Juhan Ruut 30.03.2012

1. Uuringu „Tööstusheite direktiivi eelnõu järgne kompleksloakohusluskogumi laiendus ja parimale võimalikule tehnikale vastavusehinnang“ tulemused. Juhan Ruut 30.03.2012

2. Sissejuhatus teemasse • Millised THD tegevusalad on Eesti jaoks uued? • Kui paljusid käitisi loakohusluskogumi laiendus hõlmab ja milline on nende parima võimaliku tehnika (PVT) tase? • Olulisemad muudatused

3. THD uued tegevusalad • Energeetikatööstustes on kivisöe gaasistamisele ja vedeldamisele (1.4) lisatud muude kütustega seotud protsessid, kui käitise summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW. • Siia valdkonda kuuluvaks tuleks lugeda põlevkiviõli tootmise käitised (varasemalt näidatud kui naftasaaduste rafineerimine) • Samas on Vabariigi Valitsuse 07.05.2002 määrusega nr. 150 „Keskkonnakompleksluba nõudvate alltegevusvaldkondade …“ põlevkiviõli tootmine kajastatud kütuse tootmisena (§ 2 lg 1 p.1 tegevusena) ja kompleksloa kohuslus on juba olemas.

4. Energeetikatööstus (2) • Loakohusluse laienemine muude kütuste utmisele võib täiendada parima võimaliku tehnika (PVT) juhendmaterjalide loetelu • siiani on kivisöe utmise ja teiste kütuste tootmise PVT taseme määramisel kasutatav „Suuremahuliste orgaaniliste ühendite tootmise PVT viitedokument (LVOC BREF)“, mis nendele protsessidele spetsiifiliselt ei viita, • samuti ei käsitle ükski senine Euroopa Liidu juhendmaterjal põlevkiviõli tootmist. • Muutunud on ka kütuse põletamise (1.1) sõnastus: • kui varasemalt oli direktiivis künnisvõimsuseks “üle 50 MW”, siis uues sõnastuses on “vähemalt 50 MW”. • Eesti senises komplekslubade väljastamise praktikas järginud tööstusheite direktiivi eelnõus toodut, st direktiiviga kavandatav loakohusluse laienemine ei laienda loakohusluskogumit Eestis.

5. Mineraalsed materjalid + keemiatööstus • Mineraalsete materjalide tootmise sektoris on tsemendi ja lubja tootmisele (3.1) lisandunud magneesiumoksiidi tootmine. Eestis käitised puuduvad • Keemiatööstuses (4.): • loakohuslust on laiendatud lisaks keemilistele meetoditele ka bioloogilistele meetoditele (varasemalt puudutas see ainult farmaatsiatööstust). • Farmaatsiatööstuses (4.5) on loakohuslus lisatud ka vahesaaduste tootmisele. • THD Lisa I preambulas on viidatud, et Komisjon kehtestab suunised, mis käsitlevad termini „tööstuslik” tõlgendamist seoses käesolevas lisas kirjeldatud keemiatööstuse tegevuste kirjeldusega. • Teadaolevalt on Eestis kõik keemiasektori käitised hõlmatud, bioloogilise menetluse kaasamine ei too kaasa olemasolevate ettevõtete loakohusluse laienemist.

6. Bioloogilised protsessid • Lähtuvalt biotehnoloogiasektori arengu-perspektiivide uuringust ei ole oodata bioloogilist menetlust kasutavate keemiatööstusettevõtete peatset rajamist Eestisse • Kaugemas perspektiivis tselluloosi sisaldava toorme ensümaatiline lagundamine. • Biogaasi tootmine: MTÜ Eesti Biogaasi Tootmise Assotsiatsioon jt organisatsioonid on Keskkonna-ministeeriumiga pidanud vaidlusi biogaasijaamade loakohusluse üle. Keskkonnaministeerium käsitleb biogaasi tootmist kütuse tootmisena (siiani künnisvõimsus puudus), teine pool pigem elektri- ja soojusenergia koostootmisena (künnisvõimsus 50 MW).

