Kursus 1: Looma heaolu Teema 2: Looma heaolu definitsioonid Õppetund 2: Ülevaade II

1. Poola Teaduste Akadeemia T. Jezierski T. Kaleta Kursus 1: Looma heaoluTeema 2: Looma heaolu definitsioonidÕppetund 2: Ülevaade II

2. Looma heaolu definitsioon Looma heaolu seostub indiviidi elu kvaliteediga (Encyclopaedia of Animal Behaviour). Definitsioonis peab kajastuma kuidas loom tajub elu kvaliteeti ning kuidas inimene mõistab looma elu kvaliteeti. • Sissejuhatus • Erinevad lähenemisviisid looma heaolule • Tundmused ja emotsioonid • Funktsionaalne lähenemisviis • Naturalistlik lähenemisviis • Liigispetsiifilised probleemid hobustel • Kirjandus Täiendav materjal WP1T2L2.pdf

3. 1.Sissejuhatus “Looma heaolu” mõiste defineerimiseks ning heaolu objektiivsete näitajate leidmiseks on tehtud palju katseid. Universaalset definitsiooni ei ole olemas. Teadlased, tootjad ja tarbijad lähenevad heaolu mõistele erinevalt. Ühiskonna suhtumine loomadesse, keda inimene aretab ja kasvatab, mahub vahemikku: • Radikaalne utilitarism –inimese huvid on eelistatud võrreldes loomade huvidega; loomsete saaduste tootmine peab olema tulemuslik, et tagada tarbijale odav ja tervislik toiduaine. • Radikaalne vaade loomade õigustele – inimesel ei ole õigust kasutada loomi kui toiduallikat, samuti kasutada neid tööloomana, meelelahutuseks, katseteks.

4. 2.Erinevad lähenemisviisid looma heaolule Ameerikas tähendab mõiste “heaolu” hoolitsemist inimese ja loomade vajaduste eest. Looma siseseisundi iseloomustamiseks rakendati mõistet “komfort”/ “rahulolu” (well-being). Looma heaolu tähistas inimese püüdlust soodustada komforti e rahulolu. Euroopas on need mõisted kasutusel sünonüümidena. Lähenemine looma heaolule baseerub looma “tundmustel” ja emotsioonidel (feelings), haarates psüühilist rahulolu kui looma subjektiivset kogemust. Negatiivseid tundmusi – valu kannatused, distress, ebamugavus – tuleb vältida. Positiivseid tundmusi – “viie vabaduse” nõuete täitmine, põhilised liigispetsiifilised vajadused, komfort, mõnu jt – tuleb soodustada.

5. 3.Tundmused ja emotsioonid Rida kirjanduses esitatud heaolu definitsioone, mis baseeruvad “tundmustel”, on tsiteeritud Fraser jt, 1997 järgi. Vt täiendav materjal • Enamus neist definitsioonidest saavad olla vaid spekulatiivsed, sest mitte kunagi ei saa me vastust loomalt endalt – kuidas ta ennast tunneb? Samas, igas keskkonnas on alati väljakutsed ja kui loomad on võimelised nendega hakkama saama, on füsioloogiline heaolu hea. • Eristatakse erinevaid kohanemise strateegiaid: • Tunnetuslikud (kognitiivsed) strateegiad – mentaalse stimuleerimise vormide omandamine, mälu, põhjuslikkus, motiveeritus, probleemi lahendus jt. • Käitumisalased strateegiad – pääsemine, eemaldumine ohust, sotsiaalse toetuse otsimine jt. • Sageli on need strateegiad ühildatud. 1

