Meede 2.3.1 Keskkonnas braliku majandamise toetus - KSM Eike Lepmets P llumajanduskeskkonna b roo peaspetsialist 22

1. Meede 2.3.1Keskkonnas�braliku majandamise toetus - KSMEike LepmetsP�llumajanduskeskkonna b�roo peaspetsialist 22.10.2008

2. P�llumajandusliku keskkonnatoetuse p�hialused Pr��nik versus piits! Selle asemel, et k�ik keskkonna s�ilimiseks-parandamiseks vajalikud n�uded s�testada �igusaktides kui tootja kohustus (piits), makstakse t�iendavate keskkonnan�uete t�itmise eest kompesatsiooni (pr��nik). S.t h�vitatakse t�iendavate n�uete t�imisest tulenev saamata j��nud tulu ja lisakulu. Kompensatsiooni makstakse vaid tootjale, kes j�rgib olemasolevaid n�udeid ja h�id tootmistavasid.

3. MAK 2004-2006 j�relhindamine, korraldas PMK  Mullaviljakus (hetkeseis): Eesti muldade peamine probleem on mullaviljakuse v�henemine taimetoiteelementide v�hese tagastamise t�ttu. Defitsiitse P-sisaldusega muldi 24% (mahe 27%, �PT 22%) K-defitsiidiga muldi 50% (mahedatel defitsiit suurem); Madala org. aine sisaldus 20% maast (mahedatel 14%).

4. MAK 2004-2006 j�relhindamine V�etamine N-sisend suurenes KST-l 2004.a v�rreldes 19%, mahedal v�henes 35% v�rra; P � 100% 2004. a tasemest; K � 133% (mahedal P ja K v�ga madalad � 0,3-1,4 kg toiteelementi/ha, bilanss puuduj��giga � s�nnik!!!) Kuna min. v�etiste kasutamise tase on madal (eriti P ja K), nende kasutamine l�hiajal suureneb. Leostumine P ja K leostumine �ldiselt madal, ei s�ltunud tootmist��bist. Talvise taimkatte juures oli N-leostumine v�iksem.

5. MAK 2004-2006 j�relhindamine Pestitsiidide kasutuskoormus Kasutati 55-67% p�llumajandusmaal. KST taotlejad kasutasid 2005. a 12% ja 2006. a 4% v�hemal osal maast kui �PT. Toimeaine kogus pindala�hiku kohta KST-l suurem kui �PT-l. J�relikult on keemiline koormus pindala�hiku kohta KST-l suurem kui �PT-l. Herbitsiidide osas on j�rsult suurenenud gl�fosaatide kasutamise osakaal, moodustavad 2002 � 2007 herbitsiididest 37-59% ja trend selgelt kasvav. Eestisse sissetoodud pestitsiididest moodustavad samuti v�ga suure osa � rohkem kui 1/3 ja trend selgelt kasvav.

6. MAK 2004-2006 j�relhindamine PKT v�iksemast sisendite kasutamisest tingitud m�ju bioloogilisele mitmekesisusele ei ilmne nii l�hikese aja jooksul � esialgsed trendid. Mitmekesisemas maastikus on rohkem kimalasi, k�rgem lindude mitmekesisus (m�jutab ka p�llukultuuride mitmekesisus) ja ka enam taimeliike. P�llu pindala kasvades kimalaste arvukus, kimalaseliikide arv, lindude mitmekesisus ja pesitsevate linnuliikide arv langes (kui p�ld on �le 5-6 ha). Liblik�ieliste n�ude t�ttu oli PKT m�ju bioloogilisele mitmekesisusele positiivne (m�ju kimalaste toiduressursile, vihmaussidele ja mikroobikooslusele): - liblik�ieliste osakaal on suurenenud (2006. a KST-l 17,1%, mahedal 25,3%, �PT 4.3%).

