1 / 18

LOODUS PETUS 4. klassile teema: MAA EHITUS

winthrop
Télécharger la présentation

LOODUS PETUS 4. klassile teema: MAA EHITUS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. LOODUSPETUS 4. klassile teema: MAA EHITUS Autor: Merike Randmaa Liivalaia Gmnaasium Klassipetaja T valmis kursusel: Arvuti koolis Juhendaja: A. Kesksaar

    2. LOODUSPETUS Maa ehitus

    3. Maa siseehitus Maakera sisemuses on kuum sulanud metallidest tuum Maakoore all on tuline sulanud kividest magma (vahev) Maakera pinda katab jahtunud kivist maakoor

    4. KIVIMID Kui uurid kivikesi lhemalt, ned et nad koosnevad tillukestest mitmevrvilistest terakestest. Need on mineraalide kristallid. Kivimid koosnevad mineraalidest. Mineraalid tekivad nii maakoores kui ka maapinnal. Mineraalidel on kindel ehitus ja koostis. Paljud mineraalid esinevad looduses kristallidena. Kristallides on aineosakesed paigutunud korrapraselt.

    5. TARDKIVIMID Miljoneid aastaid tagasi tekkisid esimesed kivimid - graniit ja basalt. Neid kivimeid kutsutakse tardkivimiteks. Praegu on kivimitootja Maa sisemuses leiduv magma. Kui magma maapue nsustes ja pragudes tardub, tekivad ka sinna tardkivimid.

    6. SETTEKIVIMID Paekivi tekkis lubivetikatest ja karploomade kodadest. Pruunssi ja kivissi on tekkinud vga kauges minevikus kasvanud sootaimedest: puukujulistest snajalgadest, hiidosjadest ja kolladest. Plevkivi tekkis mineraalainetest ning veeorganismide ja vetikate jnustest .

    7. KIVIMIRINGE Kivimeid liigitatakse kolme peamisse rhma : tardkivimid settekivimid moondekivimid Kivimid vivad muutuda vlistingimuste (kuumus, rhk, murenemine) toimel teisteks kivimiteks.Seda nimetatakse kivimiringeks.

    8. MAAVARAD Inimene kasutab oma elutegevuses peaaegu kiki kivimeid. Selleprast tleme maapuest leitud kivimite kohta maavarad. Paljud ehitusmaterjalid saadakse maapuest. Tnapeval valmistatakse ka paljusid tehismaterjale, mille tegemisel on kasutatud maavarasid - lubjakivi, savi, liiva, kruusa.

    9. VULKAANID Maakoorelaamade piiril asub suurem osa maakera vulkaanidest. Vulkaanid on ainus koht maakeral, kus vib looduslikul kujul nha 900 - 1200 kraadist sula kivimassi laavat. Sageli toimub vulkaanide lhedal ka viksemaid maavrinaid.

    10. MAAVRINAD Maakoor on alalises liikumises. Kiired maakoore osade nihkumised phjustavad maavrinaid. Liikumisi phjustavad sgaval maakoores asuvad praod. Maakoore liikumised pole sujuvad. Maavrinaid tuleb kige enam ette maakoorelaamade piirialadel.

    11. TSUNAMID

    12. MAAKOOR Koosneb kivimitest Sgavamal tuseb kivimite temperatuur Maakoore keskmine paksus on 40 55 km Maakoorest on moodustunud mandrid ja ookeaniphi

    13. VAHEV Asub maakoore all Seal on krge temperatuur ja suur rhk Ained on pehmed vi vedelad

    14. TUUM Tuuma sisemine osa on meie planeedi sda Kuumus vib olla kuni 4500 kraadi

    15. LIIVAKIVI

    16. LUBJAKIVI

    17. TARDKIVIMID

    18. KIVISTISTE TBID

    19. RISTSNA

More Related