TERRORISM JA SELLE KASUTAMINE KONFLIKTIDES

1. TERRORISM JA SELLE KASUTAMINE KONFLIKTIDES Jaan Kukk

2. Mis on terrorism ? • Mis erinevus on tavalise sõjategevuse meetoditel ja terrorismiaktidel ? • Kus iseseisvus- ja/või vabadusvõitlus lõpeb ja muutub terrorismiks? • Kas kaitsesõja üks komponent – sissivõitlus = terrorismiga ? • Kas vastupanuvõitlejad = terroristid ? • Kas nimetused bandiit ja terrorist on sünonüümid ?

3. MÕNINGAD DEFINITSIOONID USA valitsus: «Terrorism on ette planeeritud, poliitiliste põhjustega vägivald, mis on suunatud rahvusgruppide või salajaste agentide poolt mittesõjaliste objektide vastu ning mis tavaliselt omab eesmärki mõjutada avalikkust.» Benjamin Netanyahu: “Terrorism on läbimõeldud ja süsteemne pealetung tsiviilelanikkonnale ning selle hirmutamine oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks”. Mihhail Trebin: “Terrorismi all selle laias mõistes tuleb silmas pidada sotsiaalset nähtust, mis kujutab endast vägivalla kasutamist terroristliku akti näol või sellega ähvardamist eesmärgiga tekitada ühiskonnas hirmu ja väljapääsmatuse õhkkond terroristliku tegevuse subjektide eesmärkide saavutamiseks

4. Mainitud definitsioonidest võib välja tuua suundumuse nimetada terroriaktiks mitteriiklike organisatsioonide või üksikisikute poolt konventsionaalsete või valimatute (assümmeetriliste) relvadega poliitiliste või teiste eesmärkide saavutamiseks sooritatud vägivallaakti või sellega ähvardamist, mis külvab ühiskonnas hirmu ja on suunatud eelkõige tsiviilisikute, aga ka infrastruktuuri vastu.

5. RIIKLIK JA MITTERIIKLIK TERRORISM Riiklik terror(-ism) - kujutab endast riiklikele institutsioonidele toetuva, võimul oleva eliidi avalikku vägivalda. See on sanktsioneeritud, monopoolne ja legitiimne. Rahvusvaheline riiklik terrorism on ühe riigi vägivalla kampaania teise riigi või riikide vastu, milles kasutatakse terroriste, tihti selleks et pidada traditsioonilisele sõjale alternatiivset sõda (Netanyahu) Mitteriiklik terrorism - kujutab endast riiklike organitega mitteseotud või neile vastanduvate organisatsioonide ja gruppide vägivalda või hirmu õhkkonna tekitamistnende poolt

6. SISERIIKLIK JA RAHVUSVAHELINE TERRORIISM Siseriiklik terrorism on seotud nii riiklike struktuuride preventiivse vägivaldse tegevusega, eesmärgiga suruda maha opositsioon ja tekitada riigis hirmu ja abituse õhkkond kui ka opositsiooniliste jõudude võitlusega eksisteeriva režiimi vastu, eesmärgiga muuta kas täielikult või osaliselt oma riigi poliitiline süsteem. Rahvusvaheline terrorism on pigem koondnimetus, iseloomustamaks eri suunitlusega terroristlike gruppide ühe riigi piiridest välja kasvanud ja sageli koordineeritud tegevust. USA riigidepartemangu definitsiooni kohaselt” terrorism, mis puudutab enam kui ühe riigi kodanikke ja territooriumi”.

7. ETNILINE JA RELIGIOOSNE TERRORISM Etnilist terrorismi esindavad grupid (organisatsioonid) kellede staatust võib määratleda nende etnilise kuuluvuse järgi. Antud terrorismi liik väljendab tavaliselt püüet muuta riigi ülesehituse vormi, luua iseseisev riik või saavutada teatud etniliste gruppide olukorra paranemine. Religioosset terrorismi esindavad terroristlikud organisatsioonid, mis on ühendatud kuuluvusega ühte konfessiooni.

8. TERRORISM KAASAJA EUROOPAS • probleemid vastasseisuga Põhja-Iirimaal, baskidega Hispaanias, Balkanil lahenemas • kasvav moslemitest immigrantide ja neist tulenev radikaalse islami terrorismi oht. Moslemite arv Euroopas suureneb kiiresti (Holland – ligi 1 mln; Inglismaa – 1,8 mln; Prantsusmaa – 5 mln; Saksamaa - 3,7 mln; Venemaa – 14 - 20 mln) • Terrorismi uued vormid: • Tuumaterrorism • bioloogiline terrorism • keemiline terrorism • - küberterrorism

9. RAHVUSVAHELISED VASTUABINÕUD • ennetamine: järjekindel, koordineeritud rahvusvaheline koostöö - terrorismi tekke põhjuste leidmine ja kõrvaldamine, ühtse terrorismivastase õigusruumi loomine, süstemaatiline terrorismivastane propaganda, aktiivne luuretegevus, koostöö ja koordinatsioon võitluses, infovahetus eriteenistuste vahel, sanktsioonid terroristlike riikide vastu, tsiviilkaitse ja terrorismivastaste jõudude olemasolu ja valmidus • tõkestamine: riikide eriteenistuste, politsei, piirivalve, RJ, kodakondsus- ja –migratsiooni-ning teiste ametite ja institutsioonide tihe koostöö, finantseerimisallikate sulgemine, terroristlike enklaavide neutraliseerimine, terroristide vahetpidamatu jälitamine • tagajärgede likvideerimine: vastastikkune abistamine, abi rahvusvaheline koordineerimine, terroristide jälitamine, jne Järjekindel inimõiguste järgimine

10. EESTI OHUD • riigisisesed terrorismi tekke põhjused puuduvad • eksporditud terrorismi oht vähetõenäoline kuid reaalne: • 1) islamiterrorism – võib tuleneda Eesti osalusest terrorismi vastu võitlevates koalitsioonijõududes (Afganistan, Iraak) • 2) väljastpoolt organiseeritud Eesti sisepoliitilise olukorra destabiliseerimiskatsed terroristlike meetoditega

11. TERORISMIVASTASE TEGEVUSE KOORDINEERIMINE EESTIS (Tammsaar)

12. TERRORIVASTASE KAITSE PROBLEEMID • õhuturve (air policing) puudumine – potentsiaalselt on võimalikud probleemid renegaatlennukitega • puudub ametkondadevaheline operatiivjuhtimisstruktuur, käsuliinid, tööjaotus • kaitsejõud pole kaasatud terrorismivastase tegevuse ettevalmistamisesse: ülesanded pole püstitatud, ei toimu terrorismivastane väljaõpe, puudub vastav varustus • ei viida läbi regulaarseid terrorismivastase võitluse alaseid õppusi • puuduvad reaalne kodanikukaitse süsteem ja vahendid (med. abi võimekus suuremastaabiliste õnnetuste korral, ind. kaitsevahendid, elanikkonna esmane kodanikukaitsealane väljaõpe, hädavajalikud avariitoite allikad jne)

20. MILLES NEED INIMESED SÜÜDI OLID?

21. ARUTELU KÜSIMUSED