1 / 36

Ö KOLOOGIA ALUSED

Ö KOLOOGIA ALUSED. LOENG 1 LEKTOR A. ZGURO. ÖKOLOOGIA ALUSED. Ökoloogia aine Ökoloogia alldistsipliinid Ökosüsteemi mõiste Biosfäär kui globaalne ökosüsteem Keskkonnategurid (ökoloogilised faktorid) Limiteerivad ökoloogilised faktorid Elukeskkond. ÖKOLOOGIA AINE. Ökoloogia

halen
Télécharger la présentation

Ö KOLOOGIA ALUSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. ÖKOLOOGIA ALUSED LOENG 1 LEKTOR A. ZGURO

  2. ÖKOLOOGIA ALUSED • Ökoloogia aine • Ökoloogia alldistsipliinid • Ökosüsteemi mõiste • Biosfäär kui globaalne ökosüsteem • Keskkonnategurid (ökoloogilised faktorid) • Limiteerivad ökoloogilised faktorid • Elukeskkond Loeng 1

  3. ÖKOLOOGIA AINE Ökoloogia kreeka sõnadestoikos – maja, kodu, elupaik logos – teadus, õpetus Ökoloogia – teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid Saksa loodusteadlane Ernst Haeckel 1866.a Loeng 1

  4. ÖKOLOOGIA AINE • Ökoloogia – teadus, mis uurib loodus- ja antropogeensete süsteemide funktsioneerimise seadusi, samuti looduse ja inimühiskonna omavaheliste suhete optimaalseid vorme. • Экология – это наука, которая изучает законы функционирования природных и антропогенных систем, а также ищет оптимальные формы взаимоотношения природы и человеческого общества Loeng 1

  5. ÖKOLOOGIA AINE Loeng 1

  6. ÖKOLOOGIA AINE Loeng 1

  7. ÖKOLOOGIA ALLDISTSIPLIINID Loeng 1

  8. ORGANISEERITUSE TASEMED • MOLEKULID • AATOMID • NUKLONID • ELEMENTAARSED OSAKESED Ökoloogia tegeleb ökosüsteemide tasandiga Loeng 1

  9. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED Loeng 1

  10. Ökosüsteem -isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist (elupaigast) ja milles toimub aine- ja energiaülekanne toitumissuhete kaudu. Экосистема – это безразмерная устойчивая система живых и неживых компонентов, в которой совершается внешний и внутренний круговорот вещества и энергии. Arthur Tansley ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Loeng 1

  11. ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Ökosüsteemi moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid Loeng 1

  12. ÖKOSÜSTEEMIDE LIIGID MAKROÖKOSÜSTEEMID (OOKEAN, ANTARKTIKA, TUNDRA) Loeng 1

  13. ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE • Mikroökosüsteemid Akvaarium Känd Tiik Loeng 1

  14. ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE • Mesoökosüsteemid Jõgi Mets Loeng 1

  15. ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Makroökosüsteemid Ookean Antarktika Tundra Loeng 1

  16. ÖKOSÜSTEEMI MÕISTE Antropogeensed ökosüsteemid Kosmoselaev Linn Põld Loeng 1

  17. BIOSFÄÄR Biosfäär – globaalne ökosüsteem kreeka sõnadest: bios -elu sphaira – kera, sfäär Eduard Suess, 1875 Vladimir Vernadski,1926 Biosfäär – Maa elukeskkond Loeng 1

  18. BIOSFÄÄR Loeng 1

  19. BIOSFÄÄR • Elu eksisteerimise piirkond – alad, kus on tingimused elusorganismide ellu jäämiseks ja paljundamiseks • Поле существования жизни – участки, где есть условия для выживания и размножения организмов • Elu püsivuse piirkond –territooriumid, kus organismid jäävad ellu, kuid ei ole võimelised paljuneda • Поле устойчивости жизни – территории, где живые организмы могут лишь выживать, но не могут размножаться Loeng 1

  20. BIOSFÄÄR Biosfääri piirid Ülemine: osoonikiht kõrgusel 16-25 km Alumine: • litosfääris sügavusel 2-3 km • hüdrosfääris sügavusel 10-11 km Loeng 1

  21. KESKKONNATEGURID KESKKONNATEGURID – on organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjustavad keskkonna elemendid või protsessid Loeng 1

