1 / 62

MAA SISEEHITUS JA ARENG 7.kl.

MAA SISEEHITUS JA ARENG 7.kl. MAIGI ASTOK Raatuse Gümnaasium. MAA MÕÕTMED. Maa on pisut lapik Lapikus on seletatav Maa pöörlemisega ümber oma telje Ekvatoriaalne ümbermõõt 40 076 km, polaarne ümbermõõt 40 008 km Ekvatoriaalne raadius 6378 km

woody
Télécharger la présentation

MAA SISEEHITUS JA ARENG 7.kl.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. MAA SISEEHITUS JA ARENG 7.kl. MAIGI ASTOK Raatuse Gümnaasium Maigi Astok

  2. MAA MÕÕTMED • Maa on pisut lapik • Lapikus on seletatav Maa pöörlemisega ümber oma telje • Ekvatoriaalne ümbermõõt 40 076 km, polaarne ümbermõõt 40 008 km • Ekvatoriaalne raadius 6378 km polaarne 6356 km • Maa pindala 510 100 488 km² Maigi Astok

  3. Seda, et merepind onkumer, pidid meresõitjad tahes- tahtmata märkama. Maigi Astok

  4. 1. MAA SISEEHITUSÕp.lk. 30 - 32 Maigi Astok

  5. Kuidas saame teadmisi Maa sisemusest? • Looduslikud paljandid – taevaskojad, pankrannikud • Kaevandused ja karjäärid • Tunnelite ja teesüvendite rajamine • Puuraugud • Uuritakse maavärinaid, vulkaanipurskeid Maigi Astok

  6. Kaevandus Taevaskoda Pankrannik Maigi Astok

  7. Laava Põhjarannik Maigi Astok

  8. MAA SISEEHITUS MAAKOOR VAHEVÖÖ TUUM Maigi Astok

  9. MAAKOOR • Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. • Maakoor koosneb kivimitest. • Maakoor on erineva paksusega. • Ookeanide all on maakoor õhuke – umbes 5-10 km paksune. • Maakoore paksus mandrite all on umbes 40 km. • Kõige paksem on maakoor mäestike all – kuni 80 km paksune. Maigi Astok

  10. Maigi Astok

  11. mandriline maakoor ookeaniline maakoor Mandriline ja ookeaniline maakoor settekivimid graniit basalt Maigi Astok

  12. Kuni 75 km paks Vanem juurde ei teki Koosneb 3 kihist: 1.settekivimid 2.graniit 3.basalt 10 -15 km paks Noorem, sest tekib pidevalt juurde Koosneb 2 kihist: 1.settekivimid 2.basalt MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Maigi Astok

  13. VAHEVÖÖ • Vahevöö on kest, mis asub maakoore all ulatudes 2900 km-ni. • Jaotub ülemiseks ja alumiseks vahevööks. • Vahevöös on kõrge temperatuur ja suur rõhk. • Vahevöös on kivimid muutunud pehmeks või on koguni vedelad. Maigi Astok

  14. TUUM • Tuum asub maakera südamikus. • Tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. • Välistuum on tohutu kuumuse (6000°C) tõttu vedelas olekus. • Sisetuum on niklist ja rauast koosnev kera. • Sisetuumas on tohutu rõhu tõttu tahkes olekus. Maigi Astok

  15. 2. LAAMTEKTOONIKAÕp.lk.33 - 35 Maigi Astok

  16. Maigi Astok

  17. MAAKOOR JA VAHEVÖÖ ÜLEMINE OSA LÕHESTUB MAA SISEJÕUDUDE MÕJUL SUURTEKS LIIKUVATEKS HIIGELPANGASTEKS – LAAMADEKS LAAMAD PANEB LIIKUMA AINE LIIKUMINE VAHEVÖÖS LAAMAD VÕIVAD ÜKSTEISEGA PÕRKUDA VÕI EEMALDUDA Maigi Astok

  18. LAAMADE PIIRID Maigi Astok

  19. Maigi Astok

  20. AINEVOOLUD VAHEVÖÖS PANEVAD LAAMAD LIIKUMA MAAKOOR VAHEVÖÖ TUUM Maigi Astok

  21. Maigi Astok

  22. kurdmäestik ookeani keskmäestik vulkaanid vulkaanilised saared süvik ookeanilised laamad lahknevad ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, sulab üles maavärinad Maigi Astok

