levaade avaliku teenistuse seadusest

1. �levaade avaliku teenistuse seadusest Tea-Mai Tammaru

2. Avaliku teenistuse ja riigiameti m�iste Avalik teenistus on t��tamine riigi v�i kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis t��tamiseks loetakse t��suhet seadusandlikku, t�idesaatvat v�i kohtuv�imu, riiklikku j�relevalvet, kontrolli v�i riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus etten�htud valitaval v�i nimetataval ametikohal k�esoleva seaduse v�i muude seaduste alusel.

3. Ametiasutuse m�iste Ametiasutus on riigi v�i kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle �lesandeks on avaliku v�imu teostamine.

4. Riigi ametiasutuseks, milles t��tamist loetakse avalikuks teenistuseks on: Riigikogu kantselei; Vabariigi Presidendi kantselei; �iguskantsleri Kantselei; Kohtud (kinnistusametid ja nende osakonnad); Valitsusasutused; Kaitseliit; Riigikontroll; Soolise v�rd�iguslikkuse ja v�rdse kohtlemise voliniku kantselei (RT I 2008, 56, 315 � j�ust. 1.01.2009)

5. Kaitsev�e �ppeasutuste �ppej�ud, kes ei ole kaardikaitsev�elased, v�etakse t��le t��lepingu alusel (RT I 2008, 35, 213 � j�ust. 1.01.2009.a.)

6. Kohaliku omavalitsuse ametiasutused: Valla- ja linnavolikogu kantselei; Valla- ja linnavalitsused koos struktuuri�ksustega; Osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena); Linnavalitsuste ametid; Kohaliku omavalitsuste liitude b�rood.

7. Avaliku teenistuja m�iste On isik, kes teeb palgalist t��d riigi v�i kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

8. Avaliku teenistujate liigid Teenistujad jagunevad: ametnikeks; abiteenistujateks; koosseisuv�listeks teenistujateks.

9. Ametnik On ametiasutuse koosseisus etten�htud ametikohale nimetatud v�i valitud isik, kes jagunevad: riigiametnikeks; kohaliku omavalitsuse ametnikeks

10. Abiteenistuja On ametiasutuse koosseisus etten�htud abiteenistuskohale t��lepingu alusel v�etud tehniline t��taja.

11. Koosseisuv�line teenistuja On isik, kes v�etakse teenistusse m��ratud ajaks niisuguste �lesannete t�itmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.

12. Riigiteenistujate palga, ametipalga ja palgam��ra m�isted Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses s�testatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgam��ra. Palgam��r on ametniku palgaastmele vastav Vabariigi Valitsuse m��rusega kehtestatud rahasumma.

13. Vabariigi Presidendi, samuti Riigikogu poolt valitavate ja nimetatavate riigiametnike palgam��rad kehtestatakse seadusega (RT I 2007, 44, 316 � j�ustus 14.07. 2007). (on Eesti keskmise palga ja vastava koefitsiendi korrutis) Riigikogu esimehel on koefitsient 6 Riigikogu liikmel on koefitsient 4

14. Riigiametiasutuste teenistujate koosseisu kinnitamine Riigikogu Kantselei struktuuri ja teenistujate koosseis kehtestatakse vastavalt Riigikogu kodu- ja t��korra seadusele (RT I 2007, 44, 316) Vabariigi presidendi kantselei, �iguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja Riigikontrolli struktuuri ja koosseisu kinnitab vastava ametiasutuse juht.

15. Ministeeriumi ja Riigikantselei str. ja koosseisu kinnitab vastavalt minister v�i riigisekret�r. Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste str. ja koosseis kinnitatakse ministri m��rusega.

16. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujate koosseisud ja palgam��rad Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste str. ja koosseisu ning palgam��rad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse m��rusega.

17. Avaliku teenistuse seaduse rakendamise erijuhud K�esolev seadus reguleerib: Kaitsev�eteenistust, Riigikogu liikmete, Vabariigi Presidendi; Vabariigi Valitsuse liikmete; Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete �igusi; niiv�rd, kuiv�rd eri seadustega ei s�testata teisiti.

