1 / 18

Kool ja eetika

Kool ja eetika. praktiline filosoofia. Sissejuhatus. Nagu õpetaja eetika koodeksis väljendatakse, on õpetaja see, kes peaks olema eeskujuliku käitumisega, olema “väärtuste kehastus”.

rainer
Télécharger la présentation

Kool ja eetika

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kool ja eetika praktiline filosoofia

  2. Sissejuhatus • Nagu õpetaja eetika koodeksis väljendatakse, on õpetaja see, kes peaks olema eeskujuliku käitumisega, olema “väärtuste kehastus”. • Seetõttu oodatakse koolilt ühiskonna jaoks oluliste väärtuste (õiglus, ausus vms) kaitsmist ja säilitamist, eetilisi libastumisi ei anta üldjuhul andeks. • Seda kinnitab meedia poolt kajastatu.

  3. Õpetaja eetika ja õpilased • Siin tuleks mõelda sellele, millised õpilased teevad õpetaja eetika järgimise eriti raskeks. • Kindlasti need, kes ise õpetaja rollis olles endale taolisi õpilasi ei tahaks. • Tõstatatud on ka küsimusi selle kohta, kas õpetaja, kelle ülesanne on edastada vajalikke teadmisi ja oskusi, ikka peab pidevalt “maadlema” väänikute põhjustatud distsipliinitusega. • Kas väänikud ja kurikaelad peaksid õppima Tootsi klassides? See on tuline vaidlusteema. On’s eetiline neid eraldada? • Teine oluline vaidlusteema puudutab koolikatseid ...

  4. Mis on üldhariduse eesmärk? • Teadmiste omdandamine? • Oskuste omandamine? • Mõlema omandamine? • Mõtlema õppimine? • Õpilase sotsialiseerumine (ühiskonna liikmeks saamine - ühiskonnas elamiseks vajalike teadmiste, oskuste, normide, väärtuste, hoiakute omandamine)

  5. Koolikatsed ja sotsiaalne ebavõrdsus (http://www.eetika.ee/205336) • 2005. aasta alguses puhkes diskussioon koolikatsete üle. Arutati, kas on õige lapsi esimesse klassi katsete alusel vastu võtta või tuleks koolikatsed kaotada.

  6. Mõned väited koolikatsete säilitamise poolt: • laste selekteerimine annab andekatele paremad võimalused oma eelduste väljaarendamiseks; • koolikatsete ja eliitkoolide kaotamisega seataks latt keskpäraste järgi ja võrdsus tähendaks võrdset keskpärasust; • tänu laste selekteerimise õigusele kõrge taseme saavutanud eliitkoolid on teenäitajad teistele koolidele; • säilib hariduse kõrge kvaliteet; • eliitkoolide olemasolu annab vanematele ja lastele rohkem valikuvõimalusi.

  7. Mõned väited koolikatsete vastu: • võistlemine on väikestele lastele liiga pingeline; • 7-aastaste laste anded ja huvid ei ole veel välja kujunenud, selekteerimine toimub liiga vara; • katsed on eksitavad, tulemusi on võimalik saavutada püüdliku dresseerimisega; • eliitkoolide katsed ei eralda andekaid lapsi andetutest, vaid "kasulikke" andeid "kasututest";

  8. katsete tulemused sõltuvad mitte üksnes lapse andekusest, vaid ka sellest, kui palju on vanematel olnud aega pühenduda lapse ettevalmistamisele (jõukamatel lapsevanematel on rohkem võimalusi laste ettevalmistamiseks); • katsed annavad võimaluse eelkõige lapsevanema unistuste, mitte lapse soovide realiseerimiseks; • ühiskonna arengu seisukohalt peaks õpilaste koosseis koolis olema läbilõige ühiskonnast;

  9. erineva intellektiga lapsed peaksid koos õppima sellepärast, et nõrgema toetamist ja erisuse aktsepteerimist tuleb õppida juba koolieas; • need lapsed, kes käivad eliitkoolis, saavad ühisest (riigi) rahakotist rohkem kui teised (paremad õpetajad, süvaõpe, rohkem tähelepanu, paremas korras koolihooned jne); • koolikatsete abil eliitkoolide arengu võimaldamine süvendab koolide kihistumist.