7. Biogaasi tootmisest • Kui anaeroobselt kääritada tooret nagu puiduhake ja turvas, on selgelt tegemist kütusetootmisega. • THD Lisa I p. 1.4 sätestab sel juhul künnisvõimsuseks summaarse nimisoojusvõimsuse ≥ 20 MW. • Mure on pigem seotud läga jm põllumajandusjäätmete gaasistamisega - kavandatakse mitme biogaasijaama rajamist sigalate-farmide juurde. • THD Lisa I järgi paigutub loomseid jäätmeid ehk sõnnikut ja/või taimseid jäätmeid (põhk, puidujäätmed) toormena kasutava biogaasi tootmine jäätmekäitlustegevuste alla kui tavajäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine kombineerituna taaskasutamisega (punkt 5.3, alapunktid a ja b). Kui ainsaks teostatavaks jäätmetöötlustegevuseks on anaeroobne kääritamine, on tegevuse võimsuse künnisväärtuseks 100 tonni päevas.

8. Jäätmekäitlus • Tehtud ulatuslikke muudatusi • Tegevused ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks (5.1) on sõnastatud varasemast erinevalt. Kui IPPC Direktiivi järgi võis lugeda hõlmatuks kõik kõrvaldamistoimingud ja äramärgitud taaskasutustoimingud (tähistati koodidega), siis eelnõu rakendub ka kõrvaldamistoimingute korral ainult loetletud toimingutele. • Ohtlike jäätmete taaskasutamisel on uuteks kompleksloa kohuslusega toiminguteks bioloogiline töötlus ja lahustite taasväärtustamine / regenereerimine. • (Ohtlike jäätmete põletamine on viidud punktist 5.1 punkti 5.2 alla)

9. Jäätmekäitlus (2) • Tavajäätmete kõrvaldamistoimingutele (5.3a) on lisatud tegevusi. • Uue valdkonnana on kaasatud tavajäätmete taas-kasutusse võtmine, sh kombinatsioonis kõrvaldamisega, künnisvõimsus >75 tonni ööpäevas. • Taaskasutuse toimingute loetelu on sama , mis kõrvaldamistoimingutel: • bioloogiline töötlus; • jäätmete töötlemine enne põletamist või koospõletamist; • räbu ja tuha töötlemine; • metallijäätmete, sealhulgas elektri- ja elektroonikaseadmete romude ja kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ja nende osade töötlemine purustites.

10. Jäätmekäitlus (3) • Kui ainsaks jäätmetöötlustegevuseks on anaeroobne kääritamine - künnisvõimsuseks 100 tonni päevas • THD Lisa I preambulas on viidatud: • Kui samas käitises tegeldakse mitme künnisväärtust sisaldava tegevusega, mis kuuluvad samasse tegevusvaldkonda, siis nende tegevuste võimsused liidetakse. Jäätmekäitluse puhul rakendatakse seda arvutust punktis 5.1 ja punkti 5.3 alapunktides a ja b nimetatud tegevuste suhtes. • Lisatud tegevused: • Ohtlike jäätmete ajutine ladestamine väljaspool keskkonna-kompleksloa kohuslusega prügilaid, mille kogumaht on üle 50 tonni v.a ajutine kogumiseelne hoidmine jäätmete tekkekohas. (5.5) • Ohtlike jäätmete maa-alune ladustamine kogumahuga üle 50 tonni (5.6).

11. Muud lisatud tegevusalad • Puitpaneelide tootmine võimsusega üle 600 m3 päevas: orienteeritud kihtidega plaadid, puitlaastplaadid, puitkiudplaadid (6.1). • Vabariigi Valitsuse 07.05.2002 määrusega nr. 150 § 10 lg 1 p. 2 hõlmab juba puitlaastplaatide ja puidkiudplaatide tootmist. • Orienteeritud kihtidega plaate (OKP) tootvaid käitisi Eestis ei ole. • Loakohusluse laienemine ei hõlma vineeritootmist, mis on Eesti õigusaktide järgi keskkonnakompleksloa kohuslusega tegevus. • Süsinikdioksiidi geoloogiline säilitamine (6.9) • Puidu ja puidutoodete keemiline immutamine üle 75 m3 ööpäevas , välja arvatud sinimädaniku tõrje (6.10). • Loakohuslusega käitise eraldiseisev heitveepuhasti, kui samas ei käidelda asulate reovett (6.11). Eestis vastavaid käitisi ei ole – nii Kohtla-Järvel kui Kehras on kaasatud asulate reovesi.

