Raja-jooga psüühika õpetus

1. Raja-joogapsüühika õpetus By Hari Nam Simran

2. Inimese “Mina” Enne kui inimene asub kosmose saladusi uurima, tuleb tal avastada enda jaoks oma tõeline olemus, oma sisemaailm. Inimene peab neid teadmisi otsima nagu peremees, mitte nagu ori, ja nõudma looduselt nende saladuste avaldamist.

3. Inimene Inimeses on füüsiline ja vaimne maailm. Füüsiliselt on inimene mineraalne eluvorm. Keha sarnaneb taimega. Instinkit sarnanevad loomadega ning vaimselt arenematus inimeses valitsevad need tema kõrgema loomuse üle.

4. Inimene Inimese teeb kõrgemaks loomast tema kõrgemad hingeomadused, mis on olemas kõigis kuid avalduvad vähestes. Inimese erilisim anne on “tahe.” See on “Mina” jõud, pärand mille saime sündides kaasa Absoluutselt.

5. Inimene Inimeseks saab ta siis kui ta õpib valitsema asju ja andeid, mis talle kuuluvad, siis kui ta õpib neid juhtima, reguleerima, siis kui ta ärkab iseenda tunnetamisele, sest ennast tundmata ei tunne ka oma töövahendeid.

6. Inimene Inimene peab suutma eristada oma “Mina” “mitte-Minast.” See on esimene ülesanne, inimesele kes pühitsemise poole püüdleb.

7. Inimene Kes siis on see mida inimene “Mina” all mõtleb? Loomadel pole “Mina” tunnet, nad tajuvad välist ilma kuid mitte iseennast. Loom ei mõtiskle enda mõtetest. Mis ei tähenda, et loomas ei oleks alg- või seda jumalikku sädet. Ta on vaid madalamal arenguastmel.

8. Inimene Madalamal arenguastmel oleval inimesel on samuti alati olemas see jumalik säde aga seda varjavad palju katteid. “Mina” tunne magab igaühe teadvuses. Kui inimese tõeline “Mina” hakkab ärkama, lahkuvad temast unenäolised nägemused ja ta hakkab maailma nägema nii nagu see on.

9. Inimene Metslane tunneb oma “Mina” halvasti, tema mina on tervenisti seotud keha vajaduste ja nõudmistega, kirgede ja soovide rahuldamisega. Tema “Mina” asub instinktiivse arukuse madalamas osas. Tema “Mina” on tema füüsiline keha, ja see valitseb tema üle. See inimene on orja staatuses ning vaatleb end altpoolt, inimese seisukohast, kes elab instinktiivse arukuse tasandil.

10. Inimene Arenedes inimene hakkab kasutama oma intellekti elades rohkem mentaalsel tasandil. Inimene taipab, et temas on enamat kui keha ja tema meel on reaalsem kui kehaline loomus. Näiteks suudab süvameditatsiooni, hüpnoosi abil inimene unustada oma keha olemasolu.

11. Inimene Siin esitab inimene endale palju küsimusi millele ta ei suuda vastata. Tal tuleb selgitada oma selgitusi ikka edasi ja edasi. Inimese intellektis on peidus potensiaalsed võimalused, isegi siis kui tahe ei kontrolli täielikult selle toimimist.

12. Inimene Kuid just siin leiab inimene, et kõnnib justkui mööda ringi, ning tajub, et teda ümbritseb igalt poolt tunnetamatu. Mida enam ta teadmisi omandab seda enam on ta häiritud. Inimene kes teab vähe, selle teadvus ei nõua lahendusi suurtele küsimustele. Inimene kelle intellekt areneb üha kõrgemale näeb vaid ühe enam probleeme mis nõuavad lahendust ta ja tajub nende lahendamise võimatust.

13. Inimene Siin mõtleb inimene oma “Minast” kui arukusest, meelest. Ta tunneb, et on vaimselt edasi arenenud kuid siiski ei suuda ta teda vaevavatele mõistatustele vastata. Ja siis on ta sellepärast õnnetu. Sageli muutuvad sellised inimesed pessimistideks. Pessimism kuulub just sellesse arengustaadiumi.

14. Inimene Intellekt on aga ebatäiuslik tööriist inimene tõelise “Mina” jaoks. Vaimne inimene ei samasta end oma intellektiga, vaid kasutab seda samamoodi nagu keha, töövahendina.

