1 / 61

Public-Private Partnership kui turismisektori käimapanev jõud Sigrid Karon

Public-Private Partnership kui turismisektori käimapanev jõud Sigrid Karon Ida-Virumaa Turismikoordinaator. CV Sigrid Karon. Vanus 29+ Elukoht Lääne-Virumaa Rakvere Töökoht Ida-Virumaa Jõhvi 05/2010 - SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus turismikoordinaator Peamised ülesanded:

adamma
Télécharger la présentation

Public-Private Partnership kui turismisektori käimapanev jõud Sigrid Karon

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Public-Private Partnership kui turismisektori käimapanev jõud Sigrid Karon Ida-Virumaa Turismikoordinaator

  2. CV Sigrid Karon • Vanus 29+ • Elukoht Lääne-Virumaa Rakvere • Töökoht Ida-Virumaa Jõhvi • 05/2010 - SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus turismikoordinaator • Peamised ülesanded: koordineerida (partnerite arv 29): • maakonna turismi ühisturundust ning müügitööd; • maakonna turismialast tootearendust; • koostööd partnerite ja liikmete vahel; • rahastusvõimaluste otsimine ja projektide kirjutamine. • Peamised saavutused: Klastristrateegia ja tegevuskava valmimine, erinevatele koostöö taotlustele rahastuse leidmine. • Kogemus turismivaldkonnas 9 aastat • Kogemus juhtimisvaldkonnas 14 aastat

  3. SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus Mõttekad asjad mõttekal moel! www.ivek.ee

  4. SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus • …kuulub maakondlike arenduskeskuste võrgustikku Eestis • …põhiteenused on ettevõtte/MTÜ/SA alustamine, arendamine ja rahastamise kaasamine; avaliku sektori arendamine ja rahastamise kaasamine. • …kaasabil on erinevate arendusprojektide kaudu kaasatud maakonna arengusse ca 180mlj. Krooni • …on nõustanud rohkem kui 700 projekti (ettevõtjate, KOV, mittetulundussektor) • …olnud ise ca 40 projekti/strateegidokumendi koostaja ja projektide elluviija

  5. SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus • …omab toimivat koostöövõrgustikku ja häid koostööpartnerid Ida-Virumaal ja mujal Eestis ning välismaal • …on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige • … missiooniprojekt on ettevõtliku kooli võrgustiku käivitamine ja arendamine maakonnas alates a.2006 (võrgustikus 13 eesti ja vene k. kooli,10 lasteaeda, 10 KOV, ettevõtjad, avalik ja III sektor) • ... 2009 aastast Ida-Virumaa turismiklastri eestvedaja

  6. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus Koostöö sektorite, partnerite vahel, kogukonnas Turismivaldkonna sihtkoha areng on KOOSTÖÖ PROTSESS, mis haarab osapooli erinevatel tasanditel. • piirkonna imago: milline, kui üldse teatakse • kohalik avalik võim: kas peab oma “asjaks” või mitte • planeeringu raamid • millised üksikobjektid, objektide kooslused, teenuse pakkujad meie piirkonnas on?

  7. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus • Kas meil (täna ja tulevikus) on piisavalt potentsiaalsete objektide arendajaid – inimkapitali • Kas piirkonnas on arenenud turismi soosiv taristu (majutus, IT, side, ühendusteed jne)

  8. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus Erinevad või ühised huvid? Erasektor – kasumlik majandamine Avalik sektor – majandustegevuse mitmekesistamine piirkonnas, töökohtade loomine, piirkonna imago parendamine, tasakaalustatud areng Kogukond – kohalike teenuste ning infrastruktuuri parandamine, traditsioonilise elulaadi ja elukeskkonna säilimine

  9. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus Erinevad või ühised huvid? Edu alus: Kokkuleppeline tervik arusaam (sihtkoha) arengueesmärkidest ja sihipärane koordineeritud tegevus eesmärkide saavutamiseks.

  10. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus Kohaliku omavalitsuse roll • Piirkonna arengukavades perspektiivsete puhkepiirkondade, turismikomplekside määratlemine; • Järjepidevus ja usaldus (arengutes, tegevustes); • Piikonna taristu arendamine – teed, viidad, side, vesi ja kanalisatsioon – iseseisvalt ja/või koostöös ettevõtjatega; • Piirkonna turundus; • Atraktsiooni arendaja, ürituste korraldaja; • ....

  11. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus Erasektori roll • Koostöövalmidus omavalitsuse ja kogukonnaga (teadvustamine); • Objekti olemuse mõistmine, pikaajalised tegevuskavad; • OMA toote-teenuse arendamine; • Ühisturundus sise- ja välisturgudel; • Panustamine kogukonna arendamisesse, ühisüritused KOV ja teiste ettevõtjatega, MTÜ-dega; • Kliendi vajaduste, ootuste täitmine; • ...

  12. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus Kogukonna roll • Koostöösoov, - valmidus ja – võimelisus; • (kiirete) muutuste aktsepteerimine; • Õppimis- ja arenemisvalmidus; • Külaturismi teenus/toode; • ...

  13. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus

  14. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus Külastaja elamus sisaldab palju faktoreid, millest igaühel on erinev mõju tervikkogemusele ja mis mõjutavad elamuse kujunemist terve klienditeekonna jooksul.

  15. Public-Private Partnership Turismialase koostöö mudel

  16. Public-Private Partnership Turismialase koostöö roll piirkonna arengus Ida-Virumaa turismialase koostöö edu alus: Kokkuleppeline tervik arusaam (sihtkoha) arengueesmärkidest ja sihipärane koordineeritud tegevus eesmärkide saavutamiseks.

  17. Public-Private Partnership Turismialase koostöö algus Ida-Virumaal • 2009 .a. Sõlmiti 29 partneri poolt koostöölepe turismikoordinaatori töökoha loomiseks maakonda • Turismikoordinaatori ülesandeks oli koordineerida: • maakonna turismi ühisturundust ning müügitööd; • maakonna tootearendust; • koostööd partnerite ja liikmete vahel.

  18. Ida-Virumaa Turismiklastri partnerid • Toila Sanatoorium, • Hotell Krunk, • Hotell Liivarand. • Saka Cliff Hotell ja SPA, • Mõisahotell Mehntack, • Meresuu SPA, • Narva-Jõesuu sanatoorium, • Tartu Ülikooli Narva kolledž • Narva Kutseõppekeskus • Narva Muuseum • Kohtla Kaevanduspark-muuseum • Eesti Kontsert Jõhvi kontserdimaja

  19. Ida-Virumaa Turismiklastri partneridKOV • Kiviõli linn • Lüganuse vald • Kohtla vald • Kohtla-Järve linn • Sillamäe linn • Jõhvi vald • Narva-Jõesuu linn • Narva linn • Iisaku vald • Mäetaguse vald • Vaivara vald • Aseri vald • Toila vald • Illuka vald • Avinurme vald • Maidla vald

  20. Public-Private Partnership Turismialase koostöö algus Ida-Virumaal • 2009.aasta lõpus pandi alus Ida-Virumaa turismiklastri moodustamisele. • Turismiklastri käivitamise põhieesmärgiks on oluliselt suurendada Ida-Virumaa turismiettevõtete ja teenusepakkujate külastatavust välisturistide poolt.

  21. Ida-Virumaa Turismiklastri koostöö Eesmärgi täitmiseks koostati turismiklastri strateegia aastani 2020 ning tegevuskava aastateks 2011-2013.

  22. Ida-Virumaa Turismiklastri strateegiaMilleks ... • Strateegia on pikaajaline meetmestik soovitud tagajärgede saavutamiseks dünaamiliselt muutuvas keskkonnas. • Strateegia olemuslikuks jooneks on pikaajalisus, süsteemsus ja terviklikkus ning prioriteetsus. • Strateegia on alati vaadeldav mingi suurema süsteemi (ideoloogia, maailmavaade, väärtuste süsteem, doktriin vmt) osana. • Strateegia on alati lahenduseks mingile probleemile.

  23. Ida-Virumaa Turismiklastri strateegiaMilleks ... • Strateegia loob selguse olukorras ja selles edu saavutamise võimalustes kõikidele strateegiat elluviivatele isikutele. • Kui riigil, piirkonnal, organisatsioonil või üksikisikul puudub oma strateegia, viib ta suure tõenäosusega ellu kellegi teise strateegiat. • Käesolev ajastu on strateegilise sõja ajastu, kus võitlus käib vastaste strateegiliste otsuste ruumi väljavahetamise nimel. Margus Alviste

  24. Kas me vajame strateegilist koostööd?

  25. Kas me vajame strateegilist koostööd?

  26. Ida-Virumaa turismiklastri Strateegia • Eesmärk on tutvustada Ida-Virumaad kui avastamisväärset ning mitmekülgseid võimalusi pakkuvat turismisihtkohta läbi innovaatiliste, kohalikul ressursil (sh pärandkultuuril) baseeruvate turismitoodete ja -pakettide väljatöötamise, multikultuursuse propageerimise ning kvaliteetsete turismiteenuste, et kaasata uusi sihtgruppe ning sihtturge ning suurendada Ida-Virumaa külastatavust.

  27. Ida-Virumaa turismiklastri Strateegia • Koostöö tulemusena, aastaks 2015, soovime suurendada regiooni külastavate välisturistide osakaalu turistide koguarvust ca 40%. • Planeeritud külastajate kasv aastaks 2015 on 21,35%.

  28. Ida-Virumaa turismiklastri VISIOON Klaster pakub oma uuenduslikkuse ja oskusteabe alusel aastaks 2020 kõige mitmekülgsemaid ja kontrastiderohkemaid turismielamusi Eestis.

  29. Ida-Virumaa turismiklastri VISIOON Seda iseloomustab: • pakutavad turismiteenused on uuenduslikeimad Eestis • Klastri partnerite käsutuses olevad kompetentsid ja oskusteave on kasutuses maksimaalse efektiivsusega • Klastri juhtimine põhineb tõhusal ja otstarbekal informatsiooni vahendamisel • Erinev pärand (rahvuskultuurid, tööstus, ajalugu, loodus, meri jm.) on aktiivselt kasutusel turiste ligitõmbava ressursina)

  30. Ida-Virumaa turismiklastri MISSIOON Klastri missioon on toetada partnerite võimekust pakkuda parimat turismiteenust.

  31. Ida-Virumaa turismiklastri teemagruppide jaotus

  32. Ida-Virumaa turismiklastri teemagruppide jaotus • Üldised põhimõtted ja töökorraldus: • Lihtliikmed osalevad oma teemagrupi tegevuste elluviimisel ning teevad koostööd juhtpartneri ning teiste teemagruppidega, osalevad üldkoosolekutel ning teemagrupi koosolekutel. • Turismikoordinaator koordineerib juhtgrupi tööd. • Klastri täistaotluste programmi raames on oluline leida võimalused juhtgrupi töö rahastamiseks

  33. Ida-Virumaa turismiklastri teemagruppide jaotus • Üldised põhimõtted ja töökorraldus: • Iga klastri partner peab osalema vähemalt ühes teemagrupis. Ühe partnerorganisatsiooni mitu esindajat võivad kuuluda eri teemagruppidesse. • Iga teemagrupp valib omale liidri (juhi), kes kuulub juhtgruppi. • Teemagrupi juhid (ühtlasi juhtgrupi liikmed) on infolüliks juhtpartneri ja teemagruppide vahel; vastutavad teemagrupi tegevuskava (ja tööplaani) elluviimise eest, osalevad tööplaanide koostamises ning annavad aru tööplaani täitmise kohta. Osalevad klastri üldkoosolekutel, juhtgrupi koosolekutel ning teemagrupi koosolekutel.

  34. Ida-Virumaa turismiklastri Turundusstrateegia

  35. Ida-Virumaa turismiklastri Turundusstrateegia Ida-Virumaa turismiklastri toodete kujundamisel ning väärtuspakkumisel lähtutakse kontseptsioonist „Elamus Ehedast Energiast (E3)“

  36. Kontseptsiooni „Elamus Ehedast Energiast (E3)“kujunemise aluseks on: • Elamus – kontrastiderohkus, mitmekülgseid elamusi pakkuvad teenused (nt motosafarid, kaevanduspark, mootorrataste mäkketõus, balletifestival, ajaloolahing jne)

  37. „Elamus Ehedast Energiast (E3)“

  38. Kontseptsiooni „Elamus Ehedast Energiast (E3)“kujunemise aluseks on: • Ehedast – kultuuriline ja ajalooline (sh nõukogude aja) pärand algupärasel moel, multikultuursus (Kuremäe klooster, Sillamäe ja Kohtla-Järve linnasüda ja suurtööstuse säilmed, sõjaajaloopaigad, Avinurme elulaadikeskus jne);

  39. „Elamus Ehedast Energiast (E3)“

  40. Kontseptsiooni „Elamus Ehedast Energiast (E3)“kujunemise aluseks on: • Energiast – viidates üheltpoolt Ida-Virumaale kui piirkonnale, kus toimub elektri- ja soojusenergia tootmine (Eesti Elektrijaamad, põlevkivitööstus), teiselt poolt energiat lisavatele teenustele (SPA- ja tervisekeskused, mitmekülgsed sportimisvõimalused jne).

  41. „Elamus Ehedast Energiast (E3)“

  42. Ida-Virumaa turismiklastri Turundusstrateegia Elamus Ehedast Energiast – Siit saab särtsu! Ida-Virumaa turismiklastri tooted võib jagada kolme gruppi (E3): E1 –Terviseenergia toode - Eneriapomm!; E2 – Teadmusenergia toode - Sära silma!; E3 – Tehnoloogilise energia toode - Välk ja pauk!.

  43. Ida-Virumaa turismiklastri Strateegia Selleks, et tegevuskavasplaneeritudtegevusioperatiivseltfinantseeridamoodustasid partneridturismikoordinaatoriteenusejuurdearengufondi. Arengufondi kasutatakse omafinantseeringu osana turundus-, tootearendus- ja koolitusprojektides, et selle abil elluviia tegevuskavas planeeritud tegevused.

  44. Ida-Virumaa turismiklastri arengufond

  45. Ida-Virumaa turismiklastri koostööprojektidega kaasatud raha • 14 760 EUR ehk 230 256 kr • 32 356 EUR ehk 506 242 kr • - 2014* 170 085 EUR ehk 2 661 150 kr Kokku 217 201 EUR ehk 3 398 326 kr *Kinnitatud projektid Kaasatud raha tootlus min 75%

  46. Ida-Virumaa turismiklastri tegevused 2010 • Messi TOUREST 2010 korraldamine; • Projekti „Suveturundus“ korraldamine (Hansapäevad Pärnus, Eesti päevad Helsingis, 2 ajakirjanike reisi, raadiomäng, 6 trükireklaami, IV trükised); • Klastri strateegia 2011 – 2020 ja tegevuskava 2011-2013 valmimine; • Turundusstrateegia ja uue turismitoote algatus E3 – Elamus Ehedast Energiast;

  47. Ida-Virumaa turismiklastri tegevused 2010 • VIA Hanseatica projektis sisendi andmine. Projekti Ida-Virumaa kogumaht 147 941 EURi, omaosalus 10%. • Mentorprogrammi koostamine ja koolitusteks taotluse esitamine EAS-le; • Projekti E3 turismiklastri turundus algatamine ja eeltaotluse nõustamine.

  48. Ida-Virumaa turismiklastri tegevused 2011 • Turundusstrateegia ja uue turismitoote täiendamine E3 – Elamus Ehedast Energiast; • Ida-Viru Maavalitsusele taotluse esitamine projekt Messid 2011 summas 4 200 EURi – rahastatud ja lõpetatud; • Messil MATKA 2011 Helsingis PET-i kaudu osalemine; • Messil TOUREST 2011 Ida-Virumaa osalemine; • Messil SUVI 2011 Ida-Virumaa osalemine;

  49. Ida-Virumaa turismiklastri tegevused 2011 • Erinevate trükireklaamide (Ida-Viru sündmuste kalender) edastamine; • Ühistegevuse eelarve loomine ja kooskõlastamine; • Ida-Viru Maavalitsusele taotluse esitamine projekt Koolitustaotlus 2011 summas 2 234 EURi – rahastatud; • Turismiklastri ja koostöö tutvustamine – esinemine seminaridel

  50. Ida-Virumaa turismiklastri tegevused 2011 • E3 välisturundusprojekti kirjutamine EAS-le taotlus esitatud summas 53 925 EURi, kogu projekti maksumus 77 036 EURi, periood 2011 II poolaasta ja 2012 aasta taotlus rahuldatud; • Paketeerimise süsteemi kooskõlastus ja pakkumiste võtmine;

More Related