  22. KESKKONNATEGURID Abiootilised tegurid: • Füüsikalised:päikesekiirgus, valgus, temperatuur, niiskus, rõhk, tuli, sademed, tuul jt. • Keemilised:atmisfäärigaasid (hapnik, süsihappegaas) soolsus, vee ja mulla pH, toiteelemendid jt. Loeng 1

  23. KESKKONNATEGURID Biootilised tegurid:organismidevahelised suhted • Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) • Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents) Loeng 1

  24. KESKKONNATEGURID Antropogeensed tegurid: • Maavarade kaevandamine • Metsaraie • Soode kuivandamine • Jahindus, kalandus • Tööstus • Põllumajandus Loeng 1

  25. LIMITEERIVAD TEGURID • Piirav ehk limiteeriv tegur – tegur, mis piirab organismi eksisteerimist (kasvu, aktiivsust, paljunemist jne) kõige rohkem • Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes • Miinimum – teguri väiksem vajalikkuse määr, mida organism veel talub • Maksimum – teguri suurim vajalikkuse määr, mida organism veel talub • Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Loeng 1

  26. optimum Organismi kasv MAKSIMUM temperatuur MIINIMUM LIMITEERIVAD TEGURID • Graafiline väljendus - tolerantsuskõver. • Sellel märgitakse: • alumine ja ülemine taluvuslävi • optimaalne tsoon ja optimum • horisontaalteljel teguri intensiivsus • vertikaalteljel organismi aktiivsus, mingi eluprotsessi sõltuvus antud tegurist Organismi taluvuspiirid olenevalt keskkonnateguri intensiivsusest Loeng 1

  27. ÖKOLOOGILINE AMPLITUUD • EÜRÜTOOPSED ORGANISMID –laia ökoloogilise amplituudiga organismid • Eurütermsed organismid (teguriks on temperatuur). Näiteks, Niiluse jões elav hammaskarpkala on aktiivne +10ºC kuni +40ºC temperatuuri juures • Eurüfaagid (teguriks on toit). Näiteks, rändrott, naerukajakas, inimene • Eurühaliinsed organismid (teguriks on soolsus). Näiteks, balti lamekarp, põisadru Loeng 1

  28. ÖKOLOOGILINE AMPLITUUD • STENOTOOPSED ORGANISMID – kitsa ökoloogilise amplituudiga organismid • Stenotermsed organismid (teguriks on temperatuur). Näiteks, arktiline kala kirju trematoom elab meres -2ºC kuni +2ºC temperatuuri juures • Stenofaagid (teguriks on toit). Näiteks, bambuskaru, koaala • Stenohaliinsed organismid (teguriks on soolsus). Näiteks, mageveetigu Loeng 1

  29. Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem 1840.a Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist 1910.a LIMITEERIVAD KESKKONNATEGURID Liebigi tünn Loeng 1

  30. ELUSAINE Loeng 1

  31. ELUSAINE Autotroofid –esmase orgaanilise aine loojad, sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, nitraadid jt) Fotoautotroofid (taimed)Kemoautotroofid (tsüanobakterid) Loeng 1

  32. ELUSAINE Heterotroofid – orgaanilise aine tarbijad, organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumissaadustest. NekrotroofidBiotroofidSaprotroofid Loeng 1

  33. ELUSAINE Miksotroofid – organismid, kes võivad toituda nii autotroofselt, kui heterotroofselt (näiteks, putuktoidulised taimed) Венерина мухоловкаРосянка Kärbsepüünis Drosera tokaiensis Loeng 1

  34. KEEMILISED ELEMENDID ORGANISMIDE KOOSTISES Biogeensed elemendid О ~ 70%, С ~ 18%, Н ~ 10% organismide massist, N, P, K, kokku~ 60 keemilist elementi Loeng 1

  35. ELUKESKKONNAD Organismi elukeskkond on abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite kogum, mis mõjutab organismi elu • ÕHK • VESI • MAISMAA • ORGANISM Loeng 1

  36. BIOINDIKAATORID Bioindikaatorid on liigid, keda saab kasutada ökosüsteemi või keskkonna seisundi hindamiseks (samblad ja samblikud, vähid jt) Loeng 1

More Related