18. Avaliku teenistuse seadus laieneb niiv�rd, kuiv�rd p�hiseaduse v�i seadustega ei s�testata teisiti: riigikontrol�rile; �iguskantslerile; kohtunikele; politseiametnikele; piirivalveametnikele; vanglaametnikele; prokur�ridele; p��steametnikele; soolise v�rd�iguslikkuse ja v�rdse kohtlemise volinikule.

19. Riigi- v�i kohaliku omavalitsuse ametnikele esitatavad n�uded. Teenistusse v�ib v�tta 18 aastaseks saanud v�hemalt keskharidusega teov�imelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduse alusel s�testatud korras. K�rgema v�i vanemametniku ametikohale v�ib v�tta aga 21 aastast eelpool nimetatud n�uetele vastavat isikut.

20. Ametisse v�ib nimetada ka EL liikmesriigi kodaniku, kes vastab n�utud tingimustele. Avalikke huve, riiklikku j�relevalvet, riigikaitset, kohtuv�imu, riigisaladust k�sitlevad ametid ja avaliku v�imu juhtivt��tajad � nendeks sobivad ainult Eesti kodanikud (j�ustub 01.01.2008).

21. Teenistusse astumiseks esitatavad dokumendid: kirjalik avaldus; elulookirjeldus; omak�elise kinnituse, et vastab n�uetele; tunnistuse (diplomi) kvalifikatsiooni v�i hariduse kohta; isikut t�endava dokumendi.

22. Ametisse nimetamise vormistamine � k�skkirja v�i korraldusega, j�rgmised andmed: isiku ees- ja perekonnanimi; ametiasutuse nimetus; ametikoha nimetus, palgaaste, palgam��r ja lisatasud; ametisse astumiseks m��ratud kuup�ev teenistust�htaeg (m��ratud ajaks); katseaja kestus; avaliku teenistuse staa�i pikkus.

23. Ametivanne Ametnik annab kirjaliku ametivande: �T�otan olla ustav Eesti p�hiseaduslikule korrale ning kohusetundlikult ja t�pselt t�ita �lesandeid, milleks usaldatud amet mind kohustab. Tean, et avaliku teenistuse eetikakoodeksi ja teenistuskohustuste rikkumise eest on seadus kehtestanud vastutuse�. Sellele kirjutab vande andja alla ja m�rgib kuup�eva � seda hoitakse koos teenistuslehega.

24. Avaliku teenistuja �igused � 37. Lisatasu teenistusaastate eest Alates 5.a. teenistusstaa�ist lisandub 5% ametipalgast. 10 � 15.a. � 10% � Alates 15 a. � 15% �

25. � 38. Lisatasu akadeemilise kraadi eest Magistrikraadi eest - 10% ametipalgast Doktorikraadi eest - 20% ametipalgast

26. � 39. V��rkeelte valdamise eest Makstakse kolmanda ja iga j�rgmise v��rkeele eest lisatasu 10% ametipalgast, kuid mitte �le 30%-i.

27. � 54.�ppepuhkus t��alaseks eneset�iendamiseks Riigiametnikule antakse �ks kord viie aasta jooksul kuni kolmeks kuuks �ppepuhkust t��alaseks eneset�iendamiseks ametipalga s�ilitamisega t�iskasvanute koolituse seaduses kehtestatud korras.

28. � 55. Eluruumi kasutamine Antakse v�imaluse korral t��andja eluruum v�i h�vitatakse eluruumi kasutamiskulud. Kui ametnik nimetatakse teises paikkonnas asuvale ametikohale.

