Põlva linna hariduskorraldus

1. Põlva linna hariduskorraldus Georg Pelisaar 16.05.2013

2. Elanikud • Põlva linn 6111, tööealisi 3879 (63,5%) • Põlva vald 4049, 2542 (62,8%) • Põlva linn: lapsi (kuni -18) 1178 (19,3%) • Põlva vald: 810 (20%) • Maakond kokku: 5283 (17,5%)

3. Hetkeolukord Põlva koolides • 1-3 kl322 õpilast, linnas 172 õpilast ja 9 klassi, Mammastes 111 õpilast 7 klassi, Himmastes 14 õpilast, Rosma 25 õpilast • 4-6kl268õpilast linnas 212 õpilast, 11 komplekti, Mammaste 4.kl – 46 õpil. 3 kompl. Himmaste 2 õpil. Rosma 8 õpil. • 7-9 kl 326 õpilast, linnas 318, Rosma 8 õpilast * 1-9 kl kokku 916 õpilast * 10-12kl kokku 305 õpilast, 12 komplekti Kokku piirkonnas 1221 õpilast

4. Algne variant, eraldatud gümnaasium • Gümnaasium (320 õpilast)+ õpilaskodu • Põhikool (1-6 kl 300 õpilast, 7-9 kl 320 õpilast, kokku 620) • Mammaste Põhikool (1-6 kl 280 õpilast, 2 paralleeli)

5. Maakonna hariduskomisjoni kartused • Kooli 1 õppehoone liialt suur, projekteeritud 22 klassile, mudeli kohaselt jääb vaid 9 komplekti Tegelik pind võimlata 4000 m2, komplekte 9-12 • Kaob kodulähedane algkool Tegelikult vahemaad väikesed ja eelkõige eelistatakse paremate tingimustega kooli • Gümnaasium bussijaamast liiga kaugel, mis kahandab veelgi sinna õppima asujate hulka maakonnast Bussiliiklus võimalik ümber korraldada, samas pole gümnaasiumi õpilastele vahemaa suur • Jalgpalli- ehk spordiklasside loomine saab lisatakistuse, kuna gümnaasium Kooli tänaval ja jalgpallistaadion Kesk tänaval. Tekib oht õppesuuna lõppemisele Spordiklass saab rohkem võimalusi saalitreeninguks, samas ka olemasoleva staadioni kasutamiseks, lisaks õpilaskodu olemasolu • Puhkpilli kooliorkester poolitatakse kahe kooli vahel (aktiivsed pillimängijad on põhikooli 3. kooliastmest ja gümnaasiumist), mis viib orkestritegevuse hääbumiseni • Sarnastes tingimustes praegu mitmed kollektiivid muusikakoolis, spordikoolis, samuti laulukoorid jne

6. Mammaste kool

7. Põlva KK Kooli 1

8. Põlva ÜG Kesk 25 ja Kesk 33

9. Gümnaasium spordihoonesse?

10. Mõju • Kõik piirkonna koolihooned saavad korda, kõigil õpilastel kaasaegne õpikeskkond • Kesk 25 B-korpus remonditud • Eraldiseisev gümnaasium heade õpitingimustega, kõrgkooliks ettevalmistav õppeasutus • Kolme põhikooli õpilasi ei jätku • Kaob kodulähedane põhikool Jaama-Ehitajate piirkonnast • Kooli 1 hoone ja võimla majandamine küsitav

11. Maakonna hariduskomisjoni kartused • Mammaste õpilased peale lõpetamist edasi põhikooli 3.astmesse, kus ka algusest peale õppinud õpilased Sama olukord praegu, pärast 4.klassi lõpetamist • Gümnaasium keskusest veidi eemal, sinna siirdujate hulk võimalik, et väiksem kui eelmistes mudelites Teatud oht olemas, samas pole ka mujal linnades gümnaasiumid sugugi mitte kõik kesklinnas ega bussijaama vahetus läheduses

12. Variant 2

13. Mõju • Nooremas astmes kõik võimalikult kodulähedases koolis • Kõigil piirkonna lastel on võimalik valida haruõpetus juba pärast 6. klassi • Linn saab ühe kuluhoone juurde • Kooli 1 jääb pooltühjaks, (kulukas!) suur osa tuleb konserveerida või lammutada • Kooli 1 võimla ja staadioni kasutus hõre, võimla kulu suur • Tekib tõsine konkurents Mammaste ja Kooli tn koolide vahel • Kuna Kooli 1 renoveerimata, ei soovi paljud oma lapsi sinna viia

14. Variant 3

15. Mõju • Internaadimaja renoveeritakse või selle asemele ehitatakse uus gümnaasiumihoone • Vana internaadimaja saab uue näo • Linn saab ühe kuluhoone juurde • Kaob kodulähedane põhikool Jaama piirkonnast • Kuna Mammaste lõpetajad liiguvad Kesk 25 kolmandasse astmesse, võib juhtuda, et eelistatakse juba algselt Kesk 25 esimesse klassi tulekut • Kooli tn 1 hoones renoveeritud võimla, mida kasutab aktiivselt käsipalli kogukond, hoonele uue otstarbe leidmine või osaline hoone kasutusest väljajätmine pole kergelt teostatav