1 / 6

P õ llu harimise algus

P õ llu harimise algus. Serafima Amerhanova. Eestisse jõuavad põlluharijad. Enam kui 500aastat tagasi jõudsid Eestisse lõuna poolt uued rändhõimud. See rahvas tõi endaga ka kodustatud koduloomade karjad. Arvatavasti teadsid ja kasvatasid need hõimud juba ka kultuurtaimi. põlispõld.

cyma
Télécharger la présentation

P õ llu harimise algus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Põlluharimise algus Serafima Amerhanova

  2. Eestisse jõuavadpõlluharijad • Enam kui 500aastat tagasi jõudsid Eestisse lõuna poolt uued rändhõimud. • See rahvas tõi endaga ka kodustatud koduloomade karjad. • Arvatavasti teadsid ja kasvatasid need hõimud juba ka kultuurtaimi

  3. põlispõld • Uus rahvas kohanes Eesti põlismetsade tingimustega,segunes kohalike hõimudega ja jäi paikseks.Sel ajal tekkisid suuremad ja paremini kaitstud asulad ning hakati rajama põlde. • Põlispõllud on nelinurkaed paarikümnemeetrise küljepikkusega maalapid ,mis on hoolikalt kividest puhtaks korjatud. • Iga sellise põllulapi ümber on kivikoristusel tekkinud põllupeenrad.

  4. alepõld • Uute metsaalade põldudeks tuli kõigepealt mets maha raiuda ja lasta kohapeal kuivada.See võttis aastat paar aega. • Mehed juurisid kände,naised ja lapsed tassisid oksi ja väiksemaidpuid tulle. • Tööriistad olid algelised,kaua kasutati kobestamisel tugevat oksaga puust keppi.

  5. Põlluharijateigapäevane elu • Põldu harima hakanud inimesed tegelesid siiski kajahi kalapüüga ja korilusega • Tekkinud oli vara,mida hoida ja kaitsta.Selleks rajati kindlustatud asulad,meie linnuste eelkäijad.Sinna sai rahvas koos loomakarjaga varjule minna. • Surnud maeti sel ajal kivikirstkalmetesse.See oli piiratud kivilade,mille sees oli maakividest või paeplaatidest kirst surnuga.Surnukirst asetati peaga põhja poole.

  6. esemesed mettalist esemed Eesti alal • Varased põlluharijad õppisid metalle tundma.Pronks on vase ja tina sulam.Pronksi saadi vahetuse teel naabrite käest. • Kuna pronksi oli vähe ja see oli kallis,siis olid kaua aega kasutusel kivist ja luust riistaad.

More Related