Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu

1. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Marju Medar, PhD

2. Strateegilised suunad programmipõhises finantseerimises EL liikmesriigid peavad oma riiklikud arengustrateegiad välja töötama lähtudes EL poolt väljatöötatud tööhõivealastest juhistest, sh on prioriteetsed suunad: • Aktiivsed tööturupoliitikad töötusega võitlemiseks • Sotsiaalse kaasatuse propageerimine • Eluaegse hariduse ja koolitussüsteemide arendamine • Tööjõu ja ettevõtluskeskkonna kohanemisvõime toetamine • Naiste konkurentsivõime tõstmine

3. Strateegilised suunad programmipõhises finantseerimises Aktiivsed tööturupoliitikad töötusega võitlemiseks on: • suunatud meeste ja naiste pikaajalise töötuse vältimisele • aitavad kaua töötud olnud inimestel tagasi tööturule pääseda • aitavad noortel inimestel ja kaua töölt eemal olnud isikutel tööturuga taasintegreeruda • On aktiivsed poliitikad töötuse vältimiseks ja sellega võitlemiseks

4. Strateegilised suunad programmipõhises finantseerimises Sotsiaalse kaasatuse propageerimine tähendab: • võrdsete võimaluste loomist tööturule jõudmiseks kõigile inimestele, kus • eriline rõhk on pandud sotsiaalselt tõrjutute probleemidega tegelemisele

5. Strateegilised suunad programmipõhises finantseerimises Eluaegse hariduse ja koolitussüsteemide arendamine: • Propageerib ning parendab haridus- ja koolitus- ja nõustamissüsteeme • Lihtsustab juurdepääsu tööturule • Toetab ja võimendab läbilöögivõimet • Toetab töökohtade mobiilsust

6. Strateegilised suunad programmipõhises finantseerimises Tööjõu ja ettevõtluskeskkonna kohanemisvõime toetamine: • Propageerib vajalike oskustega, koolitatud ja kohanemisvõimelist töötajaskonda • Tugevdab töö organisatsioonilist kohandatavust • Arendab ettevõtlust ning töökohtade loomiseks vajalikke tingimusi • Edendab teaduse, uurimistöö ja tehnoloogiaga seonduvat inimpotentsiaali

7. Strateegilised suunad programmipõhises finantseerimises Naiste konkurentsivõime tõstmine: • Parandab naiste juurdepääsu tööturule • Propageerib koolitamist ja karjääri arendamist • Loob uusi võimalusi töökohtade loomiseks, kaasa arvatud uute ettevõtete loomine • Vähendab vertikaalset ja horisontaalset väljalangemist tööturult

8. Strateegilised suunad programmipõhises finantseerimises Eeltoodud strateegilisi suundi toestatakse: • Läbilöögivõime suurendamise kaudu, mis seisneb uue aktiivse tööturupoliitika ellurakendamises ja pikaajalise töötuse vältimises • Ettevõtluskeskkonna loomise ja tugevdamise kaudu, mis seisneb enamate töökohtade loomisele suunatud ettevõtluspoliitika arendamises ja infoühiskonna potentsiaalide ärakasutamises • Kohanemisvõime suurendamise kaudu, mis seisneb suhete arendamises sotsiaalpartneritega töö organisatsiooniliste vormide kaasajastamiseks ja läbimõeldumate investeeringute tegemiseks inimressurssidesse • Uute võimaluste loomise kaudu töö ja pereelu ühildamiseks

9. EL programmipõhise finantseerimise aluseks olevad õigusaktid Euroopa Nõukogu määrus 1260/1999 (struktuurifondide üldmäärus) näeb ette arengukava koostamist, mida käsitletakse ühtse programmdokumendi kavandina. Struktuurfondide kohta kehtestatud määrused, mis sätestavad abikõlbulikud tegevused ja võimalikud meetmed: • Europarlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) 1261/1999 (Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta) • Europarlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) 1262/1999 (Euroopa Sotsiaalfondi kohta) • Europarlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) 1263/1999 (Kalanduse Arendusfondi kohta) • Europarlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi kohta) Komisjoni määrus (EÜ) nr 438/2001, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogule seoses struktuurifondidest antava abi haldus- ja kontrollisüsteemidega

