1 / 12

EMSL Arutelu-seminar avalike teenuste delegeerimisest kodanikuühendustele

EMSL Arutelu-seminar avalike teenuste delegeerimisest kodanikuühendustele. Veiko Lember TTÜ. Idee ja loogika.

astrid
Télécharger la présentation

EMSL Arutelu-seminar avalike teenuste delegeerimisest kodanikuühendustele

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. EMSL Arutelu-seminar avalike teenuste delegeerimisest kodanikuühendustele Veiko Lember TTÜ

  2. Idee ja loogika • Mõiste: Teenuse lepingulisel delegeerimisel (LD) säilitab valitsus kontrolli ja vastutuse teenuse pakkumise üle ning kohustuse finantseerida teenuse pakkumist, aga delegeerib tegeliku täideviimise erafirmale, vabatahtlikule organisatsioonile või avalikule organisatsioonile. • Erisused: • finantseerimine: segafinantseerimine riigi ja teenuse tarbija vahel, 100 % riik, 100% tarbija • LD protsess võib lõppeda ka senise riigiüksuse jätkamisega kui viimane selles protsessis peaks osalema • Vastutus: kehtib avalike teenuste puhul; ebaoluline nt kontori koristusteenuse juures

  3. Idee ja loogika • Algne idee: Lepingulise delegeerimise korral tekitatakse konkurentsisituatsioon teatud majandustegevuste korral, kus see eelnevalt puudus. • Rõhk: konkurents turu eest, mitte konkurents turul • Uued suunad: konkurentsilt läbirääkimisteni ja koostöö mudeliteni, muutused riigihangetes

  4. Ajalugu • Heaoluriigi küllus • Public choice jt teoreetilised tööd • Buumi algus 1980-d • Buumi hiilgeaeg 1990-te alguses: Kentucky Fried Chicken ja vanglad – mis neid ühendab? • Kainenemine 1990-te II poolel: senised tulemused ebaselged, vaidlus riigi eesmärkidest • Uued suunad 2000-l: on see nii?

  5. Suurbritannia näide • SB kui tüüpiline anglo-saksi mudeli esindaja • Üldine programm • Alguses üksikud teenused • 1980 lõpuks kõik avalikud teenused konkursile: CCT • 1990 alguseks vabatahtlikuks tagasi: Best Value • Kas võimalik tee Eestile? Ei, sest: • Enamus lepingutest võideti alguses KOV üksuste poolt • Üldriiklik null-summa mäng

  6. LD ja vabatahtlikud ühendused • Vabatahtlikke ühenduste kaasamine avalike teenuste pakkumisele aitab kaasa: • Majanduslikele eesmärkidele, n: tõhususe kasv • Poliitilistele eesmärkidele, n: riigi minimiseerimine • Sotsiaalsetele eesmärkidele, n: positiivne diskrimineerimine

  7. Millised teenused? • Poliitilised väärtused • Millised poliitilised väärtused seonduvad lepingulise delegeerimise protsessiga? • Milliseid strateegilisi eesmärke loodetakse saavutada läbi lepingulise delegeerimise? • Riigi ainuolemuslikud funktsiooni • Kas delegeeritav teenus on klassifitseeritav kui riigile ainuolemuslik funktsioon ehk kas põhiseadus lubab teenuse delegeerimist • Kas teenuse elluviimine toob kaasa ka sunnijõu kasutamist? • Kas teenus kuulub kõrgendatud ühiskondliku huvisfääri? • Vastutus • Kas on võimalik tagada selge vastutuse struktuur kasutaja, tellija ja pakkuja vahel? • Kas riigiametnikel on reaalne võimalus teenuse resultaati mõjutada ehk kas neid on võimalik vastutusele võtta delegeeritud teenuse ebaõnnestumise eest? • Kontrolli võimekus (“Tark ostja”) • Kas riik on suuteline teenusepakkumist kontrollima ja kas ta suudab säilitada vajaliku oskusteabe käitumaks “targa ostjana” • Kas institutsionaalne korraldus võimaldab ja toetab lepingulise delegeerimise elluviimist? • Tehingukulud • Kas loodetud kasu kaalub ülesse kulud, mis tehakse lepingulise delegeerimise elluviimisel?

  8. Eesti kui üleminekumaa probleemid • Üks või vähe tegijaid turul. Prevaleerib lühiajalisele kasumile orienteeritus. Viimane otseselt soodustab omakasupüüdu lepingulises suhtes. • Riik ei suuda kontrollida teenuste tegelikke kulusid. • Kodanikud pole LD kursis, ei oska hinnata. • Seadusandliku keskkonna nõrkus. • Välise keskkonna ebastabiilsus. • Avalike poliitikate ebastabiilsus.

  9. Vabatahtlike ühenduste LD probleemide allikad • Konkurentsi puudus, • Administratiivne suutmatus nii ostja kui pakkuja poolel, • Tulemusmõõdikute puudus, • Ebamääraselt defineeritud ja viletsalt elluviidud vastutusmehhanismid, • Kavatsetud poliitika ja tegeliku elluviimise lahknevused, • Klientide tagasiside ei kajastu lepinguliste suhete muutumises, • Poliitiline mõjutatus • Mittetulundussektori muutumine sõltuvaks valituse rahadest, mis viib nende missionni ja põhimõtete muutumiseni, • Organisatsioonid paremaks, tsiviilühiskond nõrgemaks? • „Kooreriisumine“, kus lepingulised teenusepakkujad on huvitatud vaid lihtsamatest juhtumitest

  10. Kuidas edasi? • LD kui võimalus, mitte kohustus • Riigi ja KOV kui “targa ostja” tugevdamine • Vabatahtlike organisatsioonide konsolideerumine • Turu tekitamine kui strateegia • Õige aeg alustamiseks?

  11. Näited • Praamiliiklus – klassikaline vangistus • Parkimine – seadusandliku keskkonna muutumise mõju • Kiirabi – kõige olulisem ajutine leping Eestis • Kust me tuleme - 1787 Inglismaa vangide konvoeerimine. 10 aastaga, mil arendati LD, kaotati sadu inimelusid • Järelevalve, USA vanglate standardid – 20 aastat ja 500 lk • LD kui moevool - 1800-d eravanglad; 1900-d riigivanglad; 2000 – eravanglad, 2100 - ???

  12. Näited • LD mõju VTO-le, ühe organisatsiooni näide • 4 aastat lepingulist suhet riigiga tõi kaasa: • Sisemise suutlikkuse ja bürokraatia paranemine • Suund “tootearendusele” • Eri harudest sai selgepiiriline organisatsioon • Kulude kokkuhoid, tõhususe suurenemine 10% • Vabatahtlikke arv kahanes 75%, suund palgatööle • Investeeringud infotehnoloogiasse, mis ahendas võimalusi täita oma missiooni • Töö fookus nihkus vabatahtlikelt tegevustelt grantide kirjutamisele • Missioonist eraldiseisvate teenuste osakaalu suurenemine raha teenimiseks

More Related