1 / 7

Ühtlane ja mitteühtlane liikumine langevarjuhüppel

Ühtlane ja mitteühtlane liikumine langevarjuhüppel. Ülo Meerits 2002. Miks kehad üldse liiguvad just nii, nagu nad seda teevad? Juureldes sama küsimuse kallal, jõudis geniaalne itaalia teadusmees Galileo Galilei ühele tähtsale järeldusele.

phiala
Télécharger la présentation

Ühtlane ja mitteühtlane liikumine langevarjuhüppel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Ühtlane ja mitteühtlane liikumine langevarjuhüppel Ülo Meerits 2002

  2. Miks kehad üldse liiguvad just nii, nagu nad seda teevad? Juureldes sama küsimuse kallal, jõudis geniaalne itaalia teadusmees Galileo Galilei ühele tähtsale järeldusele. Kui üks keha on liikuma pandud, siis ei muutu tema liikumise suund ega kiirus seni, kuni teda ei hakka mõjutama mingi teine keha. Galileo Galilei (1564-1642) • Järelikult, uurides keha liikumisteed ehk trajektoori ning kiiruse muutumist liikumise vältel, võime saada ettekujutuse jõududest, mida avaldavad sellele kehale teised kehad. • kui liikumine on ühtlane (kiirus ei muutu) ja sirgjooneline, siis talle mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist (sarnane olukorrale, kui kehale ei mõju ükski teine keha!) • kui liikumine on mitteühtlane (kiirus muutub) või kõverjooneline, siis peab kehale mõjuma mingi (tasakaalustamata) jõud Jälgime selle pilguga langevarjuri liikumist, kes alustab oma laskumist 2 km kõrguselt Läks!

  3. 2000 m selleks, et lendamisest täit mõnu tunda, ei avata langevarju kohe, vaid alles siis, kui paras hoog sees 1500 m 1000 m 500 m meie hüppaja teeb seda umbes 300 m enne maandumist 0 m

  4. I II III IV Mõõtes langevarjuri kiirust iga sekundi tagant, saame järgmise pildi tema kiiruse muutumisest kogu lennu vältel Jaotame kogu liikumise 4 etapiks ja analüüsime neid eraldi

  5. 2000 m 0 – 20 s I langemiskiirus kasvab tänu raskusjõule, mis on suunatud maa poole 700N Kiiruse kasvu hakkab pidurdama õhutakistus, mis suureneb võrdeliselt kiiruse ruuduga (kiiruse kahekordistumisel takistusjõud kasvab 4 korda!), kuni saab võrdseks raskusjõuga 700N 700 N II 20 – 38 s 700 N Langevarjurit alla tiriv jõud on tasakaalustatud seda takistava jõuga ning ta jätkab langemist muutumatu kiirusega 50 m/s (ühtlane liikumine) I 1500 m 1000 m II 500 m 0 m

  6. 38 – 52 s 1200 N III Langevari avaneb ja õhutakistus suureneb hüppeliselt, mis põhjustab liikumiskiiruse järsu kahanemise. Selle tulemusena hakkab õhutakistus vähenema 52 –70 s IV Kiirus on kahanenud sellise piirini, mille juures õhutakistus ja raskusjõud võrdsustuvad ning kuni maandumiseni liigub langevarjur taas ühtlaselt, kiirusega 8 m/s. Sellise kiiruse saavutad sa maandumisel, kui hüppaksid alla 3 m kõrguselt! 700 N 700 N III IV 700 N

  7. Langevarjuhüpetest ja selle alaga tegelemisest Eestis võid lugeda: http://www.skydive.ee/

More Related