10. Eesti EL poolse programmipõhise finantseerimise aluseks olevad õigusaktid • Euroopa leping ehk Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning EV vaheline assotsieerimisleping (RT 22-27.08.09.1995) (kirjutati alla 12.06.1995, jõustus 01.02.1998) • Valge raamat assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevalmistamine integreerumiseks Euroopa Liidu siseturgu (White Paper on the Internal Market for the CEEC, 1995) • Liitumispartnerlusleping (Accession Partnership) (kirjutati alla märtsis 1998, jõustus oktoobrist 1999) • Vabariigi valitsuse tegevuskavad Eesti integreerumiseks Euroopa Liitu (2004-2006, 2007-2013) • EV tegevusaruanded ja regulaarsed raportid Euroopa Liidu Komisjonile ja komisjoni arvamused EV kui liikmesriigi tegevusedu kohta • IMFi majanduspoliitiline memorandum: makromajanduslik stsenaarium, kus on esitatud turu korrastamisele suunatud struktuursed reformid – on eelduseks IMFi majandustoetuse saamisel; koostavad IMFi, Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi spetsialistid.

11. Eesti EL poolse programmipõhise finantseerimise aluseks olevad õigusaktid Koalitsioonileping: Valitsuskoalitsiooni poliitilised eesmärgid Eelarve strateegia: koostab Rahandusministeerium • Makromajanduslikud eesmärgid, majanduskasvu ja tulude prognoos • Valitsuse prioriteedid • Eesmärgid valitsussektori eelarve tasakaalu, ülejäägi või defitsiidi osas ja kulutuste üldsumma Riiklikud arengukavad: Koostab EV valitsus, kinnitab EV Riigikogu • Fikseerib prioriteetsed valdkonnad ja nende arengueesmärgid ning seatud eesmärkide saavutamiseks rakendatavad meetmed ja nende rahastamisallikad arengukava perioodil Eesti majanduse arengukavad: koostab Rahandusministeerium • On makromajanduslik prognoos, kus fikseeritakse majanduspoliitika kvantitatiivsed eesmärgid, majanduspoliitilised instrumendid ja struktuursed reformid (1999-2003, 2004-2006, 2007-2013) EV Valitsuse tegevuskava Euroopa Liitu integreerumiseks • EL seadusandluse ülevõtmise ja rakendamise ning institutsionaalse arendamise ajakava

12. Rahvusvaheliste abiprogrammide finantseerimise põhimõtted Rahvusvaheliste abiprogrammide finantseerimise põhimõtted : • Multilateraalne abi • Bilateraalne abi Multilateraalne abi on programmipõhine abi, kus paljude partnerite poolt on ühiselt kokku lepitud nii rahade kokkukogumises kui ka selle jaotamise mehhanismides. Bilateraalne abi on kahe partneri omavaheline kokkulepe nii finantseeringute suuruse kui tegevuste osas, milleks need finantseeringud on mõeldud. See on tavaliselt abi ühelt riigilt teisele teatud rahvusvaheliselt aktsepteeritud poliitiliste arengute ja prioriteetide finantseerimiseks.