7. MAK 2004-2006 j�relhindamine- soovitused Kaaluda laiap�hjalise skeemi t�iendamist piirkondlikke erip�rasid arvestavate lisameetmetega. Rakendada �he lisameetme kohustust ja/v�i vabatahtlikke meetmeid. KST ei sobi meetme pealkirjaks. Seada gl�fosaatide kasutamisele piirangud.

8. MAK 2004-2006 j�relhindamine- soovitused Lisada 3-5 m p�sitaimestikuga riba rajamise/ j�tmise n�ue, mida peab 1 x 2 a jooksul niitma ning kus ei tohi kasutada pestitsiide. Lisada maastikuelementide s�ilitamise n�ue (�ksikpuud, kivihunnikud, p��sastega tee- ja kraaviservad), mida ei v�etata ja kus ei kasutata min 1,5 m osas taimekaitsevahendeid. Toetada p�ldude liigendatust ja v�iksemate 5-6 ha p�ldude rajamist.

9. Keskkonnas�braliku majandamise meetme eesm�rk Soodustada keskkonnas�bralike majandamisviiside kasutuselev�ttu ja j�tkuvat kasutamist p�llumajanduses, et kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit. Laiendada keskkonnas�bralikku planeerimist p�llumajanduses. T�sta p�llumajandustootjate keskkonnateadlikkust.

10. KSM toetus�iguslik maa Toetust makstakse p�llumajandustoetuste ja -massiivide registris oleva p�llumaa kohta. Pindala kokku v�hemalt 1 ha, p�llu pindala v�hemalt 0,3 ha. P�llumaa - p�llumajandusmaa, kus kasvatatakse n�ukogu m��ruse (E�) nr 1782/2003 lisas IX nimetatud p�llukultuuri, r�hvelkultuuri v�i mustkesa ning kuni 5-aastane rohumaa. kuni 5-aastane rohumaa v�ib moodustada kogu p�llumaast kuni 40%.

11. KSM taotleja Toetust v�ivad taotleda FIEd ja �ri�hingud. 2009. a peavad toetust taotlema 2007. a KST kohustuse v�tnud isikud. Toetust ei v�i taotleda isik, kellel on kehtiv aastatel 2004�2006 v�etud KST v�i mahetootmise kohustus. Aastatel 2004�2006 v�etud KST kohustuse v�ib asendada KSMiga.

12. Kohustus Taotleja peab toetuse saamise n�udeid t�itma samal maal 5 aastat. Kohustuseaasta � kalendriaasta! Algselt v�etud kohustust v�ib ilma tagasin�udeta v�hendada v�i suurendada kuni 30% ulatuses.

13. N�uded toetuse saamiseks 1) toetus�iguslikkuse n�uded: taotleja isik, toetus�iguslik maa Kogu ettev�ttes (�igusaktide n�uded): 2) n�uetele vastavuse n�uded (CC). GAEC: rakendus MAKi toetustele 2007. a. SMR: 2009.st rakenduvad keskkonna ja loomade registreerimise valdkonna n�uded, 2011.st inimeste ja loomade tervishoiu ja taimetervise ning loomade heaolu n�uded. 3) v�etiste ja taimekaitsevahendite kasutamise miinimumn�uded (VTK). CCga v�rreldes osaliselt t�iendavad n�uded. Tulenevad veeseadusest, taimekaitseseadusest. 4) enamik baasn�udeid (millest t�iendavate n�uete t�itmise ees makstakse toetust). V�ivad olla CC, VTK v�i muud n�uded. Nt tuleb j�tta v�i rajada 0,5 m taimestikuga riba. Kogu ettev�tte KSMi toetus�iguslikul maal: 5) KSMi n�uded (t�iendavad n�uded). Nt tuleb j�tta v�i rajada 2 m taimestikuga riba.

