1 / 66

Asja igusseadus

. Seadus on vastu vetud 1993.a. ja 22 korral muudetudAllikana vaadake elektroonilise Riigi Teataja tervikteksti.Asjaigusseadus koosneb 9 osast 365-st. I osa ldosa. Seaduse lesanneAsjaigusedOmanik. II osa Valdus ja kinnistusraamat. ldsttedKannete liigidKustutamine. III osa Omand. M

cais
Télécharger la présentation

Asja igusseadus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


    1. Asjaigusseadus

    2. Seadus on vastu vetud 1993.a. ja 22 korral muudetud Allikana vaadake elektroonilise Riigi Teataja tervikteksti. Asjaigusseadus koosneb 9 osast 365-st

    3. I osa ldosa Seaduse lesanne Asjaigused Omanik

    4. II osa Valdus ja kinnistusraamat ldstted Kannete liigid Kustutamine

    5. III osa Omand Misted Liigid Kaasomand Omandi kaitse

    6. Vallasomand Heauskne omandamine Hivamine Leid (leiutasu) Igamine

    7. Kinnisomand Ruumiline ulatus Piir Kinnisomandi kitsendused, ulatus, viibimine Naabrusigused, kahjulikud mjurid Teed, tehnovrgud Veed Mets

    8. IV osa Servituudid (kohustused ld. k) Isiklikud servituudid Kasutusvaldus

    9. V osa Reaalkoormatised Liigid (avalik-iguslik, eraiguslik) Tekkimine, vljaostuhind jms

    10. VI osa Hoonestusigus Miste Tekkimine Lppemine Hvitis hoonestusiguse eest Thtaeg

    11. VII osa Ostueesigus Ostja igused Ostja piirangud

    12. VIII osa Pandiigus Miste Liigid Vallaspant Ksipant Panditud asja mk Registerpant iguste pantimine Kinnispant Hpoteek

    13. IX osa Seaduse rakendamine Kesolev seadus justub tema rakendusseaduses ettenhtud korras ja tingimustel.

    14. Seaduse lesanne Asjaigusseadus stestab asjaigused, nende sisu, tekkimise ja lppemise ning on aluseks teistele asjaigust reguleerivatele seadustele.

    15. Asjaigused Asjaigused on omand (omandiigus) Piiratud asjaigused: Servituudid, Reaalkoormatised, Hoonestusigus, Ostueesigus, Pandiigus.

    16. Valdus Valdus on tegelik vim asja le

    17. Otsene valdaja: Isik, kes valdab asja rendi, ri, hoiu, pandi- vi muu suhte alusel. * Teine isik on aga kaudne valdaja

    18. Heauskne ja pahauskne valdus Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub iguslik alus ja teisel isikul on suurem igus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab vi peab teadma, et tema valdusel puudub iguslik alus.

    19. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu.

    20. Omavoli Omavoli on valdaja nusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine vi valduse ravtmine. Valdaja vib valdust omavoli vastu kaitsta, letamata seejuures hdakaitse piire.

    21. Kinnistusraamat Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaiguste kohta. Kinnistusraamatusse kantakse ainult seaduses ettenhtud andmed. Kinnisasja vib hendada heks kinnisasjaks vi hte kinnisasja jagada mitmeks omaniku soovil.

    22. Ebaige kande muutmiseks vi kustutamiseks kui nusolekut ei saada on igus esitada kohtule hagi.

    23. Omand Omand on isiku tielik iguslik vim asja le. hine omand on kaasomand vi hisomand. Kaasomaniku osad hises asjas on vrdsed. Kaasomanik vib temale kuuluva mttelise osa hises asjas vrandada, prandada, pantida vi muul viisil ksutada.

    24. Kasu vljaandmine ja hvitamine Valdaja vastutab asjast saadud kasu vljaandmise vi hvitamise eest vastavalt vlaigusseaduse -dele 1037 1040. Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga on lisaks eelpool toodule hvitama ka saamata jnud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud.

    25. Hivamine Vallasomand tekib hivamisega, kui isik vtab peremehetu vallasasja oma valdusse tahtega saada omanikuks. Asi on peremehetu, kui see ei ole olnud kellegi omandis vi kui omanik on omandist loobunud. Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.

    26. Leid Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse vtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale vi omanikule. Kui kaotaja vi omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama politseile, kui asja vrtus letab sada krooni.

    27. Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses vi transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud selle andma asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile vi politseile

    28. Leidjal on igus prast avalikku teatamist ma asi avalikul enampakkumisel, kui hoidmine on kulukas vi asi kiiresti riknev. Kui leidja on oma kohustuse titnud ja omanik ei ole selgunud he aasta jooksul, omandab leidja asja vi seda asendava raha.

