1 / 14

Leht ja fotosüntees

Leht ja fotosüntees. Miks on lehti vaja? . Fotosünteesi toimumis kohaks Läbi lehtede toimub vee aurumine, mis paneb vee taimes ülespoole liikuma . Väliskuju . Lehelaba – lame ja õhuke, tänu sellele saavad leherakud palju valgust Leheroots – selle abil kinnitub leht varrele

cheung
Télécharger la présentation

Leht ja fotosüntees

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Leht ja fotosüntees

  2. Miks on lehti vaja? Fotosünteesi toimumis kohaks Läbi lehtede toimub vee aurumine, mis paneb vee taimes ülespoole liikuma

  3. Väliskuju Lehelaba – lame ja õhuke, tänu sellele saavad leherakud palju valgust Leheroots – selle abil kinnitub leht varrele Liitleht – siis kui rootsule kinnitub mitu lehekest Leherood – lehe pinnal olevad jämedamad ja peenemad sooned, mööda neid liiguvad vees lahustunud ained

  4. Keheidulehelistel taimedel on jäme keskrood, mis haruneb peenemateks roodudeks , nt kask, vaher Üheidulehelistel taimedel on rood lehes rööbiti või kaarjalt, ega harune. Nt kõrrelised, maikellukesed

  5. Lehe siseehitus Lehte katab mittemärguv vahajas kiht, mille ülesandeks on kaitsta lehte välismõjude eest Vahakihi all on kattekude, mille see on avad, mida nimetatakse õhulõhedeks. Õhulõhed asuvad enamasti lehe allosas. Läbi õhulõhede liigub süsihappegaas lehte ning fotosünteesil moodustunud hapnik ning veeaur välja. Kattekoe all on kahesugust põhikude.

  6. Ülemise kihi rakud sisaldavad palju kloroplaste ja on taimes peamised fotosünteesijad. Läbi põhikoe kulgevad juhtkimbud, mida lehe pinnal näemegi roodudena. Õhulõhe moodustavad 2 tavalist oakujulist sulgrakku, mille vahel on pilu. Sulgrakud avavad ja sulgevad õhulõhe.

  7. Miks on fotosüntees elu alus? Fotosünteesiks nimetatakse päikeseenergia toimel orgaaniliste ainete valmistamist lihtsatest anorgaanilistest ainetest: süsihappegaasist ja veest. Fotosünteesist sõltub elu, sest selle käigus moodustuv orgaaniline aine on toiduks nii taimedele kui ka enamikule teistele organismidele. Ka hapnik moodustub fotosünteesi teel.

  8. Mida on vaja fotosünteesiks? Fotosüntees toimub ainult kloroplaste sisaldavates rohelistes taimeosades, peamiselt lehtedes. Fotosüntees saab toimuda vaid valguse käes, sest päikesevalgusest saab selleks vajaliku energia. Fotosünteesiks vajalik vesi jõuab taime juurte kaudu mullast, ning süsihappegaas õhust. Lehte jõudnud vesi ja süsihappegaas liiguvad kloroplastidesse, kus nendest sünteesitakse valgusenergiat kasutades glükoos ja kõrvalproduktina eraldub hapnik.

  9. Fotosüntees 6 CO2 + 6 H2O = C6H12O6 + 6 O2 Valgusenergia Süsihappegaas + vesi Glükoos + hapnik Klorofüll

  10. Mida saab glükoosist? Energia saamiseks Teiste ainete sünteesiks (valgud, rasvad, õlid) Tärklise sünteesiks (varuaine) Muundatakse tselluloosiks

  11. Mis mõjutab fotosünteesi? Õhus oleva süsihappegaasi hulk Mullas oleva vee hhulk Õhu soojus Valguse hulk Parim temperatuur fotosünteesiks on 20° – 35°

  12. Ka taimed hingavad Eluks vajalik energia vabaneb hingamisel, st glükoosi lõhustamisel mitokondrites. Erinevalt fotosünteesist, mis toimub vaid valguse käes, toimub hingamine koguaeg. Hingamine on fotosünteesi vastupidine protsess. Hingamisel kulub hapnik ja eraldub süsihappegaas, mis läheb atmosfääri.

  13. Milleks lehti kasutatakse? Toiduks (nt kapsa lehed) Tee valmistatamiseks (ka raviteed) Tooraine parfümeeritööstusele Ehitusmaterjal (troopikas) Loomasööt

More Related