14. KSMi n�uded - 1 Baasn�ue: - p�lluraamatu pidamine; - viljavaheldusplaani koostamine ja j�rgimine. T�iendav n�ue: Viljavaheldusplaani koostamisel peab arvestama, et: - igal aastal peab v�hemalt 15% k�rgema m��raga toetatavast p�llumaast kasvatama liblik�ielisi v�i liblik�ieliste-k�rreliste heintaimede segu; - samal p�llul ei tohi kasvatada teravilja kauem kui kolmel j�rjestikusel aastal ning sama liiki teravilja-, kaunvilja-, r�hvel-, kiu- ja �likultuuri kauem kui kahel j�rjestikusel aastal; - kui toetust taotletakse k�rgema m��raga toetatava rohumaa kohta, peab taotleja rohumaa hiljemalt 3. aasta kevadel haljasv�etisena sisse k�ndma ning kasvatama seal seej�rel p�llu- v�i r�hvelkultuuri; - kui toetust taotletakse madalama m��raga toetatava rohumaa (va kuni 2-aastane rohumaa) kohta, peab taotleja kasvatama v�hemalt 1 kohustuseperioodi aastal p�llu- v�i r�hvelkultuuri (vahekultuuri).

15. KSMi n�uded - 2 Baasn�ue � v�etise laotamine pinnale on keelatud kogu ettev�tte maal, mille maapinna kalle on �le 10%. T�iendav n�ue - v�hemalt 30% k�rgema m��raga toetatavale p�llumaale peab hiljemalt 15. septembriks olema k�lvatud p�llukultuur v�i haljasv�etisena kasutatav rohumaa, mis peab hiljemalt 15. oktoobriks olema toitainete leostumise v�ltimiseks p�llumajanduskultuuride all (nn talvine taimkate).

16. KSMi n�uded - 3 Baasn�ue - p�llumajanduslikus kasutuses oleval p�llumajandusmaal peab kasvatama p�llumajanduskultuuri, mis on k�lvatud, maha pandud v�i istutatud hiljemalt 15.�juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi v�tteid ja v�ltides seejuures umbrohu levikut, v�i peab kasutuses olevat p�llumajandusmaad hoidma mustkesas. T�iendav n�ue - v�hemalt 15% k�lvipinnast peab olema k�lvatud sertifitseeritud seemnega.

17. KSMi n�uded - 4 Baasn�ue � s�nnikuga on lubatud anda haritava maa 1 ha kohta �keskmisena kuni 170 kg l�mmastikku aastas. Nitraaditundlikul alal on s�nniku- ja mineraalv�etistega kokku lubatud anda haritava maa 1 ha kohta keskmisena kuni 170 kg l�mmastikku aastas. Nitraaditundlikul alal tohib lubatud l�mmastiku �ldkogusest anda mineraalv�etistega haritava maa 1 ha kohta keskmisena mitte �le 140 kg aastas. � Nitraaditundliku ala kaitsmata p�hjaveega aladel ei tohi mineraalv�etistega antav l�mmastikukogus olla aastas �le 120 kg haritava maa 1 ha kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav l�mmastikukogus olla aastas �le 80 kg haritava maa 1 ha kohta. T�iendav n�ue - toetuse taotleja koostab iga aasta kohta v�etusplaani, mis sisaldab igal kohustuseaastal p�ldude kaupa infot planeeritava v�etamise kohta. Mineraalv�etiste ja s�nnikuga on p�llu hektari kohta aastas lubatud anda kuni 170 kg l�mmastikku, sellest 100 kg mineraalv�etistega.

18. KSMi n�uded � 5 Baasn�ue � taotleja peab osalema mulla ja toitainete alasel keskkonnas�braliku majandamise t�iendkoolitusel (1 p�ev). T�iendav n�ue - mullaproovide v�tmine � toetuse taotleja peab korraldama �ks kord kohustuseperioodi v�ltel akrediteeritud laboratooriumile mullaproovide saatmise mulla happesuse, taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse ning orgaanilise s�siniku m��ramiseks. - s�nnikuproovide v�tmine � kui ettev�ttes peetakse �le 10 L� loomi, peab toetuse taotleja korraldama �ks kord kohustuseperioodi v�ltel akrediteeritud laboratooriumile s�nnikuproovide saatmise s�nniku kuivaineprotsendi, kogul�mmastiku, ammooniumiooni, nitraatiooni, kogukaaliumi ja kogufosfori ning tahke s�nniku puhul lisaks nitraatl�mmastiku m��ramiseks.