    29. Leiutasu mratakse leidja ja omaniku kokkuleppel, vaidluste korral mrab selle kohus. Leiutasu ei saa nuda, kui leidja rikub teatamiskohustust vi kui ta leidu varjab.

    30. Peitvara Peitvara on masse kaevatud vi muul viisil peidetud raha vi vrtasi nagu kalliskivid, prlid, vrismetallid, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- vi vallasasjast see leiti. Peitvara leidjal on igus saada leiutasu peitvara pooles vrtuses.

    31. Erilise vrtusega peitvara Peremehetu looduslik vi ajaloolise, teadusliku, kunsti- vi muu kultuurivrtusega asi kuulub riigile sltumata sellest, kelle kinnisasjast see leiti.

    32. Igamine Vallasomand tekib igamisega ,kui isik valdab vallasasja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik. Igamine on vlistatud, kui valdaja on pahauskne.

    33. Kinnisomand Kinnisasi omandatakse tehinguga (asjaigusleping), millega kohustatakse omandama vi vrandama kinnisasja ja see peab olema notariaalselt testatud. Kui isik on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna igusliku aluseta, saab ta kinnisasja omanikuks, kui valdab kinnisasja 10 aasta jooksul katkematult nagu omanik

    34. Kinnisasja omandamine igamisega 124 Kui isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse vi ei nhtu ,et omanik enne valdaja poolt valduse saamist surnud aasta jooksul ja ei ole tehtud kannet, mille tegemiseks on vajalik omandaja nusolek, vib valdaja nuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna. Nue kande tegemiseks esitatakse kohtule, kes avaldab kuulutuse, kui mratud thtajaks vastuviteid ei esitatud teeb kohus otsuse, mis on kande tegemise aluseks (kehtib 1.01.2006.a.)

    35. Kinnisomandi ulatus Kinnisomand ulatub maapinnale ning huruumile lalpool ja maapuele allpool seda pinda sellise krguse vi sgavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel.

    36. Piir Piir klgnevate maatkkide vahel mratakse plaanide ja piirimrkidega seaduses stestatud korras. Kinnisasja omanik peab tagama piirimrgistuse silimise, ta ei vi muuta ega neid mber paigutada. Kinnisasja omanik peab naabri phjendatud nudmisel aitama piiri kindlaks teha.

    37. Kinnisomandi ulatus maavaradele Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu stestatakse seaduses.

    38. Kinnisomandi ulatus veekogule he kinnisasja piires olev veekogu kuulub selle kinnisasja omanikule. Mitme kinnisasja piires olevast veekogust kuulub igale kaldaomanikule see osa, mis on veekogust tmmatava mttelise joone ning sellelt joonelt vastava omaniku kaldapiiripunktidele risti tmmatav mtteliste joonte vahel vi veekogu keskpunktist vastava omaniku kaldapiiripunktidele tmmatavat mtteliste joonte vahe kui lepinguga ei ole stestatud teisiti.

    39. Mere rannajoon Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir.

    40. Phjavesi Kinnisomand ei ulatu phjaveele

    41. Kinnisomandi kitsendused Need on seadusejrgsed vi need seatakse kohtuotsuse vi tehinguga.

    42. Vral maatkil viibimine Fsilise isiku vi eraigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt thistatud, ei vi teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole stestatud teisiti. Fsilise isiku vi eraigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja thistamata maal ei vi teised isikud omaniku loata viibida pikeseloojangust pikesetusuni.

    43. Naabrusigused Kinnisasja omanikul ei ole igust keelata gaasi, suitsu, auru, lhna, tahma, soojuse, mra, prutuste ja muu seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mjutuste levimit oma kinnisasjale. Mjutuste tahtlik suunamine on keelatud.

    44. le piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad Kinnisasja omanikul on igus ra ligata ja endale vtta naaberkinnisasjalt tema kinnistule ulatuvad puude ja psaste juured, osad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber hoiatusele vaatamata ei ole neid krvaldanud.

    45. Kinnisasja omanikul on igus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt. Piiril kasvavad puud ja psad on naabrite kaasomandis.

