1 / 15

Üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra parandamine

Maris Mälzer 20.aprill.2006. Üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra parandamine. viivituse põhjused: liiga pikk küsimustik, mis tuli jagada kaheks 6 erinevat osapoolt soov teha väga korralik uuring. Kuidas seni läinud on?.

cole
Télécharger la présentation

Üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra parandamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Maris Mälzer 20.aprill.2006 Üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra parandamine

  2. viivituse põhjused: liiga pikk küsimustik, mis tuli jagada kaheks 6 erinevat osapoolt soov teha väga korralik uuring Kuidas seni läinud on? • 13. aprillil algas Eesti üliõpilaste sotsiaal-majanduslik uuring

  3. andmete kogumine kestab kuni 5 nädalat • esimesed analüüsi tulemused • juuni 2006 • uuringu tulemuste avalikustamine veebis ja trükise väljaandmine • august 2006

  4. Väliskogemuse kaardistamine • eesmärk: • Uurida 3 valdkonnas Euroopa kogemusi üliõpilaste sotsiaalsete probleemide lahendamisel • valdkonnad: • toetussüsteem • majutussüsteem • toitlustamine

  5. II etapp – parima väliskogemuse süvaanalüüs: igas valdkonnas parima kogemuse välja valimine välisriigi külastus parima kogemuse põhjalikuks tundma õppimiseks parima kogemuse süvaanalüüs ja võrdlemine Eesti oludega materjalide publitseerimine projekti kodulehel Kaardistamine jaguneb kahte etappi: • I etapp – uurimine erinevate infoallikate vahendusel: • artiklid • Internet • tudengite katusorganisatsioonid

  6. üleriigiline süsteem kehtiv kõigile üliõpilastele märkimisväärsed soodustused süsteemi toimivus Toitlustussüsteem • Põhikriteeriumid parima kogemuse valimiseks

  7. Hinnang Euroopa üldisele olukorrale • soodne toitlustus tudengisööklate näol olemas rohkem kui pooltes Lääne-Euroopa riikides ja mõnes Ida-Euroopa riigis • enamus riikides pigem killustunud ja ülikoolikesksed süsteemid • vaid väga üksikutes riikides nii vähe soodustusi (5-10% toitlustusasutustes) kui Eestis

  8. Portugal • riiklikult rahastatav ja koordineeritav • riiklikult fikseeritud iga-aastased piirmäärad • soodustused kehtivad kõigile üliõpilastele • soodustus on ligi 50%

  9. Majutussüsteem • Põhikriteeriumid parima kogemuse valimiseks • ühtne ja toimiv süsteem kogu riigi piires • soodsus • kättesaadavus

  10. Hinnang Euroopa üldisele olukorrale • enamikes riikide väga problemaatiline valdkond • põhilised puudused: • süsteemi killustatus • ühiselamute ja tudengikorterite vähesus, millest tuleneb ka majutuse raske kättesaadavus • kõrged hinnad

  11. Soome • Suomen opiskelija-asunnot Oy – eesmärgiks majutusteenust pakkuvate organisatsioonide huvide kaitsmine • piirkondlikud allorganisatsioonid, mis tegelevad otseselt majutusteenuse pakkumisega • soodsad üürid • majutusvõimaluste mitmekesisus ja hea kättesaadavus

  12. riiklik põhitoetus kõikidele tudengitele täiendavad toetused, mida jagatakse näiteks lähtudes õpitulemustest või majanduslikust toimetulekust riiklik madala intressiga õppelaen Toetussüsteem • Põhikriteeriumid parima kogemuse valimiseks

  13. Hinnang Euroopa üldisele olukorrale • rahaline toetus pea-aegu igas Euroopa riigis • üldine õppetoetus kõigile akadeemiliselt minimaalselt edasi jõudvatele tudengitele Rootsis, Norras, Taanis, Hollandis, Maltal ja Küprosel • Hollandis ja Norras väljastatakse toetus esialgselt laenuna • keskmine igakuine minimaalne toetussumma on üldist õppetoetust jagavates riikides ca 300 EUR

  14. Taani • õppetoetust saavad kõik tudengid • toetusi väljastab spetsiaalne Riiklik Õppetoetuste ja Laenude Agentuur koostöös haridusinstitutsioonidega Haridusministeeriumi juhtimisel. • lisatoetused puuetega ja lapsevanematest tudengitele • riiklik õppelaen intressiga 4% (seda võtab ca 50% tudengeist)

  15. Tänan!

More Related