12. Toiduainetetööstus (6.4) • Tehtud järgmised muudatused: • Lisatud sööda tootmine, künnisvõimsused samad mis toiduainete tootmisel. • Ainult pakendamisega tegelevad käitised ei kuulu loakohuslaste hulka. • Ainult taimset toorainet kasutatavate käitiste künnisvõimsust on täpsustatud: kui käitis töötab aastas ainult ühel kuni 90 järjestikuse päeva pikkusel perioodil, on künnisvõimsus üle 600 tonni valmistooteid ööpäevas päevas; samas ei käsitleta künnisvõimsust 300 tonni valmistooteid ööpäevad enam kvartali keskmisena.

13. Toiduainetetööstus (2) • Loakohuslust on täiendatud käitistega, kes kasutavad nii loomset kui taimset tooret. • Juhul, kui loomne toore moodustab vähemalt 10 % valmistoote tootmismahust, on künnisvõimsus 75 tonni valmistoodet päevas • Muudel juhtudel kasutatakse võrrandit: [300-(22,5 * A)], kus A on loomse materjali massiprotsentides väljendatud sisaldusega valmistoote tootmismahus. • Pakendi massi ei arvestata toote lõpliku massi hulka • Sätet ei kohaldata, kui loomne tooraine on üksnes piim.

14. Hõlmatud käitiste arv

15. Kommentaarid • Käitiste asukoht: kuni 15 ettevõtet asub Tallinnas ja Harjumaal ning kuni 7 Ida-Virumaal • Hinnangud on erinevatel põhjustel ligikaudsed. • Jäätmekäitlustegevuste künnisvõimuse ületamise hindamisel lähtuti aastasest käitlemiskogusest, kuna ohtlike jäätmete käitluslitsentsides ja jäätmelubades ei tooda välja käitlemisvõimsusi. • Senine ohtlike jäätmete käitluslitsentside ja jäätmelubade väljaandmise praktika võib eeldatavalt põhjustada kompleksloa kohusluse ülehindamise. • Puidu- ja puidutoodete immutamise ettevõtetega ei saadud veebis viidatud kontaktandmetel ühendust või keelduti tootmisvõimsust puudutavat teavet andmast.

16. Kommentaarid (2) • Reoveesette kompostimisel ning anaeroobsel kääritamisel puudub lubade väljaandmisel ühtne praktika, mistõttu siin tuleb võimsusi täpsustada. • Kui reoveepuhasti juures sette töötlemisel ei võeta vastu jäätmeid teistelt käitlejalt, ei ole olemuselt tegemist jäätmekäitlusega THD mõistes. • Sööda tootmine kajastub tegelikult senikehtivas loakohusluskogumis, mistõttu ei arvestatud ühte ettevõtet, kes peaks olema kompleksloa kohuslane juba praegu

17. Toiduainetetööstuse sektor • Ülevaate saamine toiduainetesektori ettevõtete tootmisvõimsustest on sektori muutlikkuse tõttu küllaltki keerukas ülesanne. • Välisõhu saasteloast, jäätmeloast ega vee erikasutusloast ei selgu, millistele tegevustele ja millistele tootmismahtudele on käitisele luba väljastatud. • Uuringu käigus tuvastati mitu käitist, millel peaks olema kompleksloa kohuslus juba praegu või on vaja loakohuslust täiendavalt hinnata (söödatootjad, külmhooned, piimatooted) • Ettepanek: Keskkonnalubade kohusluse ja PVT taseme määratlemisel ja ka järelvalves saaks nii Keskkonnaamet kui ka Keskkonnainspektsioon teha Veterinaar- ja Toiduametiga koostööd

