1 / 26

Eesti rannikuala maastikumudelist Peep Krusberg Maa-amet peep.krusberg@maaamet.ee

Eesti rannikuala maastikumudelist Peep Krusberg Maa-amet peep.krusberg@maaamet.ee. Teemad: Rannajoonte paljusus Meetod Tehnoloogiad. Rannajoonte paljusus. Keskmine kõrgem kõrgvesi ( Mean Higher High Water, MHHW ) Keskmine kõrgvesi ( Mean High Water, MHW )

buffy
Télécharger la présentation

Eesti rannikuala maastikumudelist Peep Krusberg Maa-amet peep.krusberg@maaamet.ee

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti rannikuala maastikumudelistPeep KrusbergMaa-ametpeep.krusberg@maaamet.ee Teemad: • Rannajoonte paljusus • Meetod • Tehnoloogiad P.Krusberg, Maa-amet 2003

  2. Rannajoonte paljusus • Keskmine kõrgem kõrgvesi (Mean Higher High Water, MHHW) • Keskmine kõrgvesi (Mean High Water, MHW) • Keskmine merepind (Mean Sea Level, MSL) • Keskmine madalvesi (Mean Low Water, MLW) • Keskmine madalam madalvesi (Mean Lower Low Water, MLLW) • Keskmise kõrg- ja madalvee keskmine (Mean Tide Level, MTL) • Keskmise kõrgema kõrg- ja madalama madalvee keskmine (Diurnal Tide Level, DTL) P.Krusberg, Maa-amet 2003

  3. P.Krusberg, Maa-amet 2003

  4. Rannajooned kaartidel • Merekaartidel MLLW • Topokaartidel • USA MSL • Austraalia MHW • Eesti “kuidas jumal juhatab” • Eurostat MHHW P.Krusberg, Maa-amet 2003

  5. Mitme rannajoone kasutamine Eestis? • Aju- ja paguvee tasemete vahe kuni 3 m, joonte vahe mitmed sajad m • Analoogiliselt loodetega kaetud aladega mõistlikust kasutusest väljast P.Krusberg, Maa-amet 2003

  6. Mõistlik meetod rannajoon(t)e leidmiseks • Koostada rannikuala maastikumudel • Maastikumudeli peal võimalik genereerida vajalik(ud) rannajoon(ed) vastavalt soovitud daatumile • Miinused: • kallis (kui kasutada ainult • ühel otstarbel) • Plussid: • võimalik genereerida sama- • kõrgusjoon(ed) soovitud • taseme(te)l • analüüsid (pinnakalle, ekspo- • sitsioon, profiilid, ajalised • muutused, jne) P.Krusberg, Maa-amet 2003

  7. Viimane trend (riiklike) kõrgusmudelite loomisel • Kõrgusmudel luuakse geotsentrilisel 3D daatumil (WGS84) • kõrgusmudeli algandmed on saadud GPS mõõtmiste tulemusena • kõrgusmudeli kasutajad teevad omi mõõtmisi GPS seadmetega • Maapinna kõrgus merepinnast (geoidist) valemist H = h- N kus: H – abs kõrgus merepinnast h – kõrgus ellipsoidist e. geodeet. kõrgus N – geoidi kõrgus e. undulatsioon Eelduseks täpse geoidi mudeli olemasolu! P.Krusberg, Maa-amet 2003

  8. Täpsused? • GPS mõõtmistel kõrguses mõni cm • Geoid? H.Jürgenson hindab Est-Geoid2003 mudeli täpsuseks 1 cm P.Krusberg, Maa-amet 2003

  9. Tehnoloogiad maapinna kõrgustemittekontakseks mõõdistamiseks } • Fotogramm-meetria ja kujutiste töötlus • Lidar • Radar nn uued tehnoloogiad, reaalses kasutuses alates ’90 II poolest Fotogramm-meetria Kujutist moodustav Optiline Radar Lidar Aktiivne P.Krusberg, Maa-amet 2003

  10. Fotogramm-meetria • 3D maastikumudeli moodustamine ülevalpool veepiiri standardne tegevus, probleemiks kujuneb väike kontrastsus • m/v kujutisel veepiiri tabamine raske • lähiinfrapuna (NIR) kujutisel eristub veepiir selgelt • on katsetatud 3D mudeli moodustamist mõningal määral vee alla (max 1 Secchi sügavus), praktiliselt loobutud • digitaalsed aerofotokaamerad annavad lootust veealuseks fotogramm-meetriaks (fotobatümeetria): • registreerivad kujutise viies kanalis (pan, B, G, R, NIR) • radiomeetriline resolutsioon 10-12 bitti (filmil alla 8 biti) P.Krusberg, Maa-amet 2003

