1. POISS JA TÜDRUK KOOLIS Avatud Meele Instituut

2. Ruumitaju väga hea Abstraktsed ja ruumilised seosed Meelde jääb arusaadavas vormis info Reageerib aeglaselt valule Talub halvasti ebamugavust Ruumitaju nõrgem Enesekohased seosed Meelde jääb ka juhuslik info Reageerib kiirelt valule Talub hästi ebamugavust POISIDTÜDRUKUD

3. POISI ÕPPIMINE • Mõtleb deduktiiv-selt; üldpõhimõtte kohaldamine üksik-juhtumile • Suudab mõelda ka sellele, mida ei koge • Meeldib väidelda abstraktsel teemal • Vajab loogilisust • Vähesõnaline

4. Vajab nii füüsilist kui ka psühholoogilist ruumi • Kergemini hakkab õppides igav • Vajab liikumist, et kontrollida impulssi • Vajab sööki ja jooki õppimise ajal- ainevahetus kiire • Õpib pigem üksi • Meeskonnatööd teeb paremini siis, kui tunneb reglementi ja hierarhiat • Vajab skeeme, pilte, tabeleid, kaarte • Vajab tegevuslikkust, materjali allutamist

5. POISID RUUMILINE MAKROKEHALIS-KINESTEETILINE LOODUS-LOOMULIK MÄLETAB VÄHE TÜDRUKUD MUUSIKALINE KEELELINE MIKROKEHALIS-KINESTEETLINE INTERPERSONAAL- NE INTRAPERSONAAL- NE MÄLETAB PALJU ERINEVUS VÕIMEKUSES

6. POISTEL TÜDRUKUTEL INFOTÖÖTLUS JA PAINDLIKKUS

7. TÜDRUK EI OLE PAREM KUI POISS: NAD ON ERINEVAD

8. POISS Eelistab soolasemat Haistmine nõrgem Kuulmine nõrgem Näeb valges paremini kui hämaras Stressi rohkem Eelistab jahedat TÜDRUK Eelistab magusamat ja tundlik kibedale Haistmine peenem Kuulmine ergas ja enam sisekõnet Näeb ka hämaras Stressi vähem Eelistab soojust ERINEVUS MEELTES

9. POISID JA HORMOONID Ajukemikaalid-ajutegevuse paindlikkus; P-vähem Serotoniin- rahustav hormoon; P-vähem Oksütotsiin- empaatiat soodustav; P-vähem Testosteroon- aktiivsusele virgutav, P-palju seksuaalsust käivitav, tuju mõjutav agressiivsuse ja enesesse tõmbumise skaalal; paneb domineerima, kasvatab lihasmassi Progesteroon ja östrogeen- koostööaine; P-vähe; vähendab kõnevõimet ja takistab kontrolltöödes

10. MIDA VAJAVAD POISID JA TÜDRUKUD? Emotsionaalselt küpse mehe, naise eeskuju Mõistmist kodus ja koolis Lähedasi toetavaid suhteid Teiste tunnete aktsep- teerimise harjutamist Aktiivseid tundesõnu

11. EBAMEELDIVAD TUNDED hirm, kartus, igatsus solvumus, pettumus, nördimus, alandus süü, abitus, segadus, kõhedus, piinlikkus, ärevus, õõvastus, kurbus, hüljatus, ... Sa tunned hirmu.... Ma tunnen hirmu Sa tunned süüd.... Ma tunnen süüd Sa tunned kurbust.... Ma tunnen kurbust

12. MEELDIVAD TUNDED RÕÕM, LÕBU, MURETUS, MÕNU, HÄRDUS, HELLUS, PÕNEVUS, ELEVUS UHKUS, INNUKUS, RAHULOLU, ARMASTUS, ..... Sa tunned rõõmu... Ma tunnen rõõmu Sa tunned hellust... Ma tunnen hellust Sa tunned rahulolu... Ma tunnen rahulolu

13. MIS VAHE ON? • Sa oled solvunud • Sa oled alandatud • Sa oled nördinud • Sa oled süüdi • Sa oled hirmunud • Sa oled abitu • Sa oled hüljatud Sa tunned solvumist Sa tunned alandust Sa tunned nördimust Sa tunned süüd Sa tunned hirmu Sa tunned abitust Sa tunned hüljatust

14. KUIDAS? ARENDADES VÕIMET MÄÄRATLEDA OMA TUNDEID JA SEISUNDEID ARENDADES SÕNA, MIIMIKA JA KEHAKEELE TÄHENDUSTE TAJU ARENDADES VÕIMET MÕISTA OLUKORDI JA ENDA EMOTSIOONIDEGA SEOTUD REAKTSIOONE SELLES

15. MIDA MA SAAN TEHA? • Tunnistan, et lastel on väga rikas tundeelu • Aitan areneda tundesõnavaral • Aktsepteerin poiste suurt aktiivsustaset • Aitan kaasa õpilastele sobivate ja turvaliste väljaelamiskohtade loomisele

16. MIDA VEEL SAAN TEHA? • Räägin tunnustavas ja austavas keeles • Arvestan lapse kui nõuandja, probleemikütiga • Näitan, et empaatia ja tundeküllus on elujõu allikas

17. MIDA KÕIKE VEEL? • Kasutan iseloomu ja südametunnistuse kujundamiseks enda tunnete ja vajaduste sõnastamist • Tunnustan meeste sõprust ja tundelisi väljendusi ning naiste sõprust ja tundedeid