1 / 20

Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord

Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord. Raul Eamets Tartu Ülikool. Olukorrast rindel: tööturu üldised näitajad. Tööturg: tööpuudus. Probleemsed tegevusalad. Tegevusalad, kus palgakasv oli kiirem kui tootlikkuse kasv, kasumlikkus vähenes ja hõive langes (2000-2007)

dextra
Télécharger la présentation

Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Vabahariduse roll elukestva õppe süsteemis: Eesti tänane olukord Raul Eamets Tartu Ülikool

  2. Olukorrast rindel: tööturu üldised näitajad

  3. Tööturg: tööpuudus

  4. Probleemsed tegevusalad Tegevusalad, kus palgakasv oli kiirem kui tootlikkuse kasv, kasumlikkus vähenes ja hõive langes (2000-2007) • Tekstiilitööstus • Riietusesemete tootmine • Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine • Kummi- ja plasttoodete tootmine • Paberi- ja pabertoodete tootmine • Transpordivahendite tootmine • Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine • Veondus, laondus ja side • Ehitus • Ehitusmaterjalide tootmine

  5. Kõrgharitute osakaal hõives ja SKP per capita, 2007. *Taani 2004. aasta, Kreeka 2005. aasta andmed

  6. Ametite jaotus Valgekraed Sinikraed Eesti 44,8% Eesti 55,2% EL(15) 51,2% EL(15) 48,8%

  7. Haridus, see on keeruline… Lisaks formaalharidusele ei saa unustada ka teisi hariduse liike - Vahe mitteformaalse ja formaalse hariduse vahel väheneb - Vahe vabahariduse ja tööalase koolituse vahel väheneb

  8. Haridussüsteemid Euroopas

  9. Õppimine

  10. Eesti olukorrast EAKL tellitud uuring turvalise paindlikkuse indikaatoritest: täitjad Tartu ülikool ja Praxis Elukestev õpe 1. Eesti täiskasvanute koolitus 2007 valimi maht on 3968 • tasemeõpingutes osalemine • koolitustel osalemine • enesetäiendamine 2. Eesti Tööjõu uuring (ETU)

  11. Turvaline paindlikkus

  12. Elukestvas õppes osalemine Joonis 5. Vähemasti ühes elukestva õppe vormis osalenute jagunemine õppevormiti.

  13. Ebavõrdus ja elukestev õpe * 25-64- aastaste, kes küsitlusele eelneva 4 nädala jooksul õppisid või osalesid koolitusel, osakaal kogu elanikkonnast. ** Kõrgeima ja madalaima sissetulekukvintiili sissetulekute suhe.

  14. Osalemine õppes

  15. Elukestvas õppes osalemine

  16. Vanus ja elukestev õpe Allikas: ETU

  17. Kokkuvõtteks • Tööandjate suhtumine töötaja töö kõrvalt õppimise osas on pigem tõrjuv kui toetav. • Tasemeõpingutes osalemise põhjused on pigem isiklikud kui tööga otseselt seotud. Olulisimateks motivaatoriteks tasemeõpingutes osalemiseks on soov saada haridustaset tõendav dokument ning arendada end huvipakkuval erialal. • Koolitustel osalemise põhjused on valdavalt tööalased, selgelt domineerib soov teha oma tööd paremini ja parandada karjääriväljavaateid. • Eri elukestva õppe vormides osalemine on nõrgalt korreleeritud.

  18. Kokkuvõtteks (2) • Tõenäosus elukestvas õppes osaleda on kõrgem haritumatel, noorematel, eesti keele valdajatel, juhtivtöötajatel ja spetsialistidel, erasektori töötajatel ning välisomanduses osavates ettevõtetes hõivatutel. • Ligi pooled nendest, kes ei soovinud elukestvas õppes osaleda, toovad peamise põhjusena välja, et neil ei ole ei eraelus ja töös täiendavaid õpinguid vaja. Iga kolmanda jaoks on takistuseks õppimise liigkõrge hind. • Neil, kes sooviksid end täiendada, on sagedamini takistuseks koolituse/õppimise maksumus, perekondlikud kohustused ning õppeasutuse kaugus elukohas

  19. Tulevik? • Piirid erioskuste ja üldiste teadmiste vahel ähmastuvad • Elanikkond vananeb: potentsiaalne klientuur kasvab • Majanduskriis peaks tekitama täiendavaid õppijaid: pikaajaline töötus jääb meid painama pikemaks perioodiks • Vabahariduse areng seotud üldise kolmanda sektori arenguga, kodanikuühiskonnani meil veel pikk tee käia • VÕTA: süsteem areneb vaevaliselt, ülikoolid ei taha kaotada raha, õppijate arv ju väheneb, samas võimaldab see tuua kõrghariduse juurde täiendavaid inimesi • Vabaharidus kui integratsiooni vahend?

  20. Olla igavene õppija muutub auasjaks….

More Related