1 / 71

Muuseumitöö alused

Muuseumitöö alused. 20 t loengut 14 t praktikat – 2009. a MUIS-i sisestamine; arheoloogiakogu signeerimine Koduleht muuseum.viljandimaa.ee – Lugemisvara, Muuseumitöö alused Loengumaterjalid - Tvauri, A. Museoloogia ja muinsuskaitse. TÜ 2001; Konsa, K. Artefaktide säilitamine

briar
Télécharger la présentation

Muuseumitöö alused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Muuseumitöö alused • 20 t loengut • 14 t praktikat – 2009. a MUIS-i sisestamine; arheoloogiakogu signeerimine • Koduleht muuseum.viljandimaa.ee – Lugemisvara, Muuseumitöö alused • Loengumaterjalid - Tvauri, A. Museoloogia ja muinsuskaitse. TÜ 2001; Konsa, K. Artefaktide säilitamine • Soovitav – Muuseumi varahoidja meelespea. Tln, 1994. Kanut; Ajakiri “Muuseum”, 2000-2009 • Kirjalik arvestus koha peal

  2. Muuseumitöö alused – kursuse sisu Loengud jagatud kolmeks teemaks: • Muuseumiaate ja muuseumide ajalugu - maailm, Eesti, Viljandi • Sissejuhatus museoloogiasse - põhimõisted: museoloogia, muuseum, musealiseerumine, museaal, muuseumipedagoogika, püsinäitus, näitus jmt • Museograafia –konkreetne igapäevane muuseumitöö: dokumendid, säilitamine, kirjeldamine

  3. Museion =muusade tempel ZEUSI JA MNEMOSYNE TÜTRED: • Erato - armastusluule • Euterpe - muusika • Kalliope - eepiline luule • Kleio - ajalugu • Melpomene - tragöödia • Polyhymnia - jumalatele määratud laul, hümn • Terpsichore - tants • Thaleia - komöödia • Urania - astronoomia

  4. Museion =muusade tempel

  5. Aleksandria museion 307eKr-47pKr • Lisaks raamatukogule (700000) asusid seal botaani-ka- ja zooloogiaaiad, mehaa-nikatöökojad (tänapäeva füüsikalaborid, obser-vatoorium); • Siin elasid pansionaadis teadlased, kes tegelesid filosoofia, ajaloo, geograafia, astronoomia, füüsika, matemaatika, meditsiini, filoloogia, kirjanduskriitika ja eriti agaralt poeesiaga.

  6. Muuseumide eelkäijadMesopotaamia • Vanimad leiud väideavalt paleoliitilistest matustest • Uris - riigiarhiiv • Larsa - tõendid, et koolide jaoks on vanadest ürikutest tehtud koopiaid • Arheoloog Sir Leonard Woolley Uri kaevamistelt 6. saj eKr kihtidest tõendeid, et Nabonidus ja Nebuchadnezzar on kogunud atiiki. • Kaevamistel leiti ka jälgi esemeid ja ürikuid selgitavatest siltidest (savitahvlid seletasid 21. saj eKr pärit olevaid esemeid). Samuti leiti tõendeid nö hariduslike kogude olemasolust.

  7. Muuseumide eelkäijad- Egiptus, Antiik-Kreeka, Lähis-Ida • Kogumine seotud peamiselt templitega • Siia ohvriannid – kunst, tarbekunst, kaugetelt maadelt kuriositeedid jmt • Kasutati omalaadsete pankadena. St, et häda korral müüdi ohverdatud varandused lihtsalt maha

  8. Aleksander Suure kogu • Päris hea haridus – Aristotelese õpilane. Koostas esimese loodusteadusliku kogu. Siin ka elusloomad.

  9. Muuseumide eelkäijad Pergamon (Bergama) • Pergamon kasutas Kreekat doonorina. • Kuningate Attaloste I-III e Ataliidide (269-133) huvi oli tuua riiki rohkem kreekapärast. • Rööviti ja osteti kunstiesemeid ja pandi kohapeal välja nagu muuseumis. Tehti ka vastavaid koopiaid

  10. Muuseumide eelkäijad Pergamon (Bergama) Kuulsaim on Zeusi altar (Eumenes I 170; fragmendid Berliinis), kus on kujutatud jumalate võitlust titaanidega, mis pidi kujutama Ataliidide võitlusi keldi hõimude gallidega. Püüti võtta endale uus identiteet. Varandused 133. a viimane kuningas Attlos III pärandas Roomale. Mida kandis ära viia viidi Rooma linna.