6. 3. Tundmused ja emotsioonid “Tundmustel” põhineva lähenemisviisi meetodid: 1. Eelistuskatsed (täiendav materjal pdf fail) 2. Juhtumiuuringud (pdf fail) 3. Operantse tingituse katsed (pdf fail) 4. Psüühilise rahulolu hindamine (käitumise abil) Psüühilise rahulolu hindamine Loomad ei saa edastada meile otseselt oma subjektiivseid “tundmusi”, kuid neid saab välja lugeda loomade käitumisest. Halva heaolu käitumuslikud tunnused võivad olla vähem või rohkem nähtavad, neid võib iseloomustada kui muutusi normaalses liigiomases käitumises või käitumismustrites (liikumiskäitumine, puhkamine, toitumine, mängimine, kehahooldus, sotsiaalne käitumine, häälitsemine jt). Näide: veiste ebanormaalne asend lamamisel (joonis 1)

7. 3. Tundmused ja emotsioonid Ebanormaalse käitumise esinemine (stereotüüpne käitumine, püsivad voomad, konfliktne käitumine, enesevigastamine, apaatia jt.) viitavad halvale heaolule. Kraapimine on paljudel loomadel normaalne käitumisreaktsioon, kuid selle sage sooritamine võib olla heaolu probleemi tunnuseks (joonis 2). Stereotüüpne käitumine - ühesuguste liigutuste sage sooritamine, millel puudub füsioloogiline otstarve: tammumine, ringlemine, pöörlemine, kõikumine, piirete närimine, enese pidev lakkumine ja hõõrumine, sulgede nokkimine, õhuneelamine. Konfliktsed käitumised: loom on motiveeritud sooritama samaaegselt kahte teineteist välistavat käitumist. Asenduskäitumine on antud situatsiooniga mitteseotud või mittevastav käitumine . Näiteks hakkavad loomad frustratsiooni vähendamiseks end sügama või käituvad agressiivselt naabruses asuva kaaslase või objekti suhtes. Hobuste suunatud agressioon enne söötmist (joonis 3). 1

8. 3. Tundmused ja emotsioonid Püsivad voomad kuuluvad stereotüüpse käitumise hulka (kõikumine, õhu neelamine hobustel, saba hammustamine, piirete närimine sigadel, sulgede kitkumine lindudel jt.). Õhu neelamine hobusel : joonis 4. Ebanormaalse käitumise puudumine ei ole heaolu tunnus, kuna halva heaolu korral ei ilmuta loomad alati nähtavaid tunnuseid. Teisalt võivad käitumishälbed olla looma kohanemise tunnuseks keskkonna stiimulitega, mitte looma kannatuse tunnuseks. Latri närimine hobustel (joonis 5). 1

9. 3. Tundmused ja emotsioonid “Tundmustel” põhineva lähenemisviisi eelised ja puudused Eelised: vastab seisukohale, et loomade kohtlemine ei tohi põhjustada liigset kannatust ning ebakohaselt vähendada loomade rahulolu (komforti). Asetab esiplaanile looma huvid võrreldes inimese huvidega. Loomadel on võimalus väljendada, mida nad tunnevad või eelistavad. Puudused: teaduslik arusaamine looma tundmustest ja emotsioonidest ning subjektiivsest kogemusest on siiani ebaselge. On vaja välja töötada objektiivsed hindamise meetodid.

10. 4. Funktsionaalne lähenemisviis “Funktsionaalne” lähenemisviis keskendub looma bioloogilisele talitlusele. Vastavalt sellele lähenemisviisile on halb heaolu põhjustatud esmajoones haigustest, vigastustest ja alatoitumusest. Head heaolu iseloomustavad rahuldav kasv, paljunemine, füsioloogiliste protsesside normaalne kulg, normaalne käitumine, pikaealisus ning bioloogiline sobivus. Kuidas hinnata looma heaolu ja kuidas heaolu puudumine mõjutab indiviidi tervist ning toob kaasa patoloogiad ja võimaliku surma, on skemaatiliselt esitatud joonisel 1 (Veissier jt, 2000).

