1 / 37

ÖKOLOOGILISED SÜSTEEMID

ÖKOLOOGILISED SÜSTEEMID. LOENG 3. PÕHIMÕISTED. Ökosüsteem ehk ökoloogiline süsteem on organismide koosluse ja selle keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ning lisaks nende füüsikalist ja keemilist keskkonda.

amber-drake
Télécharger la présentation

ÖKOLOOGILISED SÜSTEEMID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. ÖKOLOOGILISED SÜSTEEMID LOENG 3

  2. PÕHIMÕISTED • Ökosüsteem ehk ökoloogiline süsteem on organismide koosluse ja selle keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ning lisaks nende füüsikalist ja keemilist keskkonda

  3. Biotsönoos (elukooslus) -ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Ökotoop– ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid. BIOTSÖNOOS + ÖKOTOOP = ÖKOSÜSTEEM

  4. ÖKOSÜSTEEM • Isereguleeruv tervik, milles biotsünoos ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu • Ökosüsteemis on elusorganismid ja neid ümbritsev keskkond seotud põhjus-tagajärg seostega

  5. ÖKOSÜSTEEMI KOMPONENDID ÖKOSÜSTEEMI KOMPONENDID • ABIOOTILISED: • ATMOSFÄÄR • HÜDROSFÄÄR • LITOSFÄÄR JA PEDOSFÄÄR • ANORGAANILISED AINED • JA KEEMILISED ELEMENDID • SURNUD ORGAANILINE AINE • BIOOTILISED: • ZOOTSÖNOOS(LOOMAKOOSLUS) • FITOTSÖNOOS (TAIMEKOOSLUS) • MIKROOBITSÖNOOS (BAKTERKOOSLUS) • MÜKOTSÖNOOS (SEENEKOOSLUS)

  6. ÖKOSÜSTEEMI KOMPONENDID

  7. ÖKOSÜSTEEMI STRUKTUUR

  8. MAISMAA ÖKOSÜSTEEMI RUUMILINE STRUKTUUR Ülemine,autotroofne rinne, Maa “roheline vöönd”. Siin kulgevad protsessid, mille käigus anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised ained (fotosüntees) Alumine, heterotroofne rinne,Maa “pruun vöönd”.Siin toimuvad protsessid, mille käigus surnud orgaaniline aine laguneb anorgaanilisteks aineteks

  9. VEEÖKOSÜSTEEMI RUUMILINE STRUKTUUR Autotroofne rinne – fütoplankton ehk taimhõljum,koosneb vees hõljuvatest taimedest ja teistest autotroofsetest organismidest, näiteks, Vetikatest. Ookeani fütoplanktooni produktsioon on keskmiselt 500 mlrd tonni orgaanilist ainet aastas. Nektonehk ujum on suuremad veeorganismid, kes suudavad vees aktiivselt liikuda ja läbida pikki vahemaid (näiteks kalad) Bentosehk põhjaelustik on veekogude põhjas elavate organismide kogum (näiteks merekarbid, meritähed jt)

  10. ÖKOSÜSTEEMI LIIGILINE STRUKTUUR • Näitab bioloogilist mitmekesisust ehk biodiversiteeti (liikide paljusust) • Liigirikad ökosüsteemid: troopiline vihmamets, korallriff; küpsed kooslused • Liigivaesed ökosüsteemid: tundra, Antarktika, kõrb, stepp, antropogeensed ökosüsteemid (viljapõllud, puuviljaaed, linn); noored kooslused

  11. ÖKOSÜSTEEMI TROOFILINE STRUKTUUR

  12. ÖKOSÜSTEEMI OMADUSED (1) • Autotroofsete ja heterotroofsete protsesside vastastikune toime Autotroofsed protsessid– orgaaniliste ainete süntees anorgaanilistest ainetest Heterotroofsed protsessid – orgaaniliste ainete lagunemine anorgaanilisteks aineteks V1 nCO2 + mH2O ↔ Cn(H2O)m + nO2 V2 V1 – autotroofsete protsesside kiirus V2 – heterotroofsete protsesside kiirus Tänapäeval V1≈V2 Perioodil kui V1>>V2, tekkisid fossiilkütused

  13. ÖKOSÜSTEEMI OMADUSED (2) • Ökosüsteemide iseregulatsioon On tagatud sisemehhanismidega

  14. Homöostaas– süsteemide omadus säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi põhiomaduste liigset hälbimist. Loomade populatsiooni homöostaasi reguleerib juurdepääs toiduressurssidele. ÖKOSÜSTEEMI OMADUSED (3)

  15. ÖKOSÜSTEEMI OMADUSED (4) STABIILSUS Resistentsus on ökosüsteemi vastupidavus, vastupanuvõime keskkonnateguritele Elastsus on ökosüsteemi võime pärast häiringut taastada oma häiringueelne seisund

  16. ÖKOSÜSTEEMI OMADUSED (5) Ökosüsteemi stabiilsus sõltub • bioloogilisest mitmekesisusest, • siseaineringetest, • aineringete kiirusest

  17. ÖKOSÜSTEEMIDE ARENG • Ökosüsteemides toimuvad muutused – tsüklilised ja edasiarenevad. • Tsüklilised muutused on seotud aastavahetustega • Edasiarenevad muutused e. suktsessioon viivad koosluste lõppasmeni ehk kliimakseni • Suktsessioon on erinevate koosluste vahetumine ajas samas kohas. • Suktsessiooni kestus on tuhanded ja miljonid aastad

  18. SUKTSESSIOON SUKTSESSIOON PRIMAARNE Algab täiesti uuel maa-alal. Näiteks, merest paljustunud maapinnale kujuneb alguses rannaniit, järgneb põõsastik, siis ranna-lehtpuumets ning kuuse- või männimets SEKUNDAARNE Algab kohas, kus kliimaks on hävinud või hävitatud. Näiteks, raiesmike või põlendike metsastumine

  19. SUKTSESSIOON SUKTSESSIOONI ARENGURIDA

  20. SUKTSESSIOON SUKTSESSIOONI ARENGURIDA

  21. Populatsiooniökoloogiajakoosluseökoloogia • Ökoloogia harud, mis uurivad organismide omavahelisi suhteid. • Populatsiooni moodustavad teatud piirkonnas ühtaegu elavad sama liigi isendid. • Populatsioon on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest samasugustest kogumitest sel määral eraldunud, et nad võivad geneetiliselt lahkneda. • Looduses on populatsioone sageli raske eristada.

  22. “Demograafilisi” tunnuseid 1.soolist jaotumist 2.sündivust 3.suremust 4.vanuselist struktuuri “Ruumilisi” tunnuseid 1.levikut 2.tihedust 3.rännet 4.laienemist Populatsioonide kirjeldamisel uuritakse:

  23. Biootiline potentsiaal • Peaaegu kõikidel populatsioonidel on võime suureneda nii, et Maa kattuks populatsiooni isendite järglastega, kui seda mingid välised tegurid ei tõkestaks. • Võimet suureneda nimetatakse biootiliseks potentsiaaliks.

  24. Populatsiooni kasv

  25. Kuni keskkonnatingimused populatsiooni kasvu piirama ei hakka, toimub see eksponentsiaalselt • Bakterid poolduvad iga 20 minuti tagant. • See tähendab – 40 minutit peale kasvupinnasesse sattumist on baktereid 4. • 24 tunni pärast 1024 isendit.

  26. Mõne aja pärast hakkavad juurdekasvu piirama ruumi- või toidupuudus ja vaenlased. • Populatsiooni tihedus jääb püsima tasemele, kus sündivus on tasakaalus suremusega. • Reaalse populatsiooni tihedus kõigub tasakaalulise tiheduse ümber. • Kui populatsiooni kasv on alguses väga kiire, siis võib sellele järgneda populatsiooni tugev kahanemine või väljasuremine.

  27. Suurimat populatsiooni tihedust, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse biotoobi kandevõimeks. • Populatsiooni alguses kiirenevat, siis aeglustuvat ja kandevõime tasandil lakkavat kasvu kirjeldab logistiline kasvukõver.

  28. Lisaks sündivusele sõltub populatsiooni kasvukiirus veel sugupõlve kestusest ja suguküpsuseast. • Näiteks inimene – naise fertiilne iga: 15-45 • Kui naine sünnitab esimese lapse 13 aastaselt ning peres oleks 3,5 last, siis on kasvukiirus sama kui naine oleks 20 ning tal oleks keskmiselt 4,5 last. • Sama kasvukiiruse annab 25 aastaselt esmakordne sünnitus ja 6 last. • Seega oleks rahvaarvu kasvu pidurdamiseks lisaks sündivuse kontrollile vaja ka abiellumisiga edasi nihutada.

  29. Ühte kooslusesse kuuluvate eri populatsioonide isendite arvukust mõjutavad: • liigisisene ja liikidevaheline konkurents • Sümbioos (mutualism) • kisklus ja parasiitlus. • Inimeste mõjust populatsioonide vastastikustele suhetele teatakse siiani üsna vähe. • Ökoloogiline konkurents tekib seal, kus konkurendid kasutavad üht toitu või eluruumi ja mõjutavad seetõttu üksteise elutingimusi.

  30. Konkurentsiga on tihedalt seotud ökoloogilise nišši mõiste. • Oma nišis leiab populatsioon kõik püsimiseks tarvilikud keskkonnavarud. • Mida sarnasemad on eri populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents juhul, kui mingi ühiselt kasutatav ressurss muutub piiratuks. • Kaks liiki saavad samas keskkonnas elada vaid siis, kui nende ökoloogilised nišid teineteisest piisavalt erinevad.

  31. Mutualism: • Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik seos • Mõlema liigi isendid kasvavad teineteise läheduses paremini ja annavad rohkem järglasi. • See on looduses väga tavaline ja laialt levinud vastasmõjutüüp.

  32. Kui üks organism on teisele toiduks, kusjuures saak on ründehetkel elus, siis on tegemist kisklusega. Nii laia kiskluse definitsiooni alla kuulub ka parasiitlus. Kisklust klassifitseeritakse tihti toiteallika järgi: Lihasööjaid nimetatakse karnivoorideks taimtoidulisi herbivoorideks segatoidulisi omnivoorideks. Kisklus

  33. Läbi kisklus-suhte liigub energia ühelt troofiliselt tasemelt teisele, mis paneb aluse keerukate hierarhiliste toitumisvõrgustike tekkele ning on ökosüsteemi kontseptsiooni aluseks.

  34. Kiskja ja saagi omavaheline sõltuvus

  35. Kõige lihtsam ökosüsteem koosneb produtsendist, tarbijast ning lagundajast. • Süsteemi saabuva energia abil loob produtsent anorgaanilisest ainest orgaanilist, mida omakorda tarbivad tarbija ja lagundaja. Viimane vabastab orgaanilisest ainest anorgaanilise, mida produtsent saab taas kasutada. • Ökosüsteemi areng liigub suletud aineringe suunas.

  36. Ökosüsteem on koosluste ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna • Ökosüsteemis on organismid üksteisega seotud toitumissuhete (aine- ja energiaülekanne) kaudu ning koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad nad isereguleeruva areneva terviku.

  37. Isereguleeruva arenemisprotsessi käigus kujuneb ökosüsteemis välja ökoloogiline tasakaal. • seisund, kus: • erinevate liikide konkurents ressursside pärast on minimaalne, • koosluste struktuur on maksimaalselt liigestunud, • aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne väljalangeva biomassiga.

More Related