1 / 8

Laengukandjate teke ja kadu 1. Üheefotoonne fotoionisatsioon

Laengukandjate teke ja kadu 1. Üheefotoonne fotoionisatsioon. h n , eV. N 2 , I = 15,6 eV. s , 10 -18 cm 2. 2. Mitmefotoonne ionisatsioon. Protsess võib aset leida nii vahepealsete (reaalsete) energiaseisundite kaudu kui ka virtuaalsete seisundite kaudu. l , Å .

dyanne
Télécharger la présentation

Laengukandjate teke ja kadu 1. Üheefotoonne fotoionisatsioon

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Laengukandjate teke ja kadu 1. Üheefotoonnefotoionisatsioon hn, eV N2, I =15,6 eV s, 10 -18 cm2 2. Mitmefotoonne ionisatsioon Protsess võib aset leida nii vahepealsete (reaalsete) energiaseisundite kaudu kui ka virtuaalsete seisundite kaudu l, Å Cs 2-fotoonse ( l = 528 nm) mitteresonantse ionisatsiooni ristlõige s  10-50 cm2 REMPI: resonantlyenhancedmultiphotonionization

  2. Löökionisatsioon(elektronpõrkel elektriväljas E): E A K x, t E (kV/cm) 1 - 36 2 - 32 3 -30 4 - 28 5 - 26 6 - 24 7 - 22 8 - 20 Homogeenneväli a Townsendikoefitsient(el-ni/cm) Siin: N - joontihedus! Elektronlaviin

  3. Ionisatsioonikoefitsient; empiiriline seos Ionisatsiooni efektiivsus  =a/E max H2: A = 5,1 cm-1 Torr-1 B = 138,8 V cm-1 Torr-1 0.1% Ar Penningi efekt: Ne metastabiilne seisund  16,6 eV Arionisatsioonipotentsiaal  15,7 eV s  10-16 cm2

  4. Rekombinatsioon e hn Ajategur Lahend Rekombinatsiooniseadus Binaarsete põrgete juhul ei sõltu br osakeste kontsentratsioonist, kuid kolmikpõrgete juhul sõltub Fotorekombinatsioon (1) (b  10-12 cm3 /s ) Kolme keha rekombinatsioon (2) Plasmas B – aatom, elektron 1 2 Elektronide osalusel on rekombinatsioonikoefitsient 7-8 suurusjärku suurem Molekulaarsete ioonide puhul - dissotsiatiivnerekombinatsioon (b  10-7 cm3 /s )

  5. Negatiivsedioonid Elektronegatiivsus: O- - 1,47 eV; F- - 3,45 eV; OH- - 1,83 eV; O2- - 0,45 eV Kleepumine Pöördprotsess: irdumine Sõltuvus rõhust - kolme keha protsess

  6. Emissioontahkisest Elektronide tihedus vahemikus(e, e+de) = =(nivoode tihedus) (täitumise tõenäosus) e ef T>0 Fermi-Dirac n Schottky jS E r ef, eV Cs 1,87 Pt 5,32 Termoemissioon Küllastusvool 2a -e2/4r

  7. Väljaemissioon e e r ef ef -eEx E E W T T + S T + S T + F F T + S F T + F

  8. Emissioonosakestemõjul Saagisg = elektroni/osakesele e 4,54 eV 2 ef 21,6 eV emissioon 1 I I Metall 12,1 eV Ioon Ioon Fotoefekt I -ef > ef Na-klaas paireks Elektronide sekundaar- emissioon

More Related