1 / 20

Ühised teenused või omavalitsuste ühinemine?

Ühised teenused või omavalitsuste ühinemine?. Ühised teenused või omavalitsuste ühinemine?. Valdade väiksus pole täna põhiline probleem KOV alafinantseeritus ja maksusüsteemi tsentraliseeritus on meie probleemid Riigihalduses selge visiooni puudumine takistab muid arenguid

bikita
Télécharger la présentation

Ühised teenused või omavalitsuste ühinemine?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Ühised teenused või omavalitsuste ühinemine?

  2. Ühised teenused või omavalitsuste ühinemine? • Valdade väiksus pole täna põhiline probleem • KOV alafinantseeritus ja maksusüsteemi tsentraliseeritus on meie probleemid • Riigihalduses selge visiooni puudumine takistab muid arenguid • Regionaalne killustumine - Tallinn, Tartu, Pärnu • Kuidas tagada piirkonna konkurentsivõime

  3. Rahvastikuprognoosja eelarvestrateegia • Senine arengu kavandamine on valdavalt toimunud lühiajalises plaanis • Eelarvestrateegia kohustus paneb asju vaatama teise pilguga • Rahvastikuprognoos ei anna samuti põhjust väga suureks optimismiks • Tööjõukulude ja energiahindade kasv tundub olevad paratamatu

  4. Liitumiste senised kogemused • Värske siseministeeriumi töötaja Ave Viksi doktoritöö • Ühinemiseelse viie aasta keskmine valitsemiskulude osakaal ühinenud omavalitsuste eelarvetest on keskmiselt 14,9% eelarve kogukuludest. • Ühinemisjärgse perioodi keskmine on 10%. • Kõigis liitunud omavalitsustes on valitsemiskulude osakaal eelarves peale ühinemist vähenenud.

  5. Tapa kogemus • 2005 Tapa linn, Saksi vald, Lehtse vald • Liitumise hetkel veidi üle 9000 elaniku • Mastaabiefekti saavutamine • Eelarve maht, laenuvahendite kaasamise võime, madalamad intressid, likviitsusprobleemide lahenemine • Suuremate hankemahtudega saadakse paremad teenushinnad • Haljastus,teehoid jne

  6. Tapa kogemus • Dubleerimise vähendamine • Tugevad ja selge struktuuriga hallatavad asutused • Raamatukogude; spordiasutuste haridusasutuste ja veeettevõtet ühendamine • Sotsiaaltöö kvaliteedi tõus ja teenuste lisandusmine • Valla poolse halduseteenuse osutamise lõpetamine, selged omandisuhted (Saksi vald)

  7. Tapa kogemus • Võimalus moodustada uus ametiasutus – vallavalitsus • Ametiasutuse kaasaegne struktuur • ametnike spetsialiseerumine ühele konkreetsele valdkonnale • Ametnike kompetentsi kasv • Selgem töökorraldus ja kiirem teenindus • Lehtse ja Jäneda omavahelise konkurentsi vähenemine • Elavnenud kultuuri – ja spordielu.

  8. Tapa kogemus • Võimalus jõulisemalt riigiga läbirääkida • Võimekus tagada paremat ühistransporti • Tänu KOV toele võimalus tagada inimeste valla äärealadel osade teenuste kättesaadavus (post, perearst)

  9. Tapa kogemus - miinus • Riiklike registrite mittetoimimine kuni 2008 keskpaigani (ehitisregister – Lehtse vald ja Saksi vald) • Erinevad traditsioonid töötajatel ja selle ühildamine (keel, kiirus, töömaht) • Lõpetamata maareform (saime 150 lahtist toimikut)

  10. Ühinemistoetuse suurus • Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus – 2004 • 40 eurot ühinenud KOV elaniku kohta, ei või olla väiksem kui 128 000 ja suurem kui 256 000 eurot ühineva omavalitsuse kohta • Määratud, milleks võib kulutada

  11. Koostöö – ühiste teenuste osutamisel • Senine praktika Eestis • Haiglad (SA,MTÜ-AS,) • Ühistranspordi korraldamine Harjumaa ÜTK – EV 1, Tallinn 4, KOV 3 • Jäätmekäitlus – MTÜ Kesk-Eesti Jäätmekeskus, üldkoosolekul on 28 liiget. Igal liikmel on üldkoosolekul üks hääl, olenemata omavalitsuse elanike arvust. • Otsustusprotsessi ja juhtimise küsimus on kõige tähtsamad • Mis juhtub kui üks volikogu ei kinnita eelarve muutust ?

  12. Koostöömudelid – Ühisvõimuorganid (1) • Soomes on ca 240 ühisvõimuorganit.  • Ühisvõimuorganid asutatakse kahe või enama kohaliku omavalitsuse poolt kindlate ülesannete alaliseks täitmiseks. • Kolm neljandikku kõigist ühisvõimuorganite kuludest seonduvad tervishoiuteenuste korraldamisega. • Liikmelisus on kohustuslik eriarstiabi, puudega inimeste hoolekande ja regionaalplaneerimise korral. • Ühisvõimuorgani asutamiseks sõlmivad üksikud omavalitsused omavahelise baaslepingu. • Ühisvõimuorganid on sõltumatud juriidilised avalik-õiguslikud üksused, mis toimivad omavalitsusalase seadusandluse alusel.

  13. Koostöömudelid – Ühisvõimuorganid (2) • Liikmesomavalitsuste poolt valitud esindajad võtavad vastu otsuseid nende ühisvõimuorganite haldamise kohta, millel puuduvad otsevalitud nõukogud. • Ühisvõimuorganid peavad teenuste osutamisel, finantsjuhtimise korraldamisel ja laenamisel üldjuhul järgima samu põhimõtteid kui kohalikud omavalitsused. • Ühisvõimuorganitel pole õigust kehtestada makse.

