1 / 12

OLEKUMUDEL Lineaarse, mittestatsionaarnse, pidevaja süsteemi olekumudel

OLEKUMUDEL Lineaarse, mittestatsionaarnse, pidevaja süsteemi olekumudel A(n  n) - olekumaatriks B(n  r) - sisendmaatriks C(m  n) - väljundmaatriks D(m  r) - otse(edasi)sidemaatriks Lineaarse, statsionaarse, diskreetaja süsteemi olekumudel. Olekumudeli näide 1 Antenni mudel.

tadeo
Télécharger la présentation

OLEKUMUDEL Lineaarse, mittestatsionaarnse, pidevaja süsteemi olekumudel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. OLEKUMUDEL Lineaarse, mittestatsionaarnse, pidevaja süsteemi olekumudel A(nn) - olekumaatriks B(nr) - sisendmaatriks C(mn) - väljundmaatriks D(mr)- otse(edasi)sidemaatriks Lineaarse, statsionaarse, diskreetaja süsteemi olekumudel

  2. Olekumudeli näide 1Antenni mudel Antenni keerab mootor (juhtsignaal sisendpinge V), nurga anduri järgi saab leida ka nurga muutumise kiirusrad/s.  - antenni nurk rad, - antenni nurga muutumise kiirus, J - kõikide keerlevate osade inertsmoment kg m2, Bs - igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient kg m2/s] M - mootori poolt arendatav moment kg m2/s2, M = k·U(t), U(t) - mootori sisendpinge V, Pöördliikumist kirjeldav pöördemomentide tasakaaluvõrrand (diferentsiaalvõrrandina): Sellest võrrandist saab tuletada olekumudeli valides X1-ks ja X2-ks

  3. Antenni mudeli kirjeldus olekumudelina Üldkujul maatriksesituses: Valides olekumudelis X1-ks ja X2-ks , saame: B A J=10, Bs=46, k=7.78

  4. Olekumudeli näide 2Õhupalli mudel 0+ Olekuvõrrandid: U0+u v H0+h

  5. Olekuvõrrandi karakteristlik polünoom det(sE-A); Karakteristliku võrrandi det(sE-A)=0juured on A omaväärused. Ülekandemaatriks

  6. Diskreetaja süsteemid Olgu meil antud pidevaja olekumudel kus A – nxn; B – nxr; C – mxn. tk-1 tk tk+1 u(tk) u(t) y(t) y(tk) D/A Süsteem A/D Kell

  7. Meil on olemas olekumudel Soovime leida sisend-väljund mudeli. Võtame kasutusele operaatori z

  8. H(z) – ülekandemaatriks – m x r. Eeldame, et m=r=1 → ühemõõtmeline süsteem. ülekandefunktsioon diferentsvõrrand. Kui u(k), siis y(k) on leitav

  9. Näide h! kus Siis

  10. u(k)=1, k≥0 Süsteemi järk on 2.

  11. y(k) 8 6 4 2 k 1 2 3 4 z-teisendus jada 1952 – 1958 Jury Barker Tsõpkin kujutis originaal

More Related