Eesti väärtuspilt. Väärtuste kujunemine ja arendamine

1. Eesti väärtuspilt. Väärtuste kujunemine ja arendamine Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Noorte subkultuuride seminar Tartus, 12. septembril 2008

2. Loengu kava • Mis on väärtused? • Eestlaste väärtused sotsioloogide pilgu läbi • Kes me oleme? • Kas väärtusi saab arendada? Kuidas?

3. Kas Eesti kuulub Euroopa väärtusruumi? • “Kommunistliku diktatuuri ajal, mis tõi Eestile inimohvrite kõrval kaasa tugeva venestamislaine, suutsime oma identiteeti kõige edukamalt kaitsta ühisväärtuste kaudu, mis meid läbi sajandite on sidunud Lääne-Euroopa kultuuriruumiga.” (Lennart Meri, “Väikeriikide roll Euroopa kultuuriruumis”, 2001) • “Oleme olnud edukad kõiges peale Eesti väärtussüsteemi taasloomise.” (Lennart Meri “Poliitiline testament”, 2007)

4. Mis on väärtused? • Väärtused on need asjad, mida me hindame, mida me soovime või taotleme või mida me kardame kaotada. • Väärtushinnangud kujunevad aastatega, neid on suhteliselt raske muuta. • Väärtuste äratundmiseks on vaja kujutlusvõimet.

5. Väärtused jagunevad Positiivsed ja negatiivsed väärtused Positiivsed väärtusedon need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) Negatiivsed väärtusedon need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus

6. Eesti Inimarengu aruanne 2007 • Liiga vähe tähelepanu inim- ja sotsiaalsele kapitalile. • Eesti tulevikku ohustab ühiskonna vähene sidusus, individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, osalusdemokraatia nõrkus, muulaste nõrk integreeritus, madal kodanikuaktiivsus. • Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik

7. Eesti Kirikute nõukogu uuring (2003) Eestimaalaste moraal ja väärtushinnangud Väga tähtsad eluvaldkonnad • Perekond 78% • Töö 38 % • Lähedane inimene väljaspool peret 29 % • Sõbrad 24 % • Poliitika 3 % • Religioon 1 %

8. EMOR-i 2004.a. uuring väärtustest Peamised väärtused: • raha ja paindlikud suhted • vähenenud soov panustada ühiskonda • suurenenud soov saada naudinguid, vähenenud vastutuse tunnetus

9. Rootsi konsultatsioonifirma Kairos Future uuring Global Youth 2006 • Eesti noored hindavad materiaalseid väärtusi, kõrget elu kvaliteeti, sotsiaalset staatust • Võrreldes teiste Euroopa noortega (eriti Skandinaaviaga) väärtustavad enam välimust, sotsiaalset staatust • Teadlikud tarbijad, töökad, edasipüüdlikud, distsiplineeritud • Skandinaavia noortele tähtsad uudishimu, kujutlusvõime pole eesti noortele olulised

10. Missugused on eestlaste väärtused? • Suurem suundumus individuaalsetele naudingutele ja väiksem kollektiivse vastutuse tähtsustamine (Jaanika Hämmal, RISC uuringu andmed) • Viimase 8 aastaga on Eesti arengutendents olnud liikumine “naudingute” suunas, kaugemale EL-i keskmisest • Ajakirja “Economist” 2006. koostatud demokraatia indeksi järgi kuulub Eesti nn vigaste demokraatiate hulka kodanike madala poliitikas osalemise tõttu. Kodanikuvabaduste ja pluralismi osas maailma tippudele lähedal.

11. Eesti väärtuspildi eripärastIngleharti-Welzeli maailma väärtuskaart • Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel edenenud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline. • Eesti inimareng on suhteliselt mahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Vähene erinevuste sallimine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine, püüd eneseväljendamisele

12. Eesti kuulumine Euroopasse • Eurobaromeeter 2006: EL seostub eestlastele mitte väärtusühendusega vaid pragmaatilise hoiakuga: võimalus reisida, saada toetusi, leida töökohti.

13. USA: Negatiivne vabadus (vabadus millestki) Majanduskasv Isiklik rikkus Sõltumatus Euroopa: Positiivne vabadus (vabadus millekski) Jätkusuutlik areng Elu kvaliteet Sotsiaalsed sidemed Kas Eesti jagab USA või Euroopa väärtusi? (J. Rifkin, Euroopa unistus)

14. USA: töö eetika religioon ja spirituaalne usk multikultuursus armastus oma maa vastu Euroopa: vaba aeg sekulaarsus kultuuriline identiteet armastus demokraatliku ühiskonna vastu Ameerika ja Euroopa unistus

15. USA-le sarnaselt: töö eetika religioon ja spirituaalne usk multikultuursus armastus oma maa vastu Euroopale sarnaselt: vaba aeg sekulaarsus kultuuriline identiteet armastus demokraatliku ühiskonna vastu Mis on Eesti unistus?

16. Erinevadidentiteedid • Identiteet põhineb väärtustel • Identiteedi kujunemisel mängivad rolli mitmesugused konstruktiivsed ühendused (David Bell, 1993). • Konstruktiivsed ühendused võivad olla • mäluühendused (keele-põhine, religioosne ühendus) • psühholoogilised ühendused (perekond, sõpruskond, huviklubi, kiriku kogudus, organisatsioon)

17. Missugused on eestlaste konstruktiivsed ühendused? • Pigemmäluühendused (keelepõhine mäluühendus, ühise ajaloolise kogemuse jagamine) • Vähemal määral psühholoogilised ühendused (perekond, harvem kiriku kogudus, organisatsioonid). Kodanikuühendustel oluliselt väiksem roll kui USA-s.

18. Kuidas väärtusi saab arendada? Luues keskkonna, kus positiivsete väärtuste järgi elamine on võimalik Teadvustades ohus olevate väärtuste olulisuse pikaajaliste ühiste eesmärkide saavutamisel. Läbi eeskujude Läbi hariduse, kasvatuse

19. Väärtuskasvatuse meetodid Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni - value clarification Tegevuse, praktika kaudu - J. Dewey demokraatia õppimine Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – vooruseetika lähenemine- character education

20. Millised väärtused vajavad kaitset? Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus, jt) Võtmevaldkond on haridus.

21. Hariduse ees seisvad väljakutsed • Hoolimata sellest, et hea koht PISA uuringutes • Suur koolistress, vähene koolirõõm • Koolivägivald suur probleem • Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. • Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad omavahelised suhted, kooli keskkond)

22. Väärtuskasvatus Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatus Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu (value clarification), diskussiooni Tegevuse, praktika kaudu (J. Dewey demokraatia õppimine) Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu - vooruseetika

23. Väärtusarendus • Presidendi esseevõistlus “Millises Eestis ma tahan elada?” (Tartu, EKSA, 2007) • Eetikaportaal www.eetika.ee, • vaata “Väärtusarendus” uuringud, meediaülevaade, kirjandus • M. Sutrop, “Väärtusarenduse alase tegevuse lähteseisundi analüüs. Eesti esimused”

24. Tänan tähelepanu eest!Palju jõudu kõigile!