  14. Munitsipaalettevõtted • “Äritegevuse” läbiviimiseks sobivad piiratud vastutusega äriühingud, ühistud ja fondid. Nendega võivad ühineda eraõiguslikud partnerid, luues nõnda tugevama investeeringubaasi mitmekesisemate projektide elluviimiseks.  • Kui kohalik omavalitsus on ettevõtte põhiaktsionäriks või omab kogukonnas ülekaalukat mõjuvõimu, moodustavad mainitud ettevõte või kogukond koos mainitud kohaliku omavalitsusega munitsipaalkorporatsiooni. Munitsipaalkorporatsioone käsitlevad õigusaktid määravad ära osalevate ettevõtete ja kogukondade tegevuse alused ning nende aruandluskohustuse kohaliku omavalitsuse ees. 

  15. Järeldused (Christel von Martens) • Praegune koostööstruktuuride võrgustik kujutab endast demokraatlikku probleemi: omavalitsuste volikogudesse valitud inimesed ei saa osaleda paljudes koostööorganites • Tuumikomavalitsus kaldub muutuma maksmismasinaks ning kontroll sellele seadusega pandud kohustuste täitmise üle kipub kaduma • Kohaliku omavalitsuse ja osutatavate teenuste struktuuri ümberkorraldamist taotlev projekt muudab omavalitsuste koostööstruktuurid lihtsamaks • Mida vähem on omavalitsusi ja mida tugevamad nad on, seda suuremas ulatuses suudavad nad oma teenuseid ise korraldada • Koostöövajadus säilib ka niisuguste omavalitsuste korral, kuid uued teenindusstruktuurid kujutavad endast paljudel juhtudel mitme ülesande lahendamist võimaldavaid struktuure (s.t. hoolekanne ja tervishoid, või kõrgkool ja kutseõpe).

  16. Soome kohaliku omavalitsuse koostöövõrgu näide Riik Tuletõrje- ja päästeteenused Regioon Lepinguline koostöö • Kutsekõrgkool/ avatud ülikool • Raamatukogud • Õigusabi • Olmeteenused • Teenused töötutele • Võlanõustamine • Muusikakoolid • Lobitöö • AA teenused • Kriisiabi Munitsipaalühisasutused, kohustuslikud • Eriarstiabi • Puudega inimeste hooldus • Regionaalplaneerimine Munitsipaalühisasutused, vabatahtlikud • Kutsekoolitus • Regionaalne ettevõtluse arendamise toetus Piir. vast. äriühing • Jäätme- majandus • Töökeskus • Pesumaja teenused Allregioonid Regionaalne portaal IT-tugi Piiratud koostöö, lepingupõhine • Tervishoiu baasteenused • Koolisektori haldamine • Põhi/keskkoolid • Erikoolid/õpetajad (eriklassid) • Täiskasvanute humanitaarharidus • Maaelusekretär Kohaliku omavalitsuse tuumik Kohalik omavalitsus Raamatu- pidamine Personali- juhtimine

  17. Elanikkonna peamised ootused avalikule võimule (rahulolu) (1) • Kohalikud teed • Kergliiklus • Ühistransport • Jäätmekogumine • Veevarustus • Heakord • Lasteaiateenus • Kooliharidus • Huviharidus • Noorte vaba aeg • Sportimisvõimalused • Vaba aeg • Raamatukogud • Sotsiaalteenused • Sotsiaaltoetused • Esmane arstiabi • Avalik kord • Ehitus ja maakasutus • Valla juhtimine • Elanike teenindamine sh e-teenused • Elanike kaasamine valla arengusse

  18. Elanikkonna peamised ootused avalikule võimule (rahulolu) (2) 1) Elukvaliteet – mida me ühest või teisest strateegiast saame igapäevaelu mõttes. Kas mu elu/töö/õppimiskohas toimub mulle olulisi asju, kas vallal/piirkonnal on oma “hing” või “lõhn” (M.Krigul) 2) Arendustegevust planeerides tuleb kogu aeg endalt küsida: - mida vald/piirkond sisaldab? - kes vallas/linnas/piirkonnas elavad? - millised asjad kas paratamatult/juhitult juhtuvad? - kas valla/piirkonna võimuses on nende inimeste elukvaliteeti parandada? Ootused on inimestel VÄGA erinevad

  19. Konkurents suuremate tulude pärast • 1) kas suudetakse endale haarata rahvusvahelisest ettevõtlusest kallimaid ja paremini tasustatud funktsioonide täitmist • 2) koondada talente ja meelitada valda/piirkonda elama/töötama noori • 3) kasvav jõukas (s.t KOV-le suuremat tulubaasi) loovklass, kellest on saamas majanduskasvu tuumikjõud. Need inimesed tegelevad kunsti, teaduse, disaini, innovatsiooni jmt. • 4) Loovtöötajad vajavad kogukondi, organisatsioone ja vaateid, mis on avatud uutele ideedele ja erinevatele inimestele. • 5) Kogukonna (valla/piirkonna/riigi) võimekus tipptegijaid juurde meelitada ja neid enda juures hoida on loovajastul põhiprobleem • Halb uudis on see, et tihti määrab loovkogukonna tekke asukohakeskuse suurus! Ei tasu arvata, ets ee tekib keset metsa ja künkaid! • Piiriülene koostöö on väljapääs väikestele!

  20. Tänan kuulamast! Kuno Rooba

More Related