  10. Mõtlemiseks ... • Milliseid argumente võiks veel koolikatsete poolt ja vastu esitada? • Kuidas mõjutab katsete kaotamine hariduse kvaliteeti? • Kas katsete kaotamine aitab ennetada sotsiaalset kihistumist ja edendada õiglust? • Millist süsteemi võiks katsete asemele pakkuda?

  11. Hea käitumise premeerimine (http://www.eetika.ee/haridus/moraalikasvatus/juhtum) • Näiteid iseloomukasvatuse programmidest, milles peetakse oluliseks, et head käitumist premeeritaks kindlaksmääratud ergutustega: • suures algkoolis saavad hea käitumisega klassid auhinnamärke, millega on hiljem võimalik pääseda jäätisepeole;

  12. väikeses algkoolis korraldatakse perioodiliselt motiveerivaid kogunemisi, kus lastele peetakse väärtusi reklaamivaid ergutuskõnesid. Laps, kes paistab silma hea käitumisega vastavalt nendele väärtustele, valitakse kuu õpilaseks; • erakooli iganädalastel kogunemistel saavad hästi silma paistnud lapsed lehekese, mis riputatakse Vooruse metsa. Direktor väidab, et vooruste endi üle ei arutleta, kuna voorustel on samasugune staatus nagu matemaatilistel tõdedel.

  13. Mõtlemiseks ... • Milline on erinevus moraalse arengu toetamise ja lastelt hea käitumise nõudmise vahel? • Kuidas võiks välise motivatsiooni rõhutamine mõjuda sisemisele motivatsioonile? • Kas nendes näidetes on tegemist väärtuste internaliseerimise, drillimise, ideoloogilise mõjutamise või kriitilise aruteluga?

  14. Väärtuste õpetamine (http://www.eetika.ee/haridus/moraalikasvatus/juhtum) • Lasteaia rühmaruumi seinale on riputatud reeglid. Reegel number üks ütleb: „Me kuulame õpetajate sõna”. Ühes tunnis kuulavad lapsed lugu laisast lõvist, kes käsib teistel loomadel endale maja ehitada, kuid ei ole kellegi tööga rahul. Loo lõppedes küsib õpetaja: „Kas lõvi ütles kordagi "aitäh"?” (Ei). „Kas lõvi ütles kordagi "palun"?” (Ei). „Alati tuleb öelda... mida?” (Palun). Õpetaja seletab, et neid sõnu tuleb kasutada sellepärast, et nende abil on kergem saada seda, mida me soovime.   

  15. 2. Ühes algkooli tunnis palub õpetaja lastel seletada sallivuse mõistet. Kui õpetaja saab sellise vastuse, mida ta on oodanud, siis palub ta seda korrata ja kirjutab selle tahvlile. Mittesobivaid vastuseid üles ei kirjutata. Lõpuks võtab õpetaja arutelu kokku: „Kui keegi ei mõtle nii nagu sina, kas siis tuleks ta eemale tõugata?” (Ei)

  16. Jälle mõtlemiseks ... • Milliseid väärtusi tõstavad need meetodid esikohale? • Milline võiks olla nende õppetundide eesmärk? • Mida nende meetoditega tõenäoliselt saavutatakse? • Kuidas võiksid lapsed nendes õppetundides omandatut kasutada uudsetes situatsioonides?  • Kas nendes näidetes on tegemist väärtuste internaliseerimise, drillimise, ideoloogilise mõjutamise või kriitilise aruteluga?

  17. Moraalikasvatuse programmidest (http://www.eetika.ee/haridus/moraalikasvatus/juhtum) • Mistahes moraalikasvatuse programmi hindamiseks võib küsida: • Millisele arusaamale inimolemusest see programm tugineb? • Mis on peaeesmärk? • Milliseid väärtusi programm edendab? • Kuidas peaks õppimine toimuma?

  18. Edasiseks mõtlemiseks ... • On Sul mõni hea idee, millist kasvatuslikku programmi Eesti üldhariduskoolis rakendada, et propageerida ühte konkreetset väärtust, millega Eesti koolinoortel on probleeme? Kuidas seda programmi ellu viia?

More Related