KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

1. KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA Jüri Sepp

2. KÕ (property rights) mõiste • Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressurssidega (mitte üksnes omandiõigust), sh • Kasutusõigus (usus) • Muutmisõigus (abusus) • Tulemi omastamise õigus (usus fructus) • Võõrandamisõigus

3. KÕ teooria põhiteesid (1) • Olemasolevaid ressursse käsutavad ikka mingid indiviidid - sõltumata parajasti kehtivast omandiõigusest. Ka riikliku omandi puhul otsustavad ressursside kasutamise üle siiski üksikisikud. Eriti selgelt ilmnes see käsumajanduse tingimustes.

4. KÕ teooria põhiteesid (2) • Millised inimesed milliseid ressursse käsutavad, sõltub kehtivast korrast. • Selle korra elementideks võivad olla konstitutsioon, seadus, leping, organisatsiooni põhikiri, kodukord, kasutusjuhend, tava, vaikiv nõusolek jt institutsioonid.

5. KÕ teooria põhiteesid (3) • Indiviidid käituvad (keskmiselt) ratsionaalselt - püüavad oma käsutusõigustest saada nii palju kasu kui võimalik. • Rahvamajandusliku optimumi saavutamine sõltub käsutusõiguste defineeritusest ja tagatusest – suurem selgus välistab välismõjusid

6. KÕ teooria põhiteesid (4) • Toetudes teesidele 2 ja 3 on võimalik teatud usaldatavusega ennustada, kuidas indiviidid (keskmiselt) käsutusõiguste antud jaotuse korral käituvad. • Ja vastupidi, saab öelda, kuidas tuleks käsutusõigused mingis inimkollektiivis või organisatsioonis jaotada, et saavutada seadusandja või organisaatori poolt soovitud eesmärki.

7. Käsutusõigused turul.Coase teoreem • KÕ teooria seisukohalt seisnevad turutehingud mitte niivõrd ressursside, kuivõrd nendega seotud käsutusõiguste liikumises. • Coase: transaktsioonikuludeta maailmas on käsutusõiguste vahetamise teel saavutatav ressursside optimaalne jaotus sõltumata õiguste esialgsest jaotusest.

8. Välismõjude internaliseerimine • Suitsetaja ja mittesuitsetaja • Lärmav naaber • Karja- ja viljakasvataja • Saastav naabervald • Väetav farmer • Ignalina tuumajaam • Ukraina tuumarelvastus

9. Formaliseeritud analüüs • Olgu meil kaks toanaabrit: suitsetaja S ja mittesuitsetaja M. Nende rahas mõõdetavad kasufunktsioonid ühes toas elamisest on seotud suitsetamise tasemega x (näiteks pakki päevas): • US = 40x1/2 • UM = 100-20x

10. Tehingukasu sõltuvus suitsetamisest

11. Marginaalid

12. Õiguste algjaotus • Vaatleme kahte algvarianti: • 1. Suitsetamine toas on keelatud. • 2. Lubatud on suitsetada kuni 3 pakki. • Saab näidata, et õiguste ostu-müügiga jõutakse mõlemal juhul ühesuguse suitsetamise tasemeni. • Esimesel juhul võib M müüa oma keelamis-, teisel aga S oma suitsetamisõigust.

13. Suitsetamine keelatud • US = 40x1/2 – px • UM = 100 – 20x + px • p – suitsetamisõiguse ostuhind • US’ = 20x-1/2 – p = 0; pS = 20x-1/2 • UM’ = -20 + p = 0; pM = 20 • Tasakaal saavutatakse kui pS = pM • x*1 = 1

14. Suitsetamine lubatud (n = 3) • US = 40x1/2 + p(n – x) • UM = 100 – 20x – p(n – x) • p – suitsetamisõiguse müügihind • US’ = 20x-1/2 – p = 0; pS = 20x-1/2 • UM’ = -20 + p = 0; pM = 20 • Tasakaal saavutatakse kui pS = pM • x*2 = 1 = x*1; p* = 20 = US’(1) = UM’

15. Järeldused • Seega langeb suitsetamisõiguse hind (p = 20) ja suitsetamistase mõlemal juhul kokku, mis kinnitab Coase’i teoreemi, et ressursside Pareto-optimaalne lõppjaotus ei sõltu teatud eeldustel õiguste esialgsest jaotusest. • Siiski on midagi, mis sõltub kindlasti õiguste algjaotusest. See on nimelt tehingukasu jaotus osaliste vahel. Meie näites mõõdab seda kasufunktsioonide tase. Võib näidata järgmise tabeli kujunemist:

16. Tehingukasu ja selle jaotus

17. Edgeworthi boks (x* = 1)

18. Edgeworthi boks (x* = x(n)) n Õigus M UM(n) x*<n UM(0) US(n) x*(n) x*>0 US(0) S 0 Raha

19. Normi valik • x* = 1; p* = 20 • US = 40 + 20(n – 1) > 0; n > -1 • UM = 80 – 20(n – 1) > 0; n < 5 • -1 < n < 5

20. Riigi sekkumise vajadus väheneb kui eraviisilised läbirääkimised ja kokkulepped välismõjudega seotud õiguste ostu-müügi üle on tõenäolised Riigi sekkumine on vajalik sest enamasti ei saa suurte transaktsiooni-kulude tõttu loota välismõjude eraviisilisele internaliseerimisele Majanduspoliitilised järeldused

21. Teoreemi eeldused • välismõju ise ning tema väljastaja ja vastuvõtja on teada, • tegemist on kahe osapoolega, • läbirääkimistel ei kasutata võimu, • puuduvad kulud vastastikuseks informeerimiseks tootmistingimustest, samuti ka kahjutasu või preemiamakseid käsitleva lepingu koostamiseks, teostamiseks ja kontrollimiseks

22. Probleemid (1) • Osa välismõjusid on väga raskesti mõõdetavad ning nii nende päritolu (väljastajad) kui ka mõju vastuvõtjad on tundmatud. • Näiteks võib tuua loodusreostuse oma ebamääraste ruumiliste (ka rahvusvaheliste) ja ajaliste parameetritega.

23. Probleemid (2) • Sageli on välismõju korral palju väljastajaid ja/või vastuvõtjaid, mis teeb omavahelised läbirääkimised võimatuks või vähemalt väga kulukaks. • Vaid need, kes loodavad oma läbirääkimiskuludest suuremat hüvitist, on kõnelusteks valmis.

24. Probleemid (3) • Isegi kahe läbirääkija korral pole lahendus ühene. • Diplomaatiline osavus ja muud tegurid pealkirja all “võim” võivad kaasa tuua hoopis teistsugused maksed kui eeldatud võimuvaba kohandumiskäitumine. Sel puhul võib kaduma minna ka õiguskorralduse allokatsioonineutraalsus.

25. Probleemid (4) • P.1 viitas sellele, et kulud info hankimiseks välismõju ja nende osaliste kohta võivad olla väga, kohati lausa lõpmatult suured. P.2 rõhutas kulude sõltuvust läbirääkijate arvust. • Just suured transaktsioonikulud teevad enamusel juhtudest välismõju eraviisilise internaliseerimise osaliste seisukohalt juba ette mõttetuks. • NB! Avalikud maksud ja preemiad (“veepenn”)

26. Käsutusõigused ettevõttes • Alchian/Demsetz: Käsutusõiguste jaotus ettevõttes lähtub kollektiivse töö iseärasusest - individuaalse tööpanuse raskest mõõdetavusest. • Kõigi kollektiivi liikmete huvides on otstarbekas sellise “kontrolöri” (eraettevõtja) olemasolu, kes valvaks viilimise järele ja kellele stiimulina kuuluks kasum. • Puhtal kujul on see nii vaid klassikalises omanikuettevõttes

27. Käsutusõiguste lahjendamine • KÕ jagunemine palgaliste juhtide ja omanike vahel. • Juhtide taga (vastas) ei seisa alati mõjukat omanikku, sest osakud on erainvestorite käes väga hajutatud. • Juhtidel tekib võimalus järgida omi eesmärke, mis ei kattu omanike omadega. • Nende eesmärkide taotlemine viib muudel võrdsetel tingimustel madalamate kasumiteni (X-ebaefektiivsus, esinduskulu)

28. Omandisurrogaadid • Kapitalituru surve sunnib juhte tegutsema omanike huvides. Vastasel korral langeks ettevõtte väärtus kapitaliturul ja tekiks ülevõtmise oht uue omaniku poolt koos juhtide vahetamisega. • Konkurents kaubaturgudeltoob välja juhtide omakasupüüdlike toimingute negatiivse mõju ettevõttele ning selle väärtus kapitaliturul langeb. • Konkurents nappide juhikohtade pärast ning juhtide osalemine kasumis (tulemuspalk) aitab viimaseid distsiplineerida ja motiveerida.