13. Rahvusvaheliste abiprogrammide finantseerimise põhimõtted Multilateraalne abi Bilateraalne abi Suurbritannia Soome Taani Holland Rootsi Kanada USA Holland ÜRO Euroopa Liit Põhjamaade Ministrite Nõukogu Koostöö- programmid Abi- programmid Eelstruktuuri vahendid

14. Euroopa Liidu abiprogrammide finantseerimise põhimõtted Euroopa Liidu regionaalpoliitika Struktuurifondid Ühtekuuluvusfond Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Põllumajanduse Suunamise ja Garantii-Fond Euroopa Kalandus- instrument Phare ESC ISPA SAPARD Eelstruktuurivahendid

15. Euroopa Liidu abiprogrammide finantseerimise põhimõtted Euroopa Liidu finantseering Eestile Koostööprogrammid Abiprogrammid Phare Eelstruktuurivahendid 7 Raamprogramm; Socrates; Leonardo; Euroopa Noored; jt Phare Horisontaalsed Programmid: Access, Democracy jt Phare sektorprogrammid: RIPP, jt Phare Rahvuslik Programm : CBC piiriületav koostööprogramm; EL seadusandluse rakendamine (TAIEX, Twinning); ESC/sotsiaalmajanduslik koostöö Phare ESC; ISPA; SAPARD

16. Euroopa Liidu abiprogrammide finantseerimise rakendamine Eestis Rahandusministeerium Korraldusasutus Makseasutus Auditeeriv asutus Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium Prioriteetide rakendusasutused Haridus- ja Teadus- ministeerium Rahandus- ministeerium Põllumajandus- ministeerium Meetmete rakendusasutused (ministeeriumi tasandil)

17. Euroopa Liidu abiprogrammide finantseerimise rakendamine Eestis Meetmete rakendusasutused (ministeeriumi tasandil) PõM HTM SoM MKM RaM KKM SiM Rakendusüksused Innove Tööturuamet EAS + ametid PRIA Riigikantselei KIK EAS Toetuse saajad: valitsusasutused, KOV-d, NGO-d, ettevõtjad, organisatsioonid

18. Euroopa Liidu abiprogrammide finantseerimise rakendamine Eestis Seirekomisjon: 29.01.2004 Kinnitab programmitäiendi ja seirab selle täitmist Korraldusasutus: Rahandusministeeriumi välisfinantseeringute osakond • Annab akrediteeringud, st tagab süsteemide töökindluse ja usaldusväärsuse • Kooskõlastab seaduse rakendusaktid, st tagab tegevuste vastavuse EL nõuetele (projekti valik, maksed, kontroll, jne) • Annab aru seirekomiteele Makseasutus: Rahandusministeeriumi rahvusliku fondi osakond • Taotleb EK-lt raha ja maksab välja • Tagab kulude abikõlbulikkuse

19. Euroopa Liidu abiprogrammide finantseerimise rakendamine Eestis Auditeeriv asutus: Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond • Kontrollib kõigi asutuste juhtimise- ja kontrollisüsteeme • Allkirjastab toetuse lõppdeklaratsiooni Rakendusasutus prioriteedi tasandil ja rakendusasutus meetme tasandil • Kehtestab meetme rakendamise tingimused ja jälgib, et neid täidetakse Rakendusüksus: • kuulutab välja konkursi, valib välja projektid, teostab seiret ja kontrolli projektide üle, kinnitab maksetaotlused

20. Maakondlike arenduskeskuste roll tugisüsteemis Maakondlikud arenduskeskused (MAK-d) on projektipõhisesse finantseerimisse kaasatud põhjusel, et struktuurifondide toetuste abil saab lahendada kohaliku ja regionaalse elu kitsaskohti ning anda olulise tõuke piirkondade arengule. Probleem, kitsaskoht Projekt Rahastamise otsus Projekti elluviimine Areng, lahendatud probleem, kõrvaldatud kitsaskoht

21. Maakondlike arenduskeskuste roll tugisüsteemis MAK võrgustik on üleeestiline, st igas maakonnas on piirkondlik arenduskeskus, kellega riik on sõlminud vastava lepingu arendustegevuse toetamiseks ja ettevõtluse nõustamiseks piirkondades MAK-de poolt osutatavad teenused: 1. Informeerimine • EAS finantseerimisskeemidest; • Teistest arendusprojekte finantseerivatest institutsioonidest; • Struktuurifondidest; • EL programmidest; • Avaliku sektori konsultantide teenustest; • Projektikirjutajatest