  11. Muuseumide eelkäijadRooma • 2. saj algas kunstiesemete vool vallutatud aladelt maailmalinna • Suurimateks kunstikogujateks olid väepealikud Marcus Claudius Marcellus 212 eKr (tõi sõjasaaki Aafrikast) • … valitsejad Nero (röövis Kreekat – 800 mitmesugust kuju), Hadrianus (Villa Adriana) • … ülikud AGRIPPA, Marcus Vipsanius (63-12 BC) – ehitas palju templeid kuhu toodi kunstiteoseid sh - (Pantheon). Temalt esimest korda “kunst kuulub rahvale” • … haritlased Cicero (106-40 BC) – Atticuse kaudu ostis Kreekast kokku ja kuhjas oma villasse

  12. Muuseumide eelkäijadRooma • Etruskiülik Gaius Cilnius MAECENAS (70-8 BC), keiser Augustuse sõber - andnud nime metseenlusele. Ostis kunsti kõvasti kokku ja toetas poeete, kirjamehi.

  13. RoomaHadrianuse (117-138) villa ja mausoleum

  14. VILLA ADRIANA

  15. Muuseumide eelkäijad.Itaalia • Paavst Bonifatius VIII (13. saj II p) - Rooma kameedekogu • Kardinal Giordano Orsini (1360-1438) – vanad käsikirjad • Paulus II e Pietro Parbo (val 1464-1471) – hea ninaga harimatu preester; teaduse jälitaja, kuid suurepärane kollektsionäär • Vatikani (kunsti)kogud Sixtus IV (1414–1484) ajal. Tegemist endise Pavia ülikuga, keda huvitas filosoofia ja teoloogia. Tema ajal tegutses Vatikanis Boticelli ning üles ehitati Sixtuse kabel. Tema ajal pandi Capitoliumil Senaatorite palees skulptuuri- ja kuriositeedikogu rahvale vaatamiseks 1471. a. Tema oli ka paavst, kes keelas ka kunstiesemete maalt väljaviimise. • Huvi antiigi vastu Itaalias 14. sajandil. Seda nii valitsejate kui ka kaupmeeste hulgas. (1330-tel Oliviero Forza Trevisost – oli vanu medaleid, rahasid, marmorkujusid ja käsikirju). Esimene kogumisplaan • COSIMO I de MEDICI - ehit 1560 paiku Uffizi palee. Koguma hakati juba 15. saj. 18. sajandil kinkisid riigile oma kogud. Toskaana hertsog Tänaseni. Algselt ehitis bürood – sisuliselt linnavalitsus. 1582. a püsivalt II korrusel.

  16. Paavst Sixtus IVFrancesco della Rovere • 1471. a paneb sulptuurikogud ja kuriositeedid välja Senaatorite palees Roomas • Keelab kunstiesemete maalt väljaviimise

  17. Firenze Medicid – Cosimo vanem (1389-1464) ja Cosimo Suur (1519-1574)

  18. Muuseumide eelkäijad. Uffizi palee

  19. Muuseumide eelkäijad. Euroopa • Prantsusmaal Jean de France (1346–1416). Kogus peamiselt kunsti ja juveele. Suurimaks kalliskiviks oli selles kollektsioonis 240 karaadine rubiin. Veel oli seal ilusaid raamatuid, mitmesuguseid reliikviaid jmt. Omas ka eksootiliste loomade kollektsiooni - nt jaanalindu ja kaamelit. • Ungari kuningas Matthias I omas kunstikollektsiooni Budas ning Rooma antiigikogu Szombathely lossis 15. sajandil. • Tirooli Ferdinand kelle kogus olid Benini elevandiluu ning Hiina kunst (Ambras loss Innsbrucki lähedal).