18. Tähelepanekud THD osas • PVT rakendamine • THDga kaasneva loakohusluskogumi laienemine puudutab eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Jäätmekäitluses ja puiduimmutuses on eeldatavalt enim väikeettevõtteid. • Isegi kui tehnoloogia osas võib eeldada vastavust sektori PVT tasemele, näitas käesolev uuring, et probleemid tekivad asjakohase keskkonna-juhtimissüsteemi rakendamisega – suhtlemine ettevõttevälise osapoolega on pea olematu. Kontaktid sumbuvad või keeldutakse andmete esitamisest.

19. Lähteseisundi aruanne • Lähteseisundi aruande laadsed uuringud on olemas üksikute ettevõtete kohta. • Aruande vajadus puudutab jällegi kõige teravamalt jäätmekäitluses ja puiduimmutuses tegutsevaid väikeettevõtjaid. • Lisandub ka regulaarne pinnase ja põhjavee seire vajadus käitise asukohas.

20. THD Artikkel 4 lg 3 rakendamine • See artikkel annab liikmesriigile võimaluse sätestada, et luba võib hõlmata ühe käitise mitut osa, mida käitavad erinevad käitajad. Sellistel juhtudel määratletakse loas iga käitaja kohustused. • Uuringu käigus tuvastati, et eelkõige on selle sätte rakendamine vajalik jäätmekäitluses – esineb kinnistuid, kus tegutseb 3-4 erinevat jäätme-käitlejat, kusjuures eraldi võetuna jäävad ettevõtete jäätmekogused alla künniskoguseid. • Lisaks tuleb sätestada, et kui samal kinnistul on ühel jäätmekäitlejal keskkonnakompleksloa kohuslus, laieneb see ka teistele samas käitluskohas tegutsevatele ettevõtetele.

21. THD Artikkel 4 lg 3 rakendamine • See artikkel annab liikmesriigile võimaluse sätestada, et luba võib hõlmata ühe käitise mitut osa, mida käitavad erinevad käitajad. Sellistel juhtudel määratletakse loas iga käitaja kohustused. • Uuringu käigus tuvastati, et eelkõige on selle sätte rakendamine vajalik jäätmekäitluses – esineb kinnistuid, kus tegutseb 3-4 erinevat jäätme-käitlejat, kusjuures eraldi võetuna jäävad ettevõtete jäätmekogused alla künniskoguseid. • Lisaks tuleb sätestada, et kui samal kinnistul on ühel jäätmekäitlejal keskkonnakompleksloa kohuslus, laieneb see ka teistele samas käitluskohas tegutsevatele ettevõtetele.

22. Tähelepanekud keskkonnalubade süsteemi kohta • Praegune keskkonnalubade väljaandmise praktika ei anna välisõhu saasteloas, jäätmeloas ega vee erikasutusloas ülevaadet, millistele tegevustele ja millistele tootmismahtudele on käitisele luba väljastatud. • Senini on ohtlike jäätmete käitluslitsentside ja jäätmelubade väljaandmisel praktika, kus taotlustes/loas tuleb igaks juhuks ära märkida võimalikult palju jäätmeliike ja kogused märkida varuga; loas ei kajastu reeglina käitlemisvõimsust. • Uuring näitas, et eeltoodud praktika tõttu on enamik tavajäätmete käitlejaid hõlmatud THD raames loakohuslusega ohtlike jäätmete ajutise ladustamise tõttu

23. Tähelepanekud: keskkonnaload (2) • Mõnel juhul ei ole käitisele väljastatud jäätmeluba ja välisõhu saasteluba omavahel kooskõlas, lisaks puuduvad keskkonnalubade väljastamisel tehtud kaalutlusotsused. •  Praegune keskkonnakompleksloa taotlemise kord nõuab andmete esitamist, mis ei oma tähtsust taotluses hindamisel ega loa tingimuste sõnastamisel. Eelkõige on põhjendamatult detailne toorainete osa – seaduse järgi tuleb esitada kõikide käitises kasutatavate toorainete ja abikemikaalide kogused ilma ühegi erandita. See on põhjustanud lubade väljaandmise praktikas olukorra, kus kemikaalide osa jäetakse täitmata või kui taotleja on nõude täitnud, ei suuda loa väljaandja seda analüüsida.