22. Maakondlike arenduskeskuste roll tugisüsteemis MAK-de poolt osutatavad teenused: 2. Seminaride ja teabepäevade korraldamine toetusprogramme puudutava info edastamiseks sihtgruppidele 3. Kohalike omavalitsuste tasuta nõustamine kuni 5 tunni ulatuses: • Projekti idee hindamine, sobiva rahastamisallika leidmine; • Projekti eesmärgi sõnastamine, lähteülesande koostamine; • Projektiplaani koostamine; • Projektdokumendi kirjutaja leidmine ja hankekonkursi läbi viimine; • Projekti lõpptulemuse hindamine; • Maakonna ühisprojektide initsieerimine ja läbiviimine; • Arengukavad (struktuur, eesmärgid, tegevuskavad)

23. Maakondlike arenduskeskuste roll tugisüsteemis MAK-de poolt osutatavad teenused: 4. Alustavate ettevõtjate tasuta nõustamine kuni 5 tunni ulatuses: • Ettevõtluse vormid, äriühingute asutamine ja registreerimine; • Äriidee hindamine, äriplaani ja finanatsprognooside koostamine; • Maksud ja aruandlus ettevõtluses; • Väikeettevõtte marketing ja müük, koostööpartnerite leidmine; • Väikeettevõtte juhtimine ja tegevuse planeerimine; • Stardiabi taotluse koostamine; 5. Tegutseva ettevõtja tasuta nõustamine kuni 5 tunni ulatuses: • Ettevõtjatele suunatud riiklike toetusprogrammide osas; • Ettevõtluskonsultantide valiku osas; • Messi-, nõustamis- ja koolitustoetuse taotluste menetlemine; • Firmavisiitide läbiviimine; • Ettevõtluse arengule suunatud projektide algatamine ja läbiviimine;

24. Maakondlike arenduskeskuste roll tugisüsteemis MAK-de poolt osutatavad teenused: 6. Mittetulundusühenduste tasuta nõustamine kuni 3 tunni ulatuses: • MTÜ/SA asutamine ja registreerimine; • MTÜ/SA tegevuskava koostamine, finantseerimine, aruandlus ja maksud; • Koostööpartnerite leidmine; • MTÜ/SA juhtimine ja tegevuse planeerimine; • Projekti idee hindamine, sobiva rahastamisallika leidmine; • Projekti eesmärgi sõnastamine, lähteülesande koostamine; • Projektiplaani koostamine; • Projektdokumendi kirjutaja leidmine ja hankekonkursi läbi viimine; • Projekti lõpptulemuse hindamine;

25. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu praktika toetamiseks on võimalik Eestis kasutada mitmeid struktuurifondide vahendeid. Eestis on aastateks 2007-2013 välja töötatud 3 rakenduskava: • Inimressursi arendamise rakenduskava (rakendabHaridus- ja Teadusministeerium) • Elukeskkonna arendamise rakenduskava (rakendab Keskkonnaministeerium) • Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (rakendab Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium)

26. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Inimressursi Arendamise rakenduskava: finantseerib Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Prioriteetsed suunad ja mahud (EEK) • Elukestev õpe – 1 miljard, HTM (Haridus- ja Teadusministeerium), KKM (Keskkonnaministeerium) • TjaA ning kõrghariduse inimressursi arendamine – 1,84 miljardit, HTM (Haridus- ja Teadusministeerium) • Pikk ja kvaliteetne tööelu – 2,35 miljardit EEK, SoM (Sotsiaalministeerium) • Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks – 1,46 miljardit, MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) • Suurem haldusvõimekus – 382,3 milj, RK, SiM (Siseministeerium)

27. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Prioriteet: Elukestev õpe Meede:Keeleõppe arendamine. Tegevused: mitte-eestlaste eesti keele õpe Meede: Noorsootöö kvaliteedi arendamine. Tegevused: noorsootöötajate koolitus, noorsootöö kvaliteedikriteeriumite ja hindamisskeemi väljatöötamine Meede: Teavitamis- ja nõustamissüsteemide arendamine. Tegevused: Karjääriteenuste süsteemi arendamine ja pedagoogilis-psühholoogilise nõustamissüsteemi arendamine kutseõppeasutustes Meede: Täiskasvanuhariduse arendamine. Tegevused: erinevad täiskasvanute konkurentsivõimet tõstvad koolitused vastavalt piirkondlikule vajadusele, sh tööalane koolitus kutseõppeasutustes, koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes ja täiskasvanuhariduse arendustegevused Meede: Kutsekvalifikatsioonisüsteemi arendamine. Tegevused: Euroopa standarditele vastava kutsekvalifikatsiooni süsteemile üleminek

28. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Meede: Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi tõstmine. Tegevused: Kutsehariduse sisuline arendamine ja kutsehariduse populariseerimine, sh õpetajate koolitus, õppekava arendus, välishindamise ja akrediteerimise korraldamine, kutseharidust tutvustavad teavitustegevused avalikkusele Meede: Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine (~138,3 milj EEK). Tegevused: HEV õpilaste tugisüsteemide ja üldhariduskoolide pedagoogide kvalifikatsioonide arendamine, üldhariduse kvaliteeti kindlustava hindamissüsteemi rakendamine ja tiigrihüppe projekti tegevuste jätkamine Meede: Keskkonnahariduse toetamine. Tegevused: keskkonnaalase teadlikkuse tõstmise kursuste läbiviimine ja teavitamistegevuste toetamine

29. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Prioriteet: Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine. Meede: TjaA ning innovatsiooni strateegia võtmevaldkondade ning haridusteaduste arendamine. Tegevused: järeldoktorantuuri, välisõppejõudude sissetoomise, teadlaste koostöö, ettevõtlus- ja haridussektori koostööprojektide toetamine jne Meede: Kohandumine teadmistepõhise majandusega. Tegevused: teadust populariseerivate tegevuste toetamine ning tehnika- ja huvikeskuste toetamine jne Meede: E-õpe. Tegevused: regionaalsete e-õppe keskuste toetamine ja veebipõhiste kursuste väljatöötamine jne

30. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Prioriteet: Pikk ja kvaliteetne tööelu. Meede: Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed ja kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine. Tegevused: töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomine ning tööjõu sisse- ja väljarände potentsiaali parem ärakasutamine, sh nt paindlikud töövormid, töötamist toetavad hoolekandeteenused, terviseedenduse meetmed, suunatud teenuste pakkumine töötutele ja tööjõu rändealased tegevused. Meede: Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine ning tööelu kvaliteedi parandamine. Tegevused: töökeskkonna muutmine töötaja tervist hoidvaks, töösuhte selguse ja paindlikkuse suurendamine ja töösuhte osapoolte tööeluga rahulolu suurendamine, sh töökeskkonnaalased koolitused ja teavitus, tööõiguse analüüs ja töövormide mitmekesistamine, tööeluga rahulolu suurendamine, töötajate ja tööandjate soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse edendamine ning vastavate juhendite, koolituste ja parimate tavade levitamine Meede: Valdkonna haldussuutlikkuse tõstmine.Tegevused: tööpoliitika kujundamise ja elluviimise haldusvõimekuse suurendamine, sh uuringud, analüüsid, koolitused, infosüsteemide arendused.

31. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Prioriteet: Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks. Alasuund 1: Nõustamine, koolitus, ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkus. Meetmed: nõustamis- ja koolitustoetus, nõustamis- ja koolitusprogramm, diagnostika skeem ning innovatsiooni- ja ettevõtlusteadlikkus Alasuund 2: Ettevõtlusega alustamist toetavad tegevused. Meetmed: Stardi- ja kasvutoetus ning stardi- ja mikrolaenu garantii Alasuund 3: Arendustöötajate mobiilsuse toetamine

32. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Meede: Strateegilise planeerimise ja juhtimissuutlikkuse tõstmise fond. Tegevused: ministeeriumide, (KOVide,) omavalitsusliitude jt MTÜde strateegilise planeerimise ja juhtimissuutlikkuse tõstmine, sh uuringud, õppematerjalid jne. Meede: Tarkade otsuste fond. Tegevused: ministeeriumide juhtimisel koostatavate strateegiate teadmis- ja tõenduspõhisuse toetamine, sh uuringute läbiviimine ja avalikustamine, hindamismudelite ja -metoodikate väljatöötamine ja piloothindamiste läbiviimine.

33. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Meede: Organisatsiooni arendamine. Tegevused: Riigi- ja kohaliku omavalitsuste juhtimis- ja koostöövõimekuse tõstmine, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse organisatsiooni või valdkonna koolitus- ja arendustegevuste toetamine juhtimissüsteemi ja meetodite ning juhtimise arendamise alal. Samuti toetatakse organisatsiooni arendamisega seotud koolitusprojekte ning tööalase täienduskoolituse läbiviimist juhtimismeetodite ja süsteemide ning juhtimise arendamisega seotud valdkondades. Meede: Stažeerimisprogramm. Toetatakse avalike teenistujate ja kaasatud partnerite ameti- või erialast stažeerimist ning sellega seotud koolitusel (sh konverentsil) osalemist välisriigi, soovitavalt EL liikmesriigi, haldusasutuse või EL institutsiooni juures.

34. Elukeskkonna Arendamise Rakenduskava: finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) Prioriteetsed suunad ja mahud: Prioriteet 4.Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng (6,08 mld krooni) Prioriteet 5.Hariduse infrastruktuuri arendamine (3,329 mld krooni) Prioriteet 6.Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine (2,646 mld krooni) Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu

35. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Prioriteet 4: Piirkondade terviklik jatasakaalustatud areng Alasuund 1: Kohalike avalike teenuste arendamine Toetatavad tegevused: • investeeringud üldhariduskoolide (sh spordirajatised ja õpilaskodud) arendamiseks • investeeringud koolieelsete lasteasutuste arendamiseks (lastesõimed, lasteaiad, erilasteaiad) • investeeringud vaba aja keskustesse ja spordiobjektidesse (rahvamajad, huvikeskused, raamatukogud, võimlad, spordiväljakud, lähiliikumispaigad jms) • investeeringud üldarstiabi ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud jms) • investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks (reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad, peatuskohad jms)

36. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Alasuund 2: Linnaliste piirkondade arendamine Toetatavad tegevused: • säästva linnatranspordi arendamine (sh kergliiklusteed, liikluskorraldus, ühistranspordikorraldus jms) • lastehoiu parandamisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine • sotsiaalse turvalisusega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud, spordirajatised jms • avaliku linnaruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse parandamine linnades ja linnalähedastel aladel (linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad, valgustus jms) • avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine

37. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Alasuund 3, meede: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Toetatavad tegevused (turismi- ja puhkemajanduse edendamiseks): • külastus- ja vabaajavõimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine (nt külastuskeskused, muuseumid, teemapargid, käsitöökojad), • sh vajalike lisateenuste loomine; • aktiivse puhkuse võimaluste mitmekesistamine (nt matka- ja õpperajad, kergliiklusteed, supelrannad); • kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade eksponeerimine • sh kultuuriliselt väärtuslike objektide, alade ja asulate kaitse ja eksponeerimine, ajalooliste ehitiste ja objektide restaureerimine ja rekonstrueerimine, ajalooliste varemete konserveerimine ning nende taaskasutusele võtt, külastajaprogrammide loomine, loodusobjektide ja maastike miljööväärtuse tõstmine, vaadete avamine ja maastike ajaloolise ilme taastamine, vaateplatvormide ja –tornide rajamine, puhkeotstarbeliste väikerajatiste väljaarendamine ja heakorrastamine • puhke- ja turismiobjektide tugiinfrastruktuuri väljaarendamine (nt parkimiskohad, juurdepääsuteed ja –rajad, sanitaar- ja jäätmehooldustingimused, infotahvlid ja –viidad)

38. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Alasuund 3, meede: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine II (tööstuspargid ja kompetentsikeskused). Toetatavad tegevused: regionaalsete tööstusparkide ja logistikakeskuste väljaarendamine ning regionaalsete innovatsioonisüsteemide loomine ja tugevdamine, samuti regionaalsete ettevõtlusvõrgustike ja kompetentsikeskuste väljaarendamisele suunatud tegevused (eelkõige maakonnakeskuste baasil) Prioriteet 5: Hariduse infrastruktuuri arendamine Meede 1: Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine Meede 2: Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastamine Meede 3: Avatud noortekeskuste, teavitus- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide kaasajastamine

39. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Prioriteet 6: Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine. Alasuund: Tervishoiu infrastruktuuri arendamine. Tegevused: Õendus- ja hooldusteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, aktiivravi infrastruktuuri ja haiglate funktsionaalsuse arendamine Alasuund: Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine. Tegevused: Laste ja psüühilise erivajadusega täiskasvanute elamistingimuste parandamine ning neile senisest parema juurdepääsu tagamine avalikele teenustele, sh hariduse, tervishoiu ja tööturuteenustele jms

40. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Majanduskeskkonna Arendamise Rakenduskava: Finantseeritud Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) ja Ühtekuuluvusfondist (ÜF) Prioriteetsed suunad ja mahud: • Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime (ERDF) (8,11mlrd krooni) • Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu (ERDF) (5,71 mlrd krooni)

41. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Prioriteet 1. Ettevõtete uuendus- ja kasvuvõime Meede: Rahvusvahelistumise toetamine Meede: Innovatsiooniklastrite toetamine Meede: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine Meede: T&A projektide toetamine Meede: Tehnoloogia arenduskeskused (TAK-d) Meede: SPINNO Meede: Ettevõtlusinkubatsiooni ja innovatsiooniteenuste arendamine Meede: Teadus- ja tehnoloogiaparkide arendamine

42. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Jätkuvad meetmed: • Ettevõtluslaenu ja –liisingu garantiid • Omakapitalilaen • Eksporditurunduse toetamine • T&A projektide toetamine (uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamise toetamine) • Teadus- ja tehnoloogiaparkide arendamine • Ettevõtlusinkubatsiooni ja innovatsiooniteenuste arendamine • Tehnoloogia arenduskeskused • SPINNO (ettevõtete ja ülikoolide vahelise koostöö ning ülikoolides loodud intellektuaalomandi kommertsialiseerimise toetamine)

43. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Uued meetmed: • Uute tehnoloogiate leidmise ja kasutuselevõtu toetamine • Ettevõtete ühisturunduse toetamine • Ettevõtete vahelise koostöö ja klastrite arengu toetamine • Loomemajanduse arengu toetamine HTM-i OP-s sisalduvad meetmed, mis täiendavad prioriteetse suuna 1 “Ettevõtete uuendus- ja kasvuvõime” meetmeid • Koolitus, nõustamine, diagnostika (varasem innovatsiooniaudit) • Arendustöötajate (teadurid, insenerid, disainerid, turundusspetsialistid, innovatsioonijuhid jne) ettevõtetesse kaasamine (UUS)

44. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu finantseerimise võimalused EL struktuurifondide kaudu Prioriteet 2: Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu. Tegevused: Riiklike T&A programmidega seotud temaatiliste valdkondade tegevuse toetamine ning samaaegselt T&A ja kõrghariduse rahvusvahelise koostöö toetamine, sh baasuuringud, mis vähemalt kaugemas eesmärgis on rakendusliku väljundiga.