Sotsiaaltöötajad ja pereterapeudid Katrin Laur ja Ene Mölter 2010

1. Minu töökogemus sotsiaaltöö ja lastekaitse valdkonnas enne ja pärast süsteemse pereteraapia teadmiste omandamist Sotsiaaltöötajad ja pereterapeudid Katrin Laur ja Ene Mölter 2010

2. Sotsiaaltöö • Sotsiaalselt konstrueeritud tegevus • See on sotsiaaltöötaja kui professionaali tegevus, mis on suunatud toimetulekuraskustes olevate isikute, rühmade ja kogukonna nõustamisele, nendele teenuste loomisele ja osutamisele • Sinna juurde kuuluvad sotsiaaltöötaja väärtushinnangud ja eetika, humanistlik inimkäsitlus

3. Lastekaitse • Lastekaitse on laste kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve, mis tagatakse riiklike, omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu • Tagada laste turvaline kodu ja areng • Toetada perekonda kui lapse loomulikku kasvukeskkonda

4. Lastekaitse spetsialisti töökohustused • Lastega perede nõustamine nende õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest • Lastega perede toimetuleku soodustamine, konkreetsete probleemide lahendamine (sotsiaalteenuste, rahaliste toetuste jm abi korraldamine) • Eestkoste korraldamine alaealiste ja noorte üle

5. Lastekaitse teenused jagunevad • Ennetavaiks - suunatud võimalike probleemide ärahoidmisele, laste kasvu – ja arengukeskkonna parandamisele, kehalise, vaimse ja psüühilise tervise säilitamisele ja laste arendamisele • Rehabiliteerivaiks - juba ilmnenud probleemi leevendamine või likvideerimine, eeldab sekkumist perekonna ellu, vahel ka sundabinõude rakendamist

6. Klientide pöördumise põhjused • Lapse käitumisprobleemid, õigusrikkumised (alaealiste komisjoni kutsutud, koolikohustuse mittetäitjad) • Laps pöördub oma murega (probleemid vanematega, tõrjutus, suhtlemisraskused koolis) • Lapse elukoha määramine • Lapse ja eraldielava vanema kohtumiste korra kokkuleppimine • Puudega laps, tema vajadused ja peresuhted sellega seoses (sh pere soov laps asendushooldusele paigutada) • Asendushooldusel viibiva lapse probleemid • Lapsendamisega seotud probleemid • Perevägivald • Koolikiusamine

7. Teraapiasse pöördujad • Alaealiste komisjonist suunatud • Lastekaitse spetsialisti suunatud • Koolidest suunatud • Teiste terapeutide suunatud • Teistelt klientidelt minu kontaktid saanud • Sotsiaalsetel põhjustel minu vastuvõtule tulnud kliendid, kellele pakun ise võimalust teraapiasse tulla

8. Sotsiaaltöötaja juurde pöördujad • Ühe katuse all elavad vana-vanemad ja üks või mitu last oma peredega • Puudega täiskasvanu ja sellega seonduv • Puudega sündiv laps ja pere toimetulek šokiga • Pereliikme raske haiguse ja/või surmaga seoses toetuse vajamine, leinatöö • Probleemid seoses töötusega (mõjutab kogu pere toimetulekut, peresuhteid) • Laenuorjus ja selle taustal probleemid peres • Lahutus ja sellega kaasnev kaos (depressioon, elu mõtte otsingud, laste heaolu)

9. Sotsiaaltöötaja juurde pöördujad • Abikaasadevaheline düsfunktsioon, lahkukasvamine, kõrvalsuhted • Üks abikaasadest välismaal (või Eesti teises otsas) tööl ja kodus kõik ühe vanema õlul • Alkoholism vm sõltuvus peresüsteemis • Väheste sotsiaalsete oskustega pered • Vallasemad ja probleemid peres • Väheste sotsiaalsete oskustega pered