24. Keskkonnaload: ettepanekud • Kõikide keskkonnalubade tiitellehtedel kui loa väljaandmise põhjendustes tuleks ära tuua nii põhi- kui abitegevused ja nende tootmismahud. •  Ohtlike jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korral tuleb käitluslitsentsis selgelt välja tuua ohtlike jäätmete käitlusvõimsused tööstusheite direktiivi Lisa I punktis 5.1 toodud tegevuste osas ja need liita. • Saadud summaarse võimsuse alusel saab otsustada, kas käitis on keskkonnakompleksloa või jäätmeloa kohuslane. • Seejuures tuleb arvestada, et kui käitluskohas on vastuvõetavate ohtlike vedeljäätmete mahutite summaarne maht vähemalt 50 m3 või muude ohtlike jäätmete hoidlad mahutavusega vähemalt 50 tonni, on tegemist keskkonnakompleksloa kohuslusega käitisega.

25. Keskkonnaload: ettepanekud (2) • Koostada reoveepuhastite liigmuda jms jäätmete jaoks jäätmelubade taotlemise ja väljaandmise juhised. • Kasutatavate toorainete ja kemikaalide kajastamisel loa taotluses lähtuda nende avaldatava mõju olulisusest. Seadusandluses tuleks ette näha, et andmete esitamise detailsuse määrab loa väljaandja.

26. Varasemad PVT rakendamise uuringud • EKJA /SEI ja ELLE/ 2008: Suurtööstuse ressursisäästlikkusele suunamine ja senise töö tulemuslikkus • Uurimuse käigus küsitleti ja intervjueeriti kõiki komplekslubade süsteemi haaratud huvirühmasid – ettevõtteid, lubade väljaandjaid (keskkonnateenistused), järelevalveametkondi (keskkonnainspektsioon) ning samuti kohalikke omavalitsusi • Kokku külastati ja intervjueeriti 22 ettevõtet

27. PVT mõistmine • PVT kui keskkonnakomplekslubade süsteemi ühe põhialuse mõistmine ja kasutamine nii loataotluste koostamisel, loatingimuste sätestamisel kui järelevalves on puudulik. • Suur osa ettevõtteid on kasutanud PVT võrdluse koostamiseks konsultantide abi. • Sageli ei ole ettevõtetel head ülevaadet ja arusaama laotaotluses kirjeldatud PVTst ja ka hiljem on tehnoloogia arendamise käigus PVT küsimusele vähe tähelepanu pööratud. • Horisontaalseid BREFe praktiliselt ei kasutata.

28. PVT rakendamine ja vastavus • 75% küsitletud ettevõtetes ei vastanud seadmed ja tehnoloogia loataotluse esitamise ajal täies mahus PVTle. • Ligikaudu 1/3 ettevõtetes vastas kasutuses olev tehnika PVT-le osaliselt või oli olukord ebaselge. • Mitmetes ettevõtetes oli toimunud või toimumas suuremaid muudatusi tehnoloogilises protsessis, mistõttu oli vastavuse hindamine loas kirjeldatud PVT/meetmetega raskendatud

29. Kuidas olukorda parendada? • Keskkonnalubade kontekstis tuleks saastuse vältimise ja puhtama tootmise põhimõtteid selgemalt tutvustada • Asjakohaste parima võimaliku tehnika viitedokumentide “eestistamine” ja ühtlustatud käsitlemine loatingimuste sätestamisel • Erialaliitude olulisem roll ettevõtjate nõustamisel ja valdkondlike PVTga seotud küsimustes • Eesti huvipoolte osalemine PVT väljatöötamises • Eesti oma PVT dokumentide väljatöötamine • Teiste riikide kogemus PVT tõlgendamisel ja rakendamisel