11. 4. Funktsionaalne lähenemisviis Mõned kirjanduses toodud ning funktsionaalsel lähenemisviisil põhinevad heaolu definitsioonid on tsiteeritud Fraser jt, 1997 järgi. Põhjalikum informatsioon vt täielikust materjalist. Funktsionaalne lähenemine rõhutab, et bioloogilisel talitlusel põhinevad näitajad annavad objektiivsema informatsiooni kui tundmustel ja emotsioonidel põhinev lähenemisviis. Funktsionaalset lähenemisviisi kasutavad sagedamini aretajad ja loomaarstid.

12. 4. Funktsionaalne lähenemisviis Funktsionaalse lähenemisviisi meetodid: 1. Kasvu-, produktiivsuse ja reproduktsiooninäitajate kvantifitseerimine, eeldades, et heaolu taseme langus vähendab kaubanduslikku tootlikkust. 2. Epidemioloogilised meetodid 3. Patoloogia meetodid: vigastuste ja tervise potentsiaalsete ohtude identifitseerimine 4. Immunosupressiooni uurimine: neerupealiste aktiivsus, T rakkude interleukiin II produktsiooni langus, antikehade aktiivsuse vähenemine 5. Füsioloogiliste muutuste mõõtmine (vastus akuutsele stressile): hüpotalamo-hüpofüsiaal-adrenaalne telg (plasma glükokortikosteroidid), sümpatoadrenaalsüsteem (adrenaliin, noradrenaliin, südame löögisagedus)

13. 4. Funktsionaalne lähenemisviis Heaolu lihtsamad kriteeriumid funktsionaalse lähenemisviisi korral: 1. Loomade välimus ja pidamistingimused 2. Tervis 3. Toodang Joonis 2 Seos looma heaolu ja toodangu vahel Joonis 6 Munakanade sulestiku vigastused patareides pidamisel Joonis 7 Emiste ja põrsaste pidamine (Poola Pulawska sigade pidamise traditsiooniline süsteem – kõik nõutavad tingimused on täidetud) Joonis 8 Poola punased lehmad karjamaal

14. 4. Funktsionaalne lähenemisviis Otsitakse võimalusi kombineerida looma bioloogilise talitluse ja subjektiivse kogemuse andmeid kui heaolu näitajaid ning moodustada neist hierarhiline järjestus. Heaolu lihtsamad kriteeriumid funktsionaalse lähenemisviisi korral: • Loomade vajaduste hierarhia • Curtis Hurnik ja Lehman • (1987) (1985) • Füüsilised vajadused 1. Elu säilitamise vajadus • Ohutuse vajadus 2. Tervise säilitamise vajadus • Käitumise vajadused 3. Komfordi vajadus

15. 4. Funktsionaalne lähenemisviis Heaolu seisundi füsioloogilised näitajad : Üheks näitajaks on hormoonide tase. Nii füüsikaliste kui psüühiliste stressorite mõjul aktiveeritakse sümpaatiline närvisüsteem. See tingib hingamise ja südametalitluse kiirenemise ning vere ümberjaotumise, soodustades looma aktiivset tegevust (võitlus, põgenemine). Adrenaliini ja noradrenaliini paiskumine neerupealistest vereringesse pikendab neid efekte. Neerupealised vabastavad ka kortikosteroide, mis soodustavad organismi varustamist energiaga. Lühiajaliselt on sellised reaktsioonid kasulikud, võimaldades loomal aktiivselt kohaneda stressoriga. Kortikosteroidide sekretsioon, mis on seotud püsiva stressiga, kutsub esile ka kahjulikke muutusi: immuunsüsteemi supressioon, maohaavandid, kasvu ja reproduktsiooni reguleerivate hormoonide taseme muutused. Selliste kroonilise stressiga kaasnevate muutustega seoses on õigustatud toodangu ja tervisliku seisundi kasutamine heaolu näitajana.