19. KSMi n�uded - 6 Baasn�ue � taimekaitsevahendit tohib pritsida �ksnes tehnilise kontrolli l�binud taimekaitseseadmega. Kasutuses olev taimekaitseseade, v�lja arvatud k�si- ja selgprits ning seade, mida kasutatakse teadust��s v�i n�idisena, peab l�bima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta j�rel. T�iendav n�ue - p�llumajanduskultuuride kasvatamisel ei tohi kasutada taimekasvuregulaatoreid. Gl�fosaate on lubatud kasutada �ksnes heinaseemne tootmiseks kasutatavatel rohumaadel saagi koristamise eelselt. Gl�fosaatide ohutuskaardil on j�rgmine tekst: - k�esolev toode on herbitsiid ja seega m�rgine k�ikidele rohelistele taimedele. Toode on kahjulik kaladele, veeselgrootutele ja veetaimedele. Lindudele ja pinnase mikro- ja makroorganismide puhul on toote kahjulik m�ju v�iksem. EL-s on Roundup liigitatud keskkonnale ohtlike ainete klassi.

20. KSMi n�uded - 7 Baasn�ue � taotleja n�itab taotlusel �ra k�ik oma NTA-l asuvad p�llud. T�iendav n�ue - ettev�tte territooriumi kaartide koostamine � NTA alal toetuse taotleja peab kandma kaardile ettev�tte nitraaditundlikul alal asuvad veekogud, kaitsmata p�hjaveega alad, kaevud, �hisveehaarded, karstilehtrid ja allikad ning potentsiaalselt ohtlikud veereostusallikad jmt andmed.

21. KSMi n�uded - 8 Baasn�ue � tootja valduses olevale KSM toetus�iguslikul maal p�llu- v�i r�hvelkultuuride kasvatamisel teega piirnevale maale peab rajama v�i j�tma v�hemalt teepeenrast v�hemalt 0,5 m laiuse mitmeaastase taimestikuga riba, mida peab niitma. T�iendav n�ue - tootja valduses olevale KSM toetus�iguslikule ja teega piirnevale maale, kus kasvatatakse p�llu- v�i r�hvelkultuure, peab rajama v�i j�tma teepeenrast v�hemalt 2 m laiuse mitmeaastase taimestikuga riba, mida peab niitma.

22. KSMi n�uded - 9 Baasn�ue � p�llumajandusmaal asuvate kaitstavate looduse �ksikobjektide ja kinnism�lestiste h�vitamine v�i rikkumine on keelatud. T�iendav n�ue - taotleja peab p�llumassiivi kaardile kandma muud v��rtuslikud maastikuelemendid. Neid maastikuelemente ei tohi kohustuseperioodi jooksul rikkuda ega eemaldada.

23. KSMi n�uded - 10 Toetuse taotleja peab toetuse saamiseks osalema keskkonnas�braliku majandamise koolitusel. T�psem koolituste arv s�testatakse p�llumajandusministri m��ruses (1 alg�pe + 1 t�iend�pe). P�llunumbrite muutumine peab olema j�lgitav.

24. Toetuse m��r 1 ha p�llumajandusmaa kohta, kus kasvatatakse p�llukultuuri, r�hvelkultuuri v�i mustkesa ja kuni 2-aastase rohumaa �he hektari kohta on 1260 kr/ha/a. kuni 5-aastase rohumaa (va kuni 2-aastase rohumaa) kohta 800 kr/ha/a. Kui mahetootmise kohustuse v�tnud isik taotleb ka KSMi, on toetuse m��r vastavalt 400 ja 100 kr.