1 / 32

Tähelepanekud rehabilitatsiooniprogrammide koostamise ja osutamise kohta Dagmar Narusson

Tähelepanekud rehabilitatsiooniprogrammide koostamise ja osutamise kohta Dagmar Narusson. Teemad. Uurimus Rehabilitatsiooniprogrammide osutamine 2011 Rehabilitatsiooniprogrammide tegevuse planeerimine ja kirjelduse koostamine Tõenduspõhisus rehabilitatsioonis. Uurimus.

gerodi
Télécharger la présentation

Tähelepanekud rehabilitatsiooniprogrammide koostamise ja osutamise kohta Dagmar Narusson

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Tähelepanekud rehabilitatsiooniprogrammide koostamise ja osutamise kohta Dagmar Narusson Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  2. Teemad • Uurimus Rehabilitatsiooniprogrammide osutamine 2011 • Rehabilitatsiooniprogrammide tegevuse planeerimine ja kirjelduse koostamine • Tõenduspõhisus rehabilitatsioonis Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  3. Uurimus • Fookusgrupi intervjuud kogemuskohtumistel • Intervjuud • Kliendiuuring • Programmi analüüs Analüüsimeetod: temaatiline analüüs Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  4. Intervjuud Läbiviimise ajavahemik 16.juuni 2011 – 5.detsember 2011 Kokku 15 intervjuud/ 13 asutust R-meeskond: 8 asutust R-meeskonna esindaja: 5 asutust Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  5. R-programmi disain • 5-6 päevane/ nädalane intensiivne tegevusprogramm (koos majutusega) • Tsüklilised tegevused (intensiivne tegevusprogramm, mille vahel paus) • pikema perioodi vältel toimuvad tegevused (majutuseta) > individuaalsed tegevused, grupitegevused, väikese grupi tegevused Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  6. R-programmi eelised • Programmi-vormis rehabiliteerimine on puuetega inimestele efektiivsem: läbimõeldud, eesmärgiga, ajaliselt piiritletud, intensiivne, selge tegevuskava Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  7. R-programmi eelised • Spetsialistide omavaheline koostöö efektiivsem, sisulisem, vastastikku arendav Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  8. R-programmi eelised • Tegevused inimese elukohas, töökohas, elamise keskkonnas; igapäevaeluga seostatud Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  9. R-programmi eelised • kogemusnõustamine Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  10. R-programmi eelised • Uued praktilised oskused ja teadmised: Füüsilise tegevusvõime säilitamine töökohas, sotsiaalsete oskuste treening, suhtlemisoskuste treening; Töötukassa teabe edastamine, konsultatsioonid, juhendamine, praktiliste lahenduste väljatöötamine Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  11. R-programmi eelised: otsesed töölesaamist toetavad tegevused • praktikaasutuste külastamine • tööpraktika toetamine • tööharjutus • töökoha/ töö otsimine • tööga seostamine • kliendi toetamine • tööandja toetamine • töökoha kohandamise nõustamine • kliendi pere nõustamine seoses tööle asumisega • tegevuskeskkonna hindamine Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  12. Puuetega inimeste eneseteadvusele ja motivatsiooni tõusule aitas spetsialistide hinnangul kaasa asjaolu, et programmis osalenud inimesed nägid, kuidas kogu spetsialistide meeskond töötab eesmärgi saavutamise nimel ning tegutseb „ühes suunas“. Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  13. Programmi osutajate tähelepanekud edaspidiseks • Programmi ettevalmistav töö ja programmi käivitamine • Programmi lõpetamine, jätkutegevused Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  14. R-programmi vorm • I. Programmi esitaja andmed • II. Kokkuvõte • III. Programmi üldised alused • IV. Programmi ajendid ja eesmärgid • V. Programmi keskkond • VI. Ohutus ja kliendi õigused • VII. Programmimeeskonna koosseis ja juhtimine • VIII. Programmi kirjeldus • IX. Teabehaldus • X. Kvaliteedi täiustamine • XI. Viited Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  15. R-programmi tegevuste kirjeldus • programmi kokkuvõte (II), • programmi ajendid ja eesmärgid (IV), • programmimeeskonna koosseis ja juhtimine (VII) • programmi kirjeldus (VIII). Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  16. R-programmi kokkuvõte 1. R-programmi eesmärk. R-programmi eesmärki kirjeldav tekst peab sisaldama ülevaadet, mida soovitakse antud programmiga saavutada (soovitav/taotletav olukord). 2. R-programmi sihtgrupp. R-programmis osalejate terviseseisundi, tegevus- ja osalusvõime piirangute kriteeriumid. R-programmis osalejate arv. Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  17. R-programmi kokkuvõte 3. Sihtgrupi peamised probleemid ja vajadused. 4. R-programmi peamised tegevused/ tegevusetapid. 5. R-programmi kestvus, intensiivsus, korralduslikud aspektid. 6. R-programmi läbiviimise koht. 7. R-programmi teostamise koostööpartnerid. 8. R-programmi oodatav tulemus. Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  18. R-programmi eesmärgid • Ptk B osas eesmärkide nimetamise tabel, kus R-programmi koostaja peaks näitama ära, millistes vldk isiku elus muutusi soovitakse saavutada • organismi funkts, tegutsemine ja osalus, keskkonnategurid *programmi tekstides puudub kooskõla kirjeldustes nimetatud eesmärkide, RFK põhises tabelis äratoodud eesmärkide ja R-programmi oodatavate tulemuste vahel Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  19. R-programmi kirjelduse kvaliteedi huvides on soovitav nimetada programmi meeskonna ja koostööpartnerite alapeatüki juures ära: • kõik R-programmis puuetega või terviseprobleemidega inimestega töötavad spetsialistid; • koostööpartnerid ja teiste asutuste spetsialistid, kellega tehakse R-programmi raames koostööd R-programmi eesmärkide saavutamiseks. Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  20. R-programmi kirjeldus Dokumendi vormi kohaselt peab R-programmi kirjeldus sisaldama järgmisi punkte: A. Hindamine ja planeerimine B. Sekkumine C. Tulemuste hindamine D. Programmi lõpetamine, pikaajalise tagasiside planeerimine Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  21. Hindamine R-programmide kirjelduste kvaliteedi huvides on edaspidi vajalik hindamise puhul: • kirjeldada R-programmi dokumendis neid hindamismeetodeid ja –tegevusi, mida antud R-programmi puhul reaalselt kasutatakse; • viia hindamistegevused kooskõlla R-programmis kirjeldatud eesmärgiga (st hinnata tuleb eesmärgi suhtes). Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  22. R-programmi kirjeldus aspektid, mis aitavad saada tervikpildi R-programmi tegevustest: • R-programmis rakendatavate sekkumiste ülevaade • R-programmi ajakava tegevustes osaleva kliendi jaoks • R-programmi tegevuste kirjeldus, sh tegevust läbiviiva spetsialisti ametinimetus, töömeetodid, tegevuste maht Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  23. R-programmi lõpetamine • R-programmi lõpetamise ja pikaajalise tagasiside planeerimise osa on R-programmi koostajad suhteliselt vähe planeerinud. • tegelikult on kliendi tegevusvõime ja tööl püsimise seisukohast väga oluline, et isikule oleks tagatud järjepidev abi, et R-programmi kaudu saavutatud tulemusi säilitada. • Selleks, et R-programmis saavutatud tulemused kestaksid peab tulevikus R-programmi oluliseks osaks olema isikule vajaliku toetusvõrgustiku loomine, temale vajalike teenuste korraldamine, jätkuva konsultatsiooni võimaluse või psühholoogilise toetuste pakkumine vms abi, mis tagab edasise toimetuleku. Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  24. Tõenduspõhisus • Põhimõte: kui on olemas tõhusamad viisid praktilises töös tulemuste saavutamiseks, siis tuleb neid kasutada Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  25. Tõenduspõhisus • Tõenduspõhine praktika eeldab, et kombineeritakse informatsioon, • mis pärineb kõige värskematest rehabilitatsioonivaldkonnas tehtud uurimustest, • mida on spetsialistid õppinud oma erialase praksise jooksul ja • mida on õpitud tundma kogudes informatsiooni konkreetselt kliendilt ja tema perekonnalt. Taolise informatsiooni kombineerimine võimaldab töötada koostööd kliendi ja tema perekonnaga ja tagada parimate võimalike teadmiste kasutamise praktikas. Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  26. Tõenduspõhisus • Tõenduspõhine praktika rehabilitatsioonis põhineb uurimuste kvaliteedist lähtuval hierarhilisel klassifikatsioonil Eritatakse 5 taset. Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  27. Tõenduspõhisus I .tase (kõrgeim) - tõenduspõhine praktika tugineb uurimuste kaudu saadud parimate tõendite (best-evidence) sünteesil. Seega (I. taseme) teadmised pärinevad, kas • erinevate sama valdkonna ja teema uurimuste tulemuste süsteemsel ülevaatel (analüüsitakse ja sünteesitakse lõpptulemusi) või • meta-analüüsil, kus on integreeritud mitmete erinevate randomiseeritud kontrollkatsetel põhinevate uurimuste tulemused (sünteesitakse uurimustes saadud andmeid). Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  28. Tõenduspõhisus II.tase - randomiseeritud kontrollkatsete läbiviimise kaudu saadud tulemused (mida võidakse hiljem kasutada meta-analüüsis). Uurimus peab olema reliaabel (reliaablus tagab, et töövahend on kindel ja sõltumatu töövahend; välistegurid ei mõjuta mõõtmist) ja valiidne (valideerimine on protsess, millega tõendatakse, et töövahend mõõdab seda, mida lubab; kui töövahend ei mõõda korrektselt ei ole ta valiidne). Randomiseerimine tähendab, et inimestel on võrdsed võimalused sattuda nii kontrollgruppi kui katsegruppi, seega mõlemad grupid on võrdsed. Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  29. Tõenduspõhisus III. tase – kvaasi-eksperimentaaluurimused ja retrospektiivsed randomiseerimata uurimused. Kvaasi-eksperimentaal uurimuste puhul kasutatakse katse- ja kontrollrühma sarnastes tingimustes. Mõlema rühma tulemuste näitajad enne eksperimenti ei erine oluliselt. Kolmanda taseme uurimuste tulemusi peetakse juba vähem usaldusväärseteks. Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  30. Tõenduspõhisus IV. tase – kirjeldavad uurimused (kvalitatiivsed uurimused), juhtumi analüüsid V. tase – ekspertarvamusel põhinevad tõendid Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  31. ajakirjad • International JournalofRehabilitationResearch • Disability and Rehabilitation • Disability and Society • JournalofSocialWorkinDisability and Rehabilitation • Disability and HealthJournal • ScandinavianJournalofDisabilityResearch jne Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

  32. Tõenduspõhisus Law, M., MacDermid, J. (2008). Evidence- Based Rehabilitation. A Guide to Practice. SLACK Incorporated. Muenchberger, H. Evidence-based Practice in Rehabilitation: A Process for Synthesising Knowledge. http://www4.gu.edu.au:8080/adt-root/uploads/approved/adt-QGU20071114.144319/public/02Whole.pdf (22.12.11) Meditsiiniraamatukogu panus tõestusmaterjalil põhinevasse argumenteeritud meditsiini (Evidence Based Medicine- EBM) http://www.kliinikum.ee/infokeskus/mk_files/Transferofknowlidge/EBM_eesti.html#randomiseeritud (22.12.11) Rehabilitatsiooniprogrammide infopäev_04.05.2012

More Related