29. Toitlustuse tagamine Tolli- piiripunktis t��tamisel ( RT I 2007, 24, 126 � j�ustus 1.07.2007)

30. �56. Toetus teenistuja surma korral v�i invaliidistumisel toimepandud r�nde v�i kuriteo t�kestamiseks Perekonnaliikmetele �hekordne toetus surnud isiku 10 aasta ametipalga ulatuses ja matuste korraldamine riigi kulul. Invaliidistumisel T��v�ime osalise kaotuse korral � tema �he aasta ametipalga ulatuses T��v�ime t�ieliku kaotuse korral � 5 aasta ametipalga ulatuses

31. � 57. Vanaduspension (k�rgem) 10-15-aastase teenistusstaa�i korral 10% 16-20 .a. � � 20% 21-25.a. � � 25% 26 � 30.a. � � 40% �le 30.a. � � 50%

32. Osalemine ettev�tluses Ainult ametiasutuse juhataja loal

33. T��tamine teise t��andja juures V�ib t��tada vahetu �lemuse poolt lubatud koormusega ja ajal kui niisugune t��tamine ei kahjusta teenistuskoha mainet.

34. Ergutuse liigid T�nu avaldamine. Rahalise preemia andmine. Hinnalise kingituse andmine. K�rgemale palgaastmele viimine mitte kauemaks kui �heks aastaks. �heaegselt v�ib kohaldada mitut ergutust.

35. Ametnike atesteerimine Avaliku teenistuse t��tajate atesteerimisel hinnatakse t��tulemusi, oskusi vastaval ametikohal komisjoni ees, kolme aasta t��tulemused, saavutused. Avaliku teenistuse seaduse alusel kohaldatakse katseaega 6 kuud ja teatud juhtudel isegi kauem. Ametniku teenistusleht-k�ik kirjas: ametivande andmine, teenistusk�ik, puhkused, ergutused, karistused, atesteerimistulemused jms.

36. Distsiplinaars��teod Teenistuskohustuste t�itmata j�tmine, joobnuna viibimine. Ametiasutusele varalise kahju tekitamine. V��ritu tegu- vastuolus k�lblusnormidega, diskrediteerib ametnikku v�i asutust.

37. Distsiplinaarkaristused Noomitus Rahatrahv mitte �le 10 kordse p�evapalga Palga maksmise peatamine 10 t��p�evaks �leviimine madalamale palgaastmele (kuni kolme astme v�rra) mitte kauemaks kui �heks aastaks Teenistusest vabastamine � j�me rikkumine, usalduse kaotamine

38. � 117. teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse t�ttu Katseaja ebarahuldav tulemus Atesteerimistulemuste p�hjal Puudub dokument (diplom) Ebapiisav keele v�i suhtlemisoskus Tervis ei v�imalda teenistuskohustusi n�uetekohaselt t�ita Ebapiisav t��oskus T��tab ametikohal (riigisaladus jms) - �igus �ra v�etud

39. Teenistusstaa�i katkemine Katkeb, kui isik vabastati teenistusest v�i reservist kuriteo v�i distsiplinaars��teo toimepanemise, Eesti kodakondsusest lahkumise v�i m�ne muu riigi kodakondsuse saamise t�ttu v�i kui Riigikogu liikme volitused l�ppesid teda s��di m�istva kohtuotsuse j�ustumisega.

40. Teenistusstaa�i t�endamine Kandega t��raamatus, samuti ametiasutuse v�i arhiiviasutuse poolt n�uetekohaselt vormistatud muude dokumentidega.

41. Ametnike reserv Seda peab Riigikantselei Reservis hoitakse reservi arvatud ametnike nimekirja ja teenistuslehti. Isik on reservis kuni ametikohale nimetamiseni, kuid mitte kauem kui kuus kuud j�rjest.

42. Nagu n�gite on v�rreldes t��lepingu seadusega avaliku teenistuse seaduse alusel t��le v�etutel palju enam soodustusi.

43. NB! Seaduse l�pus on toodud : Avaliku teenistuse eetikakoodeks, mis koosneb 20 punktist. Avaliku v�imu teostamisega k�ib alati kaasas vastutus. Ametnik on inimestega suheldes viisakas, abivalmis, aus, v��rikas ja kohusetundlik.

44. T�nan, kena p�eva!