1 / 18

Eesti Maaülikool J. Praks V. Poikalainen A. Aland

Eesti Maaülikool J. Praks V. Poikalainen A. Aland. Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutus Teema 1: Farmi riskianalüüs Õppetund 3: Piimafarmi riskianalüüs I. Sisukord. 1. Sissejuhatus 2. Piimafarmi riskianalüüs 3. Karja tervise monitooringu programm 4. Haiguste riskifaktorid

zoltin
Télécharger la présentation

Eesti Maaülikool J. Praks V. Poikalainen A. Aland

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti Maaülikool J. Praks V. Poikalainen A. Aland Kursus 3: Toidu kvaliteet ja ohutusTeema 1: Farmi riskianalüüs Õppetund 3: Piimafarmi riskianalüüsI

  2. Sisukord • 1. Sissejuhatus • 2.Piimafarmi riskianalüüs • 3. Karja tervise monitooringu programm • 4. Haiguste riskifaktorid • 5. Udarahaiguste riskifaktorid • 6. Suguelundite põletike riskifaktorid • 7. Ainevahetushaiguste riskifaktorid • 8. Päramiste peetuse riskifaktorid • 9. Jalahaiguste riskifaktorid • 10. Seedekulgla haiguste riskifaktorid • 11. Innatuse riskifaktorid • 12. Raske sünnituse riskifaktorid • 13. Riskifaktorite hierarhia Eesti lehmakarjades • 14. Soovitatav kirjandus • 15. Interneti aadressid Täiendav materjal: Lupsikarjatervise.doc Haiguste.doc Health monitoring model.doc WP3T1L3.pdf

  3. 1. Sissejuhatus • Piimalehmade pidamisel kasutatakse kaasajal intensiivseid pidamissüsteeme. See tingib nõudmise hästitoimivate tervise monitooringu programmide järele. Käesolev õppetund käsitleb mitmesuguseid piimalehmade haigusi ning nende keskkonnast pärinevaid riskitegureid.

  4. 2. Piimafarmi riskianalüüs 1 • Kaasaegsete pidamissüsteemide ülesandeks on luua loomadele keskkond, mis mõjub soodsalt nende tervisele, heaolule ja toodanguvõimele. • Tänapäevase loomapidamise korral on sagedasemad haigused seotud pidamistingimustega (pidamistehnoloogia, mikrokliima, töö korraldamine jne). • Muutused produktiivloomade pidamistingimustes mõjutavad veterinaarmeditsiini praksist: haigete loomade ravimisele fokusseeritud praksis on muutunud järk-järgult karja tervisele orienteeritud praksiseks. Sel eesmärgil on loodud ja juurutatud mitmeid karja tervise monitooringu programme. (Diesch, 1988; Ekesbo et al., 1994; Saloniemi, 1991; Bartlettet al., 2001; Sviland and Vaage, 2002).

  5. 3. Karja tervise monitooringu programm Monitooring e seire tähendab rutiinset loomade tervist, toodangut ja keskkonnategureid kirjeldavate täpsete vaatluste tegemist, andmete salvestamist, mitmekülgset analüüsi ja tõlgendamist (Thrusfield, 2001). Seireprogrammi põhipunktid on järgmised: • Tugevate-nõrkade külgede hindamine ja fikseerimine • Loomade kliiniline järelevaatus • Farmi järelevaatus • Andmete seire • Karja probleemide analüüs • Kogutud informatsiooni tõlgendus, kaasa arvatud haiguste eeldatavad riskitegurid • Preventiivsete menetluste väljatöötamine ja rakendamine ning tulemuste kriitiline analüüs (Noordhuizen ja Collins, 2002).

  6. 4. Haiguste riskifaktorid Riskifaktor e –tegur on looma või keskkonda iseloomustav tegur, mille olemasolul haiguse esinemise tõenäosus karjas (populatsioonis) suureneb (Waldner, 2001). Riskitegurid jagatakse tavaliselt kahte rühma: • Karja riskitegurid (keskkonna riskitegurid). Sellised tegurid nagu füüsikalised, keemilised ja bioloogilised tegurid, pidamise tehnoloogia, töökorraldus, käitumine loomadega jt pärinevad keskkonnast ja mõjustavad kõiki karjas olevaid loomi (Ekesbo jt, 1994). • Looma riskitegurid (individuaalsed riskitegurid) nagu iga, tõug, reproduktsioonitsükkel, toodang, geneetiline soodumus jt (Ekesbo ja Oltenacu, 1994).

  7. 5. Udarahaiguste riskifaktorid

  8. 6. Suguelundite põletike riskifaktorid

  9. 7. Ainevahetushaiguste riskifaktorid

  10. 8. Päramiste peetuse riskifaktorid

  11. 9. Jalahaiguste riskifaktorid

  12. 10. Seedekulgla haiguste riskifaktorid

  13. 11. Innatuse riskifaktorid

  14. 12. Raske sünnituse riskifaktorid

  15. 13. Riskitegurite hierarhia Eesti piimakarjadel

  16. järg

  17. 14. Soovitatav kirjandus • Thrusfield, M. veterinary Epidemiology. Blackwell Science, 2001, 483 pp. • Noordhuizen, J.P.T.M., Frankena, K., Thrusfield, M.V., Graat, E.A.M. Application of Quantitative • Methods in Veterinary Epidemiology. Wageningen Pers, 2001, 429 pp. • Radostits, O.M. Herd Health. Third Edition, W.B. Saunders Company, 2001, 884 pp. • The Health of Dairy Cattle. Edited by A.H. Andrews. Blackwell Science Ltd, 2002, 359 pp. • Livestock Health and Welfare. Edited by R. Moss. Longman Group UK Limited, 1992, 420 pp. • Epidemioloogia käsiraamat. Loengud ja ülesanded. Toimetaja A. Viltrop. OÜ Halo Kirjastus, 2004, 131 lk. • Literature

  18. 15. Interneti aadressid • FAWC - Report on the welfare of dairy cattlehttp://www.fawc.org.uk/reports/dairycow/dcowrtoc.htm • World organization of animal healthhttp://www.oie.int/eng • Animal Welfare Gateway . National Governmentshttp://www.fao.org

More Related