1 / 15

Kordamine

Kordamine. 5.klass. Arvuti põhimõisted. Arvuti. Lauaarvuti (desktop). Sülearvuti (laptop,notebook). Millest arvuti koosneb?. monitor. põhiplokk. printer. klaviatuur. hiir. Riistvara ( hardware ). Sisendseadmed  Töötlusseadmed

denise
Télécharger la présentation

Kordamine

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Kordamine 5.klass

  2. Arvuti põhimõisted

  3. Arvuti • Lauaarvuti (desktop) • Sülearvuti (laptop,notebook)

  4. Millest arvuti koosneb? monitor põhiplokk printer klaviatuur hiir

  5. Riistvara (hardware) Sisendseadmed Töötlusseadmed Väljundseadmed KlaviatuurHiir skannerkaardilugejapuuteekraanjuhthoobvalguspliiatspliiatsiarvutikõnesisestusvahend Keskseademälud Kuvarprinteraudioaudiovisuaalsed

  6. Mis on korpuse sees? http://arvutiweb.ee/

  7. Bit ja bait Arvutisse sisestatakse andmeid. Andmeteks ja informatsioonikson arvud, pildid või sümbolid. Andmed ja käsud salvestatakse mälus numbritena. Enamik arvuteid kasutavad ainult kahte numbrit. 0 ja 1 on kahendnumbrid e bitid. Bitid on kahendkoodid. Andmeühikuks on kaheksa biti seeria, mida nimetatakse baidiks.

  8. Arvutiloogika Andmete töötlemisel kasutab arvuti elektri-signaale läbi mikrolülituste. Iga lülitus koosneb ühendusest ja imepisikestest skeemiosakestest – loogikaelementidest.

  9. Kiibid Mikrolülitused paigutataksekiipidesse. Iga kiip on väike räniplaadike, kõik kiibid paigutatakse plaatidele, mida nimetataksetrükiplaatideks.

  10. Siinid • Informatsioon kulgeb arvutis baitidena. • Baidid liiguvadmööda metallist teid, mida nimetatakse siinideks. Andmesiin Juhtsiin Aadressisiin

  11. RAM (Random Access Memory) TÖÖMÄLU • Jagatakse 2 rühma: staatilised (SRAM) dünaamilised (DRAM) • Hoitakse töö ajal täidetavat programmi ja vajalikke andmeid • Ka lühiajaline voolukatkestus võib kõik kustutada • Tänapäeval 2-6GB

  12. ROM (Read-Only Memory) KÕVAKETTA MÄLU Püsimälu, kuhu on spetsiaalseadmetega “sisse põletatud” käivitusprogramm (töö esimesed sammud) • Säilib toitest sõltumatult

  13. Peitmälu ehk vahemälu (Cache) PROTSESSORI MÄLU • Salvestatakse korduvalt kasutatavaid käske ja andmeid • Kiirem kui RAM

  14. Kõvaketas HDD, Hard Disk Drive • Metallist, hermeetilielt suletud korpuses • Lugemis-kirjutuspead, sektorid, rajad • Mälumaht (tänapäeval 80-160 GB) NB! Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju

  15. Optiline ketas CD,DVD,BD • CD – ROMCompact Disk Read-Only Memory • maht ~650 MB • Programmide installatsioonifailid, teatmikud, multimeedia rakendused • DVD (Digital Versatile/Video Disk) –suuremahuline kuni 4 kihiga, 4,7 GB kihi kohta (maht 4,7-18,8 GB) • BD (Blue Ray Disk) kõrgtehnoloogilise video salvestamiseks, PS3 mängud

More Related