Ohvri ülekuulamine psühholoogia vaatenurgast

1. Ohvri ülekuulamine psühholoogia vaatenurgast Kristjan Kask PhD TÜ avaliku õiguse instituut, teadur KVÜÕA, psühholoogia dotsent kristjan.kask@ut.ee

2. Kuidas meie mälu töötab? tähelepanu

3. Mälu liigid

4. Mis mõjutab täpset meenutamist? • Aeg sündmuse ja meenutamise vahel • Sündmusejärgne info! • Kaastunnistajad • Korduv küsitlemine

5. Mida küsitlemisel arvestada? Vaikne ruum, eemalda segajad Tunnistaja asetus Väldi järske liigutusi ja kõnestiili - kehakeele mõjud Näita küsitletavale, millist käitumist temalt ootad

6. Mida küsitlemisel arvestada? Pilkkontakt Sõbralikkus ja toetus Kannatlikkus Pauside välja pidamine - mitte segada vahele ega katkestada!

7. Mida küsitlemisel arvestada? Räägi aeglaselt, kasuta lühikesi lauseid ning jäta lausete vahele pausid Tee kokkuvõtteid küsitletava vastustest Ärevuse langetamine

8. Aktiivse kuulamise meetodid • Täpsustamine, nt kaja kasutamine • „… ja siis ma jooksingi sealt ära.“ • „Jooksid ära?“ või „Jooksidki ära. Mis edasi sai?“ • Kehakeele märkamine • („Ma näen, et sul on sellest raske rääkida“)

9. Kokkuvõtlikult Organisatoorne ja vaimne ettevalmistamine Toetav mitteverbaalne ja verbaalne käitumine Kontrolli ülekanne Üldised ja spetsiifilised instruktsioonid Nt: osalise info meenutamine

10. Küsitlemise planeerimine • Kes on tunnistaja? • vanus, sugu, eelistatud nimi, ravimid, kodune olukord, suhe kahtlustatavaga, emotsionaalne seisund, potentsiaalne trauma meenutamise mõju käitumisele, varasem kontakt menetlusorganitega

11. Tegevuste järgnevus küsitlemisel 1 Tervitamine ja isikustamine Esmaste vajaduste kontrollimine Asukoht / vaikus Usalduse tekitamine Nt: aruta neutraalseid sündmusi

12. Tegevuste järgnevus küsitlemisel 2 Intervjuu eesmärgi selgitamine Mida soovin saavutada Mida saan talle lubada Tegevuste järgnevus ja kaua aega võtab Eesmärgi teadmine aitab vähendada sugestiivsust! Mälu aktiveerimine: meenuta nii täpselt kui suudad

13. Tegevuste järgnevus küsitlemisel 3 • Reeglid! • Kui ei saa küsimusest aru või ei tea, siis nii ütlegi • Kui küsija ei saa aru, siis vahekokkuvõte ja kontrolli infot • Erinevate meelte kasutamine • Kui täpselt ei mäleta isikuid, siis keda kahtlustatav meenutas? Miks?

14. Tegevuste järgnevus küsitlemisel 4 Vaba meenutuse küsimine „Räägi, meenuta, mõtle tagasi…“ Uurida, kas ja mida tunnistaja veel mäletab Küsitlemise osa „Pildi“ aktiveerimine ja uurimine „Sa mainisid, et vahendajaid oli kaks. Räägime nüüd lähemalt sellest esimesest vahendajast“

15. Küsimused • Küsimused: kerged, žargoonivabad, lühikesed • Sõnade arv lausetes! • Kasuta: vaba meenutus, avatud või täpsustavad küsimused • Väldi: suunavad, mitmesed, sunnitud-vastustega, topelt-eitavad küsimused • „Miks?“ küsimused võivad olla hinnangulised ja rasked vastata

16. Tegevuste järgnevus küsitlemisel 5 Lõpetamine Tunnistaja tänamine Kokkuvõtete tegemine, sh meenutamise hõlbustamiseks Kui midagi veel meenub, siis kuidas saab ühendust

17. Allikad • Fisher, R.P. & Geiselman, R.E. (1992). Memory enhancing techniques for investigative interviewing: The cognitive interview. Springfield: Charles C. Thomas. • Ministry of Justice UK. Achieving Best Evidence in Criminal Proceedings: Guidance on Interviewing Victims and Witnesses, and Guidance on Using Special Measures. 2011. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.justice.gov.uk/downloads/victims-and-witnesses/vulnerable-witnesses/achieving-best-evidence-criminal-proceedings.pdf (09.06.2014). • Organisatsioon: International Investigative Interviewing Research Group (IIIRG), www.iiirg.org