

  23. Kõrge lisandväärtusega ja kohaliku kulubaasiga eksportEksportivad tööstused, mis suures osas tarbivad kohalikke tooraineid, teenuseid ja tööjõudu peavad olema prioriteet number üks

  24. Põllumajandus ja toiduainetööstusMetsa,-puitmaja,-puidu ja mööblitööstusKohalikke materjale tarbiv ehitusmaterjalitööstusIntelligentne masina-, elektroonika ja metallitööstusTurism

  25. Eesti metsamullast on kasutamata üle poole, põllumullast pisut vähemStrateegiline loodusvara söötisOleme nii rikkad ?

  26. Omandireform kinkis inimestele põllu, elamu- ja metsamaadSellest väga suur osa on kasutusest väljas, kuna omanik otsustab niiOmaniku, riigi ja tema kodanike jõukuse seisukohalt rumalusArutlegem

  27. Oleme Euroopa esirinnas majandamispiirangutega metsade osasMe pole ühiskonnas isegi arutlenud, kas kõik piirangud on mõistlikud ja keda-mida kaitstakseArutlegem

  28. Eemaldagem Eesti toodete eksportimise tõkked eri maades

  29. Ekspordi arendamisel ei tohiks vahendeid valida, kui õnnestub tekitada kõrget lisandväärtust, tarbida kohalikke tooraineid või teenuseid Eksportivate ettevõtete efektiivsusus peab pidevalt tõusma

  30. Turismi arendamine võimaldab suures ulatuses jõukust välisriikidest importidaVäikesemahulisel turismiäril on suur varimajanduse osakaalKuid lõpuks jõuab ikka ümberjagamisse see raha ...

  31. Vältigem ümberjagamisettevõtluse soosimist, laseme pigem tekkida väärtuse loojate ettevõtetele teenindavaid ettevõtteid

  32. Impordi vähendamineMiks impordime, kas omal maal ei valmistata neid tooteid ?Omamaise toodangu kasutamine ja selle arvelt impordi vähendamine on samaväärne eksportimisega

  33. Meie seadused peaksid võimaldama eelistada riigihangetel Eesti ettevõtet, kes kasutab toodetes Eestimaist päritolu toorainetToodete valmistamiseks kulunud energia on samuti oluline

  34. Peame mõistma, et import on raha väljaviimine, ilma et oleksime saanud seda korralikult ringi pööritadaLõpuni Eestisse ümberjagamiseks jäänud Euro on palju väärtEksport vs SKT12 Mlrd € vs 17 Mlrd €

  35. Luksuse importimise katmine Eesti eksportivate ettevõtete tulude abiga on eriti kulukas ja toimub üldise jõukuse kasvu arveltMaksustagem priiskamine ja luksuse tarbimine, aga mitte jõukus

  36. Me ei tohiks riigina võtta laenu ümberjagamistegevuste tarbeks, vaid tegelikku (eksport) väärtust loovate tegevuste arendamiseks

  37. Võtame laenu, kui hädasti vaja, et arendada Eesti ekspordivõimekust, euroraha kasutame infrastruktuuri väljaehitamiseks, 7 aastat jäänud,siis tuleb kuskilt 1 Mlrd €/a lisaks leida

  38. Eesti 5 jõukama Euroopa riigi seas?Mitte kunagi.Aga väga elamisväärne koht paljudele rahulolevatele ja töökatele inimestele?Mõistmise, siis hoiakute ja siis valikute küsimus.

  39. TänanMartin.Arula@toftan.ee

More Related