10. Juhtumisöös ja pereteraapias on vaja kasutada • Jõustamist • Inimese tugevate külgede märkamist ja esiletõstmist • Käitumismustrite mõistmist • Vajadusel sekkumist • Anda vajadusel kliendile psühhosotsiaalseid teadmisi • Märgata positiivseid samme • Ei tohi unustada, et vastutuse peab võtma inimene

11. Enne pereteraapia õppimist kasutasin • Põhjus-tagajärg lähenemist • Kuulasin ühe inimese lugu • Võtsin liigselt vastutust • Püüdsin lahendada probleemi, kustutada tulekahju selleks momendiks • Küsimuste ring inimese mureni jõudmiseks oli oluliselt kitsam kui nüüd • Ei osanud kasutada selliseid töövahendeid nagu genogramm, illugramm, pildid, fotod • Ei osanud märgata ega endale teadvustada, kuidas kliendid mind enda probleemidesse ja kolmnurkadesse kaasa tõmbasid ja vahel pidin küsima endalt: Mis toimub? Kas ma elan nende elu? • Olin kimbatuses, kui nägin, et inimene vajab abi oma leinas

12. Nüüd kasutan • Süsteemset lähenemist (genogramm, 3 generatsiooni) • Oskan oluliselt paremini kasutada perekonna hindamise praktilisi meetodeid (s.o esmane kontakt, kontakti loomine, perekonna ajaloo uurimine, perekonna toimimise hindamine ja tagasiside andmine jne) • Kasutan tsirkulaarseid küsimusi • Pereprobleemide puhul tahan kohtuda ja kuulata kõigi pereliikmete arvamust (n. paarisuhte probleemid, kui alaealiste komisjoni poolt saadetud)

13. Nüüd • Oskan teadvustada, märgata ja sõnastada kolmnurki suhetes, piire ja allsüsteeme peres • Otsin teadlikult pere ressursse ja positiivseid seikasid ning tõstan neid esile • Püüan välja selgitada käitumismustreid ja näidata perele, kuidas antud muster nende suhteid kahjustab • Oskan hinnata pereteraapia tähtsust ja motiveerida vajadusel meie valla inimesi pereteraapiasse minema, et nad saaksid elada suuremat rahulolu pakkuvat elu oma perega

14. Tsirkulaarne küsitlemine • intervjueerimise viis, mida kasutatakse perekonna ja terapeutiliste süsteemide kohta püstitatud hüpoteeside paikapidamise kindlakstegemiseks. Need küsimused annavad palju informatsiooni ja aitavad pereliikmetel end avada ning teised pereliikmed võivad saada siit enda jaoks tähtsat infot.

15. Tsirkulaarsete küsimuste liigid • küsimused interaktsioonide järgnevuse kohta, nagu „mis seejärel toimus?“ • võrdlusküsimused, nagu „kes oli kõige enam mures?“ • nõusoleku-küsimused, nagu „kes arvab samamoodi ja kes ei arva samamoodi?“ • küsimused selgituse kohta: „Kuidas sina (või mõni teine pereliige) võiksid seda nähtust seletada?“ • tuleviku küsimused, näiteks „millisena sa näed oma elu 3 aasta pärast?“

16. Nõo valla võimalused pereteraapiasse suunamisel • Oleme püüdnud valla eelarvesse planeerida raha • Informeerime ning motiveerime rehabilitatsiooni plaani omavaid inimesi kasutama pereteraapia teenust rehabilitatsiooniasutuses • Vallavolikogu määrused lapsehoiuteenuse ja puuetega inimeste hooldajatoetuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kohta • Teavitame oma valla inimesi projektidest, mille kaudu on võimalik pereteraapia teenust saada inimese jaoks tasuta

17. AITÄH KUULAMAST! Katrin Laur ja Ene Mölter Eesti Pereteraapia Ühingu konverents “20 aastat pereteraapiat Eestis” 15. oktoober 2010