  20. PrantsusmaaJean de France (1346-1416) Jean II Hea poeg • 100 a sõja ajal kontrollis 1/3 Prantsusmaast • Metseen ja suur koguja • 1415 oli sunnitud Itaalia sõjakäigu tõttu kogu maha müüma

  21. Matthias I Corvinus (1458-1490) • Türklaste vastase ristisõja vedaja • Kunstkogu Budas • Rooma antiigikogu Szombathely lossis • Kuulsaim aga Bibliotheca Corviniana, mis osalt säilinud erinevates kohtades

  22. Maximilian I Habsburg • Kunstikogu Viinis

  23. Ambras loss • Tirooli Ferdinand II loss Innsbrucki lähedal • Neli kambrit – kolm relvad ja üks kunst ning kuriositeedid • Viimane praegu ka kohal

  24. Bartlmä Bon Ambras´ loss

  25. Rudolf II Habsburg (1552-1612) • Hobused, alkeemia, okultism, rariteedid • Maailma kõige parem maneristide kogu • Esemetest – kellad, muusikainstrumendid • Omas loomaaeda • Nüüdseks muuseume mööda laiali

  26. Muuseumide eelkäijad.Reliikviate kultus • Antiigis - põletatud surnukehade jäänused – nt müütiline Teeba kuningas Oidipus • Budismis – põletatud Buddha jäänused Pakistanis, Birmas (hambad) • Moslemitel Muhamediga seotud – habemekarvad, esemed, jalajäljed

  27. Muhamedi mõõk

  28. Muuseumide eelkäijadKristlikud reliikviad / Mirabilia • Kirikud ja kloostrid kogusid kristlikke tootemeid • Pühameeste kehaosad - nt. Püha Peetruse aju, Kristuse veri, juuksed • Esemed, mis kokku puutunud pühakutega - Petlemma sõime tükk, tõeline rist jne • Neitsi Maarja puhul eriti piimatilgad • Mingi ürik • Muld pühadest paikadest • Populaarsed ka ristid, milles püha mulda pühadest kohtadest (Jeesuse sünnipaigast Petlemmast; Jeesuse vangistamispaigast Ketsemani aias; aga ka Maarja haualt. • Reliikviad jagunesid oma tähtsuselt klassidesse

  29. Muuseumide eelkäijadKristliku kiriku tuntuim reliikvia - Torino surilina

  30. Kuriositeedikabinetid – muuseumide otsesed eelkäijad • Kuriositeedikabinettide õitseaeg tuli koos maadeavastustega – 16-18. sajandil. 16. sajandil Itaalias 240 mitmesugust kuriositeedi-kabinetti. • Itaalias studiolo; Saksamaal Kunstkammer v Wunderkammer • Sisaldasid väga erinevaid esemeid ja loodusobjekte – geoloogia, etnograafia, arheoloogia, ajaloo, kirikuloo jmt vallast. • Kuulusid nii valitsejatele kui kaupmeestele kui ka varajastele teadlastele endile. • Tähendas enamasti ühte või enamat ruumi, kus kõik välja pandud. Aga võis olla ka mingi mööbliese kapp näiteks või ka kohver. Ferrante Imperato, Itaalia

  31. Ulisse Aldrovandi (1522-1607) • Sündinud Bolognas, ülikoolis Bolognas ja Padovas • Farmaatsiainspektor • Esimesed herbaariumid, mis õigustasid oma nime • Kogud pärandas Bologna muuseumile

  32. Francesco Calceolari (Calzolari) 1521-1600 kabinet • Verona apteeker • Peatähelepanu taimedel • Siiski palju ka loomatopiseid • Kaks kataloogi koostatud – 1584 ja 1622 • Tänapäeval osaliselt Verona muuseumis alles

  33. Ferrante Imperato (1550-1625) kabinet • Napoli apteeker • Kataloog 1599 – kõige varasem • Suurepärane herbaarium ja geoloogiline kogu; fossiilid • Tegeles geol uuringute ja alkeemiaga

  34. Ole Worm 1588–1654 • Taani teadlane, arst ja antikvaar • Kolme ülikooli haridus, kuninga ihuarst • Kabinet väga mitmekesine – topised, sarved, kihvad, skeletid, mineraalid • Kummutas traditsioonilisi müüte (ükssarvik, lemmingute päritolu) • Samas lasi neid müüte ka läbi (sküüdi lammas)

