1 / 19

sentimentalism

sentimentalism. Sentimentalismi mõiste. pr sentimentalisme < lad sensus, pr sentiment ‘ tunne, tundmus, aisting’; haletundeline vool; nime saab L. Sterne’i romaanist “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”. Sentimentalism kirjandusvooluna.

glora
Télécharger la présentation

sentimentalism

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. sentimentalism

  2. Sentimentalismi mõiste • pr sentimentalisme < lad sensus, pr sentiment ‘tunne, tundmus, aisting’; • haletundeline vool; • nime saab L. Sterne’i romaanist “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”.

  3. Sentimentalism kirjandusvooluna • Tekkis XVIII sajandi algul Inglismaal vastukaaluks klassitsismi ja valgustuskirjanduse ratsionalismile; • rõhutas tunnete tähtsust, emotsioonide puhastavat ja õilistavat mõju inimhingele; • uudne oli loodusekäsitus: loodus äratab hardaid, religioossuseni küündivaid tundeid; looduslähedusest saab mõjukas alternatiiv linnakultuurile.

  4. püüti tõestada, et XVII sajandi filosoofil T. Hobbesil ei olnud õigus, kui ta väitis, et inimene on sünnipäraselt isekas ja omakasupüüdlik; • XVIII saj keskpaigaks kujunes eetika ja moraali aluseks seisukoht, et inimene on oma loomult heatahtlik, ausameelne ja sõbralik. Thomas Hobbes (1588 – 1679)

  5. kirjandusse tuli igapäevaelu ja lihtne inimene, kelle kannatused saavad lõpuks tasutud; • kaastundepisarate valamine, teise tundemaailmaga samastumine kujunes tundeliste romaanide eesmärgiks; • seikluslikkus kahanes; • lisandusid erinevad vaatepunktid.

  6. Armastatud žanrid: • eleegia; • päevik; • kiri, kiri- ehk epistolaarne romaan; • pihtimus; • reisikiri

  7. Sentimentaalse romaani eelkäija • Antoine François Prévost’, tuntud abee Prévost’na, romaan “Manon Lescaut” (1631); • tugeva psühholoogilise rõhuga kirglik ja traagiline armastuslugu; valgustusaja mõistusekultusele vastandatakse tegelaste kired ja tunded: noor härrasmees des Grieux armub kergemeelsesse kokotti Manon Lescaut’sse ega suuda oma tundeid kontrollida. (1697 – 1763)

  8. Romaan on inspireerinud Giacomo Puccinit looma samanimelist ooperit. (Praegu Estonia kavas) • Estonias etendub praegu ka Kenneth MacMillani ballett “Manon” Jules Massenet’ muusikale. Giacomo Puccini (1858-1924)

  9. Sentimentaalne romaan • Samuel Richardsoni kiriromaan “Pamela ehk Hüvitatud voorus” (1740) on teenijanna lugu: neiu suudab vastu panna kõikidele tema au vastu suunatud rünnakutele. • Richardson kirjutas romaani kui sarja musterkirju, et õpetada lihtsamat rahvast, kuidas kirja vormis oma tundeid ja mõtteid väljendada. (1689 – 1761)

  10. Samuel Richardsoni uudsus: • Richardson asetas romaani sündmuste keskmesse perekonnaelu ja hakkas kujutama alamasse keskklassi kuuluva lihtsa inimese tundeid. • Kui “Pamela” lõpp on õnnelik, siis “Clarissa”, teise romaani lõpp kujuneb ebatraditsiooniliselt traagiliseks. Richardson pöörab tähelepanu naise ebavõrdsele ja alandatud asendile perekonnas. • Prévost tõlkis Richardsoni prantsuse keelde, tema teostest vaimustusid Rousseau, Diderot, romantikud Georges Sand ja Alfred Musset.

  11. Oliver Goldsmith jutustab “Wakefieldi kirikuõpetajas” kehva külavaimuliku kurva loo. (1728 – 1768)

  12. Laurence Sterne’i romaanid “Tristram Shandy elu ja arvamused” (1760 – 1767) ning “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia” (1768); • mõjutusi saanud Rabelais’lt ja Cervanteselt; • paigutub renessansi ja XX sajandi romaaniuuenduse vahele, teadvuse voolu kirjeldava romaani (Joyce) eelkäija. (1713 – 1768)

  13. Laurence Sterne’i romaaniuuendus: • Kaotab traditsioonilise süžee; näiliselt on tegu korrapäratu mõtete, heietuste ja grotesksete juhtumuste kogumiga; • lõputult kõrvalekaldeid peateemast, nii et tekib kahtlus, kas peateemat üldse on; • rõhutab romaani tinglikkust, tema jaoks on maailm vaid selle peegeldus, mis toimub inimese hinges; • hindab inimesi, kes on looduslähedased, keda ratsionalism ja sotsiaalsed käitumismallid ei ole rikkunud; • mõjutanud Diderot’d, H. de Balzaci, A. S. Puškinit, N. Gogolit, L. Tolstoid, V. Woolfi, M. Prousti, J. Joyce’i.

  14. Jean-Jacques Rousseau kiriromaan “Uus Héloïse” (1761): • armastajaid ahistavad nii ühiskondlikud (seisuslikud) kui ka mõistuslikud normid, puudub võimalus õnnelikuks saada. • Loodus samastub Rousseau’l jumala endaga ja armastajad saavad teineteiseni jõuda surma järel loodusesse ja jumalasse lahustudes. • Siit algab * idüllilise maaelu vastandamine pahelisele linnaelule; * loodusrahvaste vooruslikkuse rõhutamine kontrastiks tsivilisatsiooni moraalsele allakäigule.

  15. Nikolai Karamzini “Vaene Liisa” (1792) on vaese ja lihtsa talutüdruku traagiline armastuslugu.

  16. Johann Wolfgang von Goethe “Noore Wertheri kannatused” (1774) • Romaan kasvas välja kirjaniku isiklikest elamustest: • 1772. aastal Wetzlaris juurapraktikal olles armus ta maakonnaametniku tütresse Lottesse, kes oli juba kihlatud; samal aastal tappis Wetzlari õueteoloogi poeg end, sest ei suutnud taluda lootusetut armastust ülemuse abikaasa vastu. (1749 – 1832)

  17. Kirjanduslikult on Goethet mõjutanud Rousseau romaan “Uus Héloïse”: • ühine oli armastuskolmnurk ja kirjavorm, kuigi viimane seos on tinglik, sest Wertheri kirju sõbrale võib võtta intiimse päevikuna.

  18. Kasutatud kirjandus: • J. Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri, 2001; • R. Neithal “Mis on mis kirjanduses”. Koolibri 1999; • www.google.com pildimaterjal.

More Related