    46. Teed ning tehnovrgud ja rajatised Omanik, kelle kinnisasja lbib avalikult kasutatav tee, ei vi takistada selle tee kasutamist. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdeps avalikult kasutatavalt teelt, on igus nuda juurdepsu le vra kinnisasja, juurdepsu asukoht, kasutamise tasu mratakse kokkuleppel vi kohtus

    47. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovrk (ktte, veevarustus-, kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni-, vi elektrivrk, kttegaasi-, vi elektripaigaldis), surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis ei ole kinnisasja oluline osa

    48. Mets Avalik-igusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas on igahel igus viibida, seeni ja marju korjata Omaniku poolt piiratud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni korjata metsaomaniku loal Piiramata ja thistamata erametsas on igus seeni ja marju korjata kui nad sellega ei tekita omanikule lemrast kahju.

    49. Servituudid Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on igustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama vi et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma

    50. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaigusleping peab olema notariaalselt testatud. See ei teki igamisega. See annab iguse teha ksnes tegusid, mis sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud.

    51. Isiklikud servituudid Kasutusvaldus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on igustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Seda vib piirata mne kasutusviisi vlistamisega. Leping peab olema notariaalselt testatud. Kasutusvaldus lpeb kasutusvaldaja surmaga

    52. Kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses oleva asja omal kulul ka alles hoidma. Kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja vlaintressid tasub ning majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja.

    53. Reaalkoormatised Kinnisasja vib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud perioodilisi makseid rahas vi natuuras vi tegema teatud tegusid. Reaalkoormatised on: Avalik-iguslik (riik, kohalik omavalitsus) Eraiguslik Selleks peab leping olema notariaalselt testatud

    54. Reaalkoormatis lheb koos koormatud kinnisasjaga le kinnisasja omandajale tema nusolekust sltumata.

    55. Hoonestusigus Kinnisasja vib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusigus on seatud, on vrandatav ja prandatav thtajaline igus omada kinnisasjal sellega psivalt hendatud ehitist. hele kinnisasjale vib seada ainult he hoonestusiguse. Hoonestusigus ulatub lisaks ehitusalusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Ei vi piirduda ehitise he osaga nagu korrus

    56. Hoonestusiguse lpetamiseks on vajalik omaniku nusolek. Nusolek ei ole tagasivetav. Hoonestaja maksab omanikule tasu. Hoonestusigus ei lpe ehitise hvimisega. Hoonestusigust vib seada kindlaks thtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Hoonestajal on igus ehitis ra vedada

    57. Ostueesigus Kinnisasja vib koormata asjaigusliku ostueesigusega. See peab olema notariaalselt testatud.

    58. Pandiigus Asja vib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on pandiga tagatud nude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nuet ei ole koheselt tidetud. Pant on vallaspant ja kinnispant Pantida vib asju, varalisi igusi. Pandiga vib tagada iga rahalise nude. Pandiga on tagatud ka menetluskulud (kohtukulud), asja mgiga seotud kulutused (1.01.2006)

    59. Vallaspant Ksipant Panditud asi antakse le pandipidaja valdusse vi kolmandale isikule. Samale vallasasjale ei vi seada mitut ksipanti. Pandipidaja on kohustatud asja silitama ja korras hoidma. Panditud asi makse avalikul enampakkumisel

    60. Registerpant Patent, kaubamrk, tstusdisainilahendus jms. Registerpant ei eelda tagatava nude olemasolu. Registreerimisel kantakse registrisse pandipidaja ja registerpandi rahaline suurus. Registerpandile kohaldatakse hpoteegi kohta stestatut.

    61. iguste pantimine Varaline igus vib olla pandi esemeks, kui see on leantav.

    62. Kinnispant Hpoteek Kinnisasja vib hpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hpoteek on seatud (hpoteegipidaja), on igus hpoteegiga tagatud nude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hpoteek ei eelda tagatava nude olemasolu. Kinnisasja omanik vib hpoteegi seada enda kasuks.

    63. Hpoteek ulatub kinnisasja osadele, rendi ja rinuetele ja ka kindlustatud kinnisasja kindlustushvitise nuetele. Kui hpoteegiga tagatud nuet ei tideta, on hpoteegipidajal igus nuda sundtitmist titemenetluse seadustikus stestatud korras.

    64. Hpoteegiga koormatud kinnisasi makse kohtu otsusel avalikul enampakkumisel.

    65. Asjaigusseaduse rakendamise seadus See stestab valduste kaitse , omandi kaitse, igamised. Valdused, mis on omandatud enne 1993.a. 1.dets. Algab igamisthtaeg 1.dets. 1993.a. Tagastatud maa kinnistamine. Erastatud maa kinnistamine. Hoonestusiguse seadmine Talumaa plise kasutamise igus Kitsendused, pantimise keelud jms.

    66. Tnan!

More Related