  35. Ole Wormi (Olaus Worminuse) kabinet1588–1654

  36. Sküüdi lammas

  37. Wormi kabineti rekonstruktsioon

  38. Athanasius Kircheri (1602-1680) kabinetMuseum Kircheriarum • Jesuiidist teadlane sünd Saksamaal • Magnetism, egüptoloogia, sinoloogia, geoloogia, meditsiin • Leiutaja (Magna Laterna) • Muuseum Rooma Kolleegiumi juures – Rooma ja Etruski antikviteedid, skulptuurid, Egiptuse muumiad jmt, kollektsioon mineraale, eksootiliste loomade skeletid; enda leiutatud masinad • Praegu Roomas (Palazzo Venezia) ja Los Angeleses (Museum of Jurassic Technology)

  39. Athanasius Kircher Varajane megafon 19. saj

  40. Laterna Magica

  41. Isa ja poeg Tradescantid

  42. Musaeum Tradescantianum

  43. Kogumine kindla printsiibi järgi • Paolo Giovio – kuulsad isikud ja ajaloomälestised (1520 Museum Jovianum) • Mantovas Itaalias Gonzaga suguvõsa – Maailma kauneimad naised (2002. a näitus 90 kollektsioonist – üle 200 eseme ja üle 90 kunstiteose koguväärtusega 240 milj eurot). Kogus ka veel palju muud Titian, Young Woman at her Toilet. Gonzaga kollektsioon, praegu Prahas

  44. 19-20. sajandi muuseumid • Demokratiseerumine – kogud avanevad laiadele hulkadele (protsess on pidev ja kestab tänapäevani; inimesed liiguvad üha rohkem, internet, andmebaasid avalikuks) • Suurem vajadus näitusetehnika kasutamisele. Samuti vaja rohkem seletada ja süstematiseerida – tuleb kronoloogiline printsiip • Suur tõuge demokratiseerumise suunas tuli maailmanäitustelt. Hakati pidama 1851 alates Londonis. Huvitavad väljapanekud, palju rahvast • Etnograafiamuuseumide teke – natsionalism ja linnastumine • 20. sajandi algul tulevad teaduskeskused, kus tutvustatakse kaasaegset tehnikat ja progressi • Pärast II maailmasõda tuleb buum

  45. Londoni maailmanäitus 1851

  46. Briti MuuseumidBritish Museum • Sir Hans Sloane pärandus Briti rahvastele • 1753: 83 000 säilitusühikut + raamatud ja taimed. Teistel andmetel 71000 eksponaati • 1759 avati BM publikule. Esimene märkimisväärne avalik muuseum. Hiljem on sellest lahku löönud loodusteaduslik muuseum ja British Library.

  47. Prantsusmaa muuseumidLouvre1793 • 1793 avatakse kuninglikud kogud rahvale • Kogud tol ajal 16. sajandist alates • Andunud kunstikoguja Napoleon tõi sõjakäikudelt kaasa suure hulga teoseid • Tänapäeval 400 000 kunstiteost

  48. Muuseumid Ameerika Ühendriikides • Vanim on 1773. a asutatud Charlestoni (Lõuna-Carolina) muuseum. Klassikaline, koosneb näitustest ja ajaloolistest majadest. Rõhk pedagoogilistel programmidel. • USA muuseumid eelkõige koolituskohad • Tähtis on elamus aga ka majandustegevus • USA muuseumidel väikesed kogud – vajalik innovaatilisus • Washington DC Rahvuslikud muuseumid – Loodus (1910), Kunstigalerii (1937), Ajaloomuuseum (1964), Indiaanimuuseum (1989-2004)

  49. Saksamaa muuseumid • Rahvusliku muuseumi algus Preisimaal – 1815. a tehti näitus Napoleoni käest tagasi saadud kunstiväärtustest Berliinis • 1830 Altes Museum • 1850 Neues Museum • 1903 Deutsches Museum Münchenis

  50. Rootsi muuseumid • Gustav II Adolf – Livrustkammaren • Artur Hazelius Nordiska Museetin 1873 ja Skansen 1881

More Related