16. 4. Funktsionaalne lähenemisviis Funktsionaalse lähenemisviisi eelised ja puudused Eelised: funktsionaalnelähenemine rõhutab seisukohta, et loomad peaksid arenema normaalselt ning olema terved. Seega on selline kontseptsioon vastuvõetavam nii loomakasvatajatele kui loomsete produktide tarbijale. Kriteeriumid ja mõõtmine on teaduslikult objektiivsemad kui “tundmustel “ põhineva lähenemise korral. Puudused: puudub konsensus, kuidas muutus bioloogilises talitluses kajastub looma elu kvaliteedis. Esineb tendents asetada inimese huvid looma huvidest kõrgemale.

17. 5. Naturalistlik lähenemisviis Nõuded: heaolu edendamiseks tuleb loomi kasvatada “looduslikus” keskkonnas, mis võimaldab neil käituda “loomulikul” viisil. Definitsioonid, mis on iseloomulikud naturalistlikule lähenemisele, on osaliselt toodud Fraser jt, 1997 järgi. Põhjalikum informatsioon pdf dokumentidest. Meetodid, iseloomulikud “naturalistlikule “ lähenemisele: 1. Loomade käitumise uurimine looduslikes või pool-looduslikes tingimustes ning võrdlemine tehiskeskkonnas elavate loomade käitumisega. Erinevused viitavad tehiskeskkonna tingimuste puudulikkusele ning näitavad loomade heaolu taset. 2. Kõiki käitumisi edendava keskkonna kindlakstegemine või kujundamine.

18. 5. Naturalistlik lähenemisviis Naturalistliku lähenemisviisi eelised ja puudused Eelised: lähenemine sobib laialt levinud arvamusega, et põllumajandusloomi tuleb pidada “looduslikus” keskkonnas või tingimustes, mis vähendab üldsuse muret loomade heaolu pärast ning soodustab kvaliteetset ja tervislikku toodangut, võimaldab loomadel käituda loomupäraselt ja soodustab bioloogilist talitlust. Puudused: lähenemisviis idealiseerib looduslikku keskkonda, mis nagu soodustaks täielikku heaolu. Ei võeta arvesse mõningaid aspekte, mis on looma heaolule kahjulikud (nt hirm kiskjate ees, rivaalitsemine jt). Eirab loomade võimet kohaneda tehiskeskkonnaga nii lühiajalise adaptatsiooni kui pikaajalise geneetilise selektsiooni kaudu. Looduslik pidamine võib põhjustada haiguste ja tervise probleeme. Tänapäeva pidamine on hügieenilisem, loomadel on vähem võimalusi kontaktideks patogeenide ja parasiitidega. Alternatiivsed pidamissüsteemid suurendavad inimtööjõu vajadusi.

19. 6. Hobuste liigispetsiifilised probleemid Kodustatud hobustele on tagatud varustatus söödaga, varjualusega, veterinaarse teenindusega, kaitsega, st võimalusega elada tingimustes, kus puuduvad probleemid, millega kohtuvad mets- või taltsutamata hobused. Hobuste pidamise ja heaoluga seotud käitumisprobleemide olemusest arusaamine võimaldab minimaliseerida tehiskeskkonna negatiivset mõju hobusele. Peamised küsimused naturalistlikul lähenemisel hobuste heaolule: Traditsioonilise tallispidamise süsteemi muutmine väljas- või vabapidamiseks. Looduslikuma sööda ja söötmissüsteemi kasutamine, mis stimuleerib oraalset aktiivsust. Parem sotsiaalne kontakt karjakaaslastega. Inimese sekkumise vähendamine miinimuminihobuste looduslikul pidamisel. Traditsiooniliste treeningmeetodite muutmine looduslikumaks.

20. 5 Kirjandus Täiendavaks lugemiseks pdf dokument jakoduleheküljed: http://www.animalwelfarecouncil.com/html/aw/rights.php http://www.fawc.org.uk/freedoms.htm http://www.oie.int/eng/welfare2004/proceedings.pdf