15. Inimene Pühitsemine on inimese üleminek intellektuaalselt tasandilt vaimsele tasandile. Ta tajub seda tehes, et tema tõline “Mina” asub kõrgemal nii kehast kui ka intellektist, ja mina võib kasutada kõiki endale kuuluvaid töövahendeid nii keha kui meelt.

17. Inimene Selle teadmiseni pole võimalik jõuda ainult intellektuaalsete arutlustega, kuigi selleks, et vaimsele arengule kaasa aidata, on vaja kasutada ka mõistust. Tõeline teadmine on nagu eriline teadvuse vorm. Kord juba “Mina” teadvuse avardudes, hakkab inimene selgesti tajuma oma ühtsust Kõiksusega ja hakkab tundma oma”Mina” tõelist avardumist.

18. Inimese keha

19. Pühitsemine “Mina” teadvuse kõrgemad staadiumid ärkavad pikkamööda ja pöördumatult, kuid tema arengus võivad tulla seisakud. Mina teadvus on siiski vaid ettevalmistav samm selle poole mida nimetatakse virgumiseks, kirgastumiseks, valgustumiseks.

20. Pühitsemine Virgumine tähendab pühitsetu ärkamist Kõiksusega tõelise sideme teadlikku tajumisse. Inimese “Mina” kogu jõu ja hiilguse nägemine on vaid selle valguse nõrk peegeldus, mina inimene näeb erilises seisundis ja mida nimetakse valgustumiseks.

21. Pühitsemine On hinge ärkamine oma tõelise olemuse tundmisele, see on hinge tõelise olemuse avastamine ja selle suguluse tajumine Kõiksusega. Pärast Mina tedmise saavutamist, mõistab inimene ise mida tal on vaja teha meele edasiseks arendamiseks, suudab valitseda oma hinge ja mõtteid.

22. Pühitsemine Ta suudab üles leida oma tajumise ja mõjutamise keskme, mis seob teda välise ilmaga. See püüab alati leida teed enese teostamiseks ja otsib teisi keskmeid, mille ümber keerelda.

23. Inimene Enne kui inimene suudab mõjutada inimesi või maailma väljapool iseennast, peab ta saama iseenda peremeheks. Teda võivad aidata vaid need kes on ise temast kaugemale jõudnud, kes teavad ja näevad hetke kui on vaja ulatada käsi või ohtlikul kohal toetada.

24. Inimese “Mina” Et äratada oma mina tuleb õppida lõdvestama oma keha, rahustama meelt ja mõtisklema oma “Minast” seni kuni teadvus näeb seda selgesti. Tuleb saavutada selleks vajalik füüsiline ja meeleseisund.

25. Meditatsioon Oma tõelise “Minaga” suhtlemiseks peab inimene olema üksi. Istumiseks tuleb lõdvestada lihased ja vabaneda närvipingest. Kuniks kogu keha puhkab. Ka meel peab rahunema. Rahulik ümbrus, mugav asend ja vaikus aitavad sellist seisundit saavutada.

26. Meditatsioon Kui inimene oskab lõdvestuda, suudab ta jõuda füüsilisse ja vaimsesse rahuolukorda alati, igasugustes tingimustes, kui ta seda soovib. Tuleb vältida uniseks jäämist. !!!! Meditatsiooniseisund peab olema täielikult tahte kontrolli all ja mediteerida tuleb teadlikult ning ainult vajalikul ajal.

27. Meditatsioon Tahe peab seda seisundit valitsema samamoodi nagu ükskõik millist teist seisundit. Inimene ei tohi muutuda unistajateks kes ärkvel olles und näevad. Meditatsioonis peab inimene end täielikult valitsema ja suutma alati oma mõtteid, tundeid ja meeleolusid kontrollida.

28. Meditatsioon Meditatsiooni ja keskendumise abil arenev mina teadvus varsti teadvuse pidevaks seisundiks. Siis pole vaja enam meditatsiooni abil seda seisundit esile kutsuda ja tahe suudab alati selle esile kutsuda ja rahutusest üle olla ning suunata tähelepanu oma “Mina” tunnetamisele, ka ilma mediteerimiseta.

29. 8 astet