  11. Kujutiste töötlus • NIR kujutisel eristub veepiir selgelt • Kujutiste klassifitseerimisel on saadud väga tugev korrelatsioon klasside ja vee sügavuse vahel • neg: mudeli kalibreerimine väga keeruline • Klassifitseerimise abil peaks kätte saama ka vee ja kuiva maa piiri roostikes Kokkuvõte: lootused soetataval digitaalsel aerofotokaameral • võimalik valida lennu sooritamiseks sobivaim aeg • veepiiri saab kätte hõlpsalt • õnnestuda võivad ka fotobatümeetria ja kujutiste klassifitseerimisel põhinevad meetodid P.Krusberg, Maa-amet 2003

  12. SPOT pan: Vohilaid P.Krusberg, Maa-amet 2003

  13. SPOT roheline kanal: Vohilaid P.Krusberg, Maa-amet 2003

  14. SPOT punane kanal: Vohilaid P.Krusberg, Maa-amet 2003

  15. SPOT NIR kanal: Vohilaid P.Krusberg, Maa-amet 2003

  16. SPOT komposiit: Vohilaid P.Krusberg, Maa-amet 2003

  17. Lidar LIght Detection And Ranging P.Krusberg, Maa-amet 2003

  18. Parameeter Min. väärtus Maks. väärtus Tüüpiline Skaneerimisnurk (o) 14 75 20-40 Laseri pulsside sagedus (kHz) 5 83 5-15 Skaneerimise sagedus (Hz) 20 630 25-40 Lennukõrgus (h) (m) 20 6100 200-300 (helikopter), 500-1000 (lennuk) GPS mõõtesagedus (Hz) 1 10 1-2 Güro sagedus (Hz) 40 200 50 Kiire hajumine (mrad) 0.05 4 0.3-2 Skaneeritava ala laius (m) 0.25 h 1.5 h 0.35-0.7 h Punkti vahe risti lennusuunaga (m) 0.1 ca 10 0.5-2 Punkti vahe piki lennusuunda (m) 0.06 ca 10 0.3-1 Nurkade mõõtmise täpsus (lennuki paiknemine, roll,pitch/heading) (o) 0.004/0.008 0.05/0.08 0.02-0.04/0.03-0.05 Kauguse mõõtmise täpsus (cm) 2 30 5-15 Kõrguse mõõtmise täpsus (cm) 10 60 15-20 Planimeetriline täpsus (m) 0.1 3 0.2-1 Lidarite tehnilisi parameetreid P.Krusberg, Maa-amet 2003

  19. Lidarite kasutamine rannikualademõõdistamisel • Kiire, võimalik kaardistada muutusi • Loetakse fotogramm-meetriast odavamaks • Väga hea väikese kontrastsusega aladel (liiv) • Näeb fotogramm-meetrilisest meetodist paremini läbi taimestiku, väga tihe taimestik probleemne • Maa ja vee eristamine probleemne NIR lidari puhul • Nähtavas valguses (roheline) töötav lidar näeb ka läbi vee P.Krusberg, Maa-amet 2003

  20. Batümeetriline lidar P.Krusberg, Maa-amet 2003

  21. Batümeetriline lidar • Sügavus max 3 x Secchi • Väga kallis • Vähe eksemplare, ca 10, üks Rootsis (Hawkeye) • Ei tarvitse olla täpne maapinnal P.Krusberg, Maa-amet 2003

  22. Radar • Interferomeetriline Sünteetilise Apertuuri Radar, InSAR (IfSAR) Sünteetiline apertuur Doppleri efekt Interferomeetria P.Krusberg, Maa-amet 2003

  23. Kõrgusmudeli koostamine InSAR-i abil P.Krusberg, Maa-amet 2003

  24. InSAR omadusi • Horisontaalne resolutsioon maapinnal samas mõõdus antenniga sõltumata antenni kaugusest • Vertikaalne lahutusvõime ja täpsus cm tasemel • Võimalik eristada mm tasemel muutusi (mikrotopograafia) • Väiksema lainepikkusega radarid ei läbista taimestikku (X-band, ca 3 cm ehk 10 GHz) • Mida suurem lainepikkus, seda parem taimestiku läbitavus (C-band, 7-3 cm ehk 4-8 GHz; L-band, 30-15 cm ehk 1-2GHz) • Neg: ei ole võimalik otse kindlaks teha, kus kiir ‘pidama’ jääb • Pos: võimalik arvutada statistilisi näitajaid, nende abil võimalik modelleerida, kus kiir pidama jääb P.Krusberg, Maa-amet 2003

  25. InSAR-I kasutamine rannikuala mõõdistamisel • Kui väike lainetus, ‘näeb’ vett • Õige lainepikkuse kasutamisel näeb kõige paremini läbi madala taimestiku AGA RAADIOLAINED EI TUNGI VETTE! Lahendus: tuleb uurida lainetust P.Krusberg, Maa-amet 2003

  26. Kokkuvõte • Mitte hakata rannajoont (-jooni) kaardistama vaid koostada rannikuala kõrgusmudel • Lootused digitaalsel aerokaameral nii tehniliselt kui ‘poliitiliselt’ • Tasub jälgida nn uute tehnoloogiate arengut, ilmselt pole kuigi kaugel aeg, kui võimalik kasutada ka neid P.Krusberg, Maa-amet 2003

More Related