  23. OOKEANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE: • MAAKOOR REBENEB, TEKIB LÕHE • VÄLJA VOOLAB MAGMA JA TARDUB • MOODUSTUB OOKEANI KESKMÄESTIK • TEKIB JUURDE UUT MAAKOORT • TEKIVAD VULKAANILISED SAARED • ESINEB VULKAANE • ESINEB MAAVÄRINAID Maigi Astok

  24. Laamade lahknemine OOKEANI KESKMÄESTIK MAGMA TUNGIB ÜLES Maigi Astok

  25. Laamade eemaldumine Islandil MAIGI FOTO Maigi Astok

  26. MAIGI FOTO Maigi Astok

  27. OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE: • OOKEANILINE LAAM SUKELDUB MANDRILISE ALLA • OOKEANILINE LAAM SULAB SEAL ÜLES • MAAKOOR HÄVIB • TEKIVAD SÜVIKUD • VULKAANILISED SAARED • KERKIVAD KURDMÄESTIKUD • ESINEB VULKAANE • ESINEB MAAVÄRINAID Maigi Astok

  28. LAAMA PÕRKUMINE: VULKAAN KURDMÄESTIK SÜVIK OOKEANILINE MAAKOOR SULAB ÜLES Maigi Astok

  29. 3. MAAKOORE KURDUMINE.NOORED JA VANAD MÄESTIKUD. Õp.lk.37 - 40 Maigi Astok

  30. KURDMÄESTIKE TEKE • Kivimite murenemine • Murendmaterjalide settimine ookeani põhja (paksus-10-15km) • Settekivimite moodustamine • Settekivimite surumine surve mõjul kurdudeks • Kurdmäestike teke Maigi Astok

  31. KURRUTUS Maigi Astok

  32. ISLAND Maigi Astok

  33. Maigi Astok

  34. Maigi Astok

  35. NOOR MÄESTIK VANA MÄESTIK Maigi Astok

  36. 4. MURRANGUD.Õp.lk.41 - 42 Maigi Astok

  37. MURRANGUD – maakoore lõhenemine pangasteks. Pangased võivad üksteise suhtes liikuda. ÜLANGUD suured kerkinud maakoore osad (pangased) ALANGUD suured vajunud maakoore osad (pangased) RIFTIORUD- pikad, kitsad ja sügavad alangud ookeani keskmäestikes (ka mandrite sisealadel). Tavaliselt paiknevad laamade lahknemise aladel. Maigi Astok

  38. Maigi Astok

  39. MURRANGUD Maigi Astok

  40. KURD- PANGASMÄESTIKE TEKE Maigi Astok

  41. 5. MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED.ÕP.lk.50 - 51 Maigi Astok

  42. Maigi Astok

  43. MAAKOORE KÕIKUVLIIKUMISTEKS NIMETATAKSE AEGLASI KERKIMISI JA VAJUMISI. MÕNI mm KUNI 1cm AASTAS. LIIKUMISELE VIITAVAD VAID KAUDSED MÄRGID: * SAARED MUUTUVAD POOLSAARTEKS * LAHED ERALDUVAD MEREST-TEKIB JÄRV * MÄRGID SADAMATEST KAUGEL SISEMAAL * ASULATE JÄÄNUSED MERE PÕHJAS Maigi Astok

  44. Polder Hollandis- merelt võidetud maa Maigi Astok

  45. Veneetsia - merele kaotatud maa MAIGI FOTO Maigi Astok

  46. MAIGI FOTO Maigi Astok

  47. VENEETSIA Maigi Astok MAIGI FOTO

  48. VASTA KÜSIMUSTELE! Maakoore aeglasi vajumisi ja tõusmisi nimetatakse ………………………….. Maakoor tõuseb või vajub umbes …. aastas. Maakoore kõikuvliikumisest annavad märku kaudsed märgid. Millised? Millised loodusnähtused võivad põhjustada kõikuvliikumisi? /3/ Miks kannab Mullutu-Suurlaht lahe nime, kuigi ta on järv? Millised Eesti osad tõusevad ? Mis seda tõendab? Miks Hollandis rajatakse rannikule kaitsetamme? Maigi Astok

  49. 6. KIVIMIDÕP.lk. 52-56 Maigi Astok

  50. KIVIM – kindla koostisega ja ehitusega mineraalide kogum. MINERAAL – kindlate omadustega ja keemilise koostisega looduslik tahke ühend MAAVARA – maa sees olev kivim, mida inimene saab majanduslikult kasutada. KIVISTIS ehk fossiil– kivimis kivistunud ja